Álem • 06 Qazan, 2022

Nobel syılyǵyn alǵan Ennı Erno kim?

111 ret kórsetildi

Bıylǵy ádebıet salasy boıynsha Nobel syılyǵyn alǵan Fransýz jazýshysy Ennı Erno 40 jyldan beri Parıjden 40 shaqyrym jerde ornalasqan, 1970 jyldary qurylǵan jańa qala Serjı-Pontýada turyp keledi. Búgin onyń oqyrmandary úshin sheksiz qýanyshty kún bolmaq. Sebebi, ol álemdegi eń úlken alpaýyt syılyqty enshilep otyr. Ol  «Syrtqy kórinis» atty kitabynda bul jer kenetten paıda bolǵanyn, ondaǵy turǵyndardy jáne aıaldamalardaǵy beıtanys adamdardy sıpattaı kele «Men ózimdi jer men aspannyń ortasynda múlde eshkimge uqsamaıtyn elde júrgendeı sezindim» dep jazady.

Tipti ol bir suhbatynda jurt qyzyǵatyn dýmanǵa toly Parıjge kóp barmaıtynyn aıtady, sondaǵy sebep kólik toqtatý qıynshylyǵy sııaqty usaq-túıek ister bolsa kerek, biraq aldyna maqsat qoıǵan jazýshy úshin bunyń ózi ýaqyt joǵaltý men birge oıdyń turaqsyzdyǵyn týdyratyn qosymsha faktorlar. Seksenniń seńgirine shyqsa da qolynan qalamyn tastamaǵan ol úshin qala men el, jer men aspan arasynda turyp emin-erkin shyǵarma jazý kóńil qalaýy ekenin jaqsy túsindik. Onyń «Jyldar» atty kitaby Halyqaralyq Man Booker syılyǵynyń qysqa tizimine engennen beri BAQ nazary oǵan birden aýdy.

Onyń atyn shyǵarǵan shyǵarmasy sanalatyn, tipti esh janrǵa baǵynbaıtyn bul eńbek avtordyń jeke ómir tarıhynyń avtobıografııalyq bólshekterin Fransııanyń áleýmettik-mádenı aýmaǵynyń ózgeshe tynysyn baıandaıdy. Onyń baǵyty men shyǵarmashylyq joly sıýrrealızm edi. Bul jóninde ol: «Sıýrrealızm meni tań qaldyrǵan ádebı qozǵalys boldy, men muny saıası maǵynasy jaǵynan da, sonymen birge jańa formalarǵa umtylý turǵysynan da óz shyǵarmashylyǵymda qoldanǵym keldi» deıdi.

Ernonyń kitaptarynda genderlik nemese áleýmettik taptyń qurylymy adam boıyndaǵy ar-namysqa qalaı áser etetinin paıymdaıdy. О́mirden ótip ketken aǵa býyn sıýrrealıstterdiń burynǵy formaldy eksperımenti Ernonyń shyǵarmashylyǵynda da jıi qaıtalanady. Biraq onyń ózgeshe stılde, tipti beıtarap  jazý máneri ádebıet synshylarynyń da óń baǵasyna ıe bolady. Ol óziniń shyǵarmashylyqtaǵy dara stılin «Eski jazý formasyna qarsy turý tásili» dep túsindiredi.

Sol úshin ol sıýrrealıstterdiń eski formasyn óz tásilderi arqyly buzyp,  jańasha jazý tásilderine ǵana emes, sonymen qatar jańasha qabyldaýǵa talpynys jasaıdy. Nobel ıegeri atanǵan Ernonyń ádebı janrdaǵy ózindik eksperımenti ómirbaıan, memýar jáne kórkem ádebıet arasyndaǵy úndestikterdi saqtaý ekenin aıta ketken jón. Shyǵarmalaryndaǵy ár sóılemniń ózindik tynysy, boıaýy, úni bar ekenin álemge ashyq aıtqysy kelgen jazýshynyń biri de osy Ennı Erno.   

 

Sońǵy jańalyqtar

Reseıde zaýyt órtendi

Oqıǵa • Keshe

Uqsas jańalyqtar