Ádebıet • Keshe
Qazirgi romandy qoldaǵan syılyq
Qadaý-qadaý ǵasyrlarda qazaq rýhanııatyna peıili túsken baı-baǵlandar az bolmaǵan. Solardyń biregeıi – Esenqul baı Mamanov osydan 111 jyl buryn qazaq romanyna qazirgi teńgemen eseptegende 33 mıllıon júlde tikkeni aına-qatesiz bolmasa da, búginde qaıyra jańǵyryp otyr. Demek, osy kúngi qaltalylar da ult rýhanııaty jolynda aıanyp jatqan joq. Myńdap sanalmasa da, Esenqul baıdan úlgi alǵandar bar.
Suhbat • Keshe
Iýrgen Boos: Qazaqstan Frankfýrt kitap kórmesine qonaq bolýǵa laıyq
Álemdik kitap ındýstrııasynyń eń iri ári bedeldi alańy sanalatyn Frankfýrt halyqaralyq kitap kórmesi jyl saıyn myńdaǵan baspager, jazýshy, ádebı agent pen mádenı uıymdy bir ortaǵa jınaıdy. Keıingi jyldary elimiz Frankfýrt halyqaralyq kitap kórmesine belsendi qatysyp keledi. Jyl saıyn eldiń ulttyq stendteri uıymdastyrylyp, baspagerler men ádebı uıymdar sheteldik áriptestermen baılanys ornatyp jatyr. Bul kórmege qatysý arqyly qazaq ádebıetin, mádenıetin álemge tanystyrý baǵytynda túrli is-shara ótkizildi. Osy kórmeniń dırektory Iýrgen Boospen suhbattasyp, álemdik naryqqa shyǵý, atalǵan kitap kórmesiniń mańyzy týraly áńgimelestik.
Ǵylym • 27 Naýryz, 2026
Tehnologııa men ǵylymdy toǵystyrǵan
Qazir ǵylym men bilim salasynda álemdik deńgeıde moıyndalyp júrgen qazaq jastary az emes. Solardyń biri – ınjenerııa doktory Gúlmıra Hanı. Búginde ol Beıjiń qalasyndaǵy bedeldi joǵary oqý ornynyń biri – Soltústik Qytaı elektr energetıka ýnıversıtetiniń professory ári doktoranttardyń ǵylymı jetekshisi.
Digital • 21 Naýryz, 2026
Sıfrlyq dáýirdegi múmkindikter
Keıingi jyldary elimizde jasandy ıntellekt pen sıfrlandyrý baǵytynda birqatar mańyzdy joba júzege asyp jatyr.
Tanym • 21 Naýryz, 2026
Ata qazaq naýryz aıynda jaýǵan jumsaq qardy «Naýryzsha» dep ataǵan. Bul sózdiń astarynda jylylyq, kóktemge degen ańsar men yntyzarlyq bar. Ádebıetti jaqsy túsinetin adam osy aıda jaýǵan qardy kórse, eriksiz «Qyz-Jibek» jyryndaǵy sátti teńeýdi esine alady. Ol jyrda ne dep edi?
Referendým • 15 Naýryz, 2026
Ilırdjan Chelıbashı: Jańa Konstıtýsııa demokratııalyq standarttardy jaqsartýǵa yqpal etýi múmkin
Búgingi referendýmdy baıqaý úshin 38 el men 11 halyqaralyq uıymnan 359 baıqaýshy arnaıy kelgen. Solardyń biri Albanııanyń Memlekettik saılaý komıssary Ilırdjan Chelıbashı. Ol Astana qalasy ákimdiginiń №119 jalpy bilim beretin mektebi kommýnaldyq memlekettik mekemesindegi saılaý ýchaskesine keldi. Egemen.kz tilshisi Ilırdjan Chelıbashımen suhbattasyp, Qazaqstandaǵy referendým týraly pikirin bildi.
О́ner • 14 Naýryz, 2026
Bizge Pablo Nerýdanyń óleńderi arqyly tanys Chılı eli – erekshe tabıǵaty men baı mádenıeti bar memlekettiń biri. Tynyq muhıttyń jaǵasyna ornalasqan elge baıaǵyda aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataev «Chılı – shýaǵym meniń» degen úlken dastan arnaǵan edi.
Áıel álemi • 07 Naýryz, 2026
Sheteldegi qazaq jastarynyń arasynda ǵylymda, mádenıette, bızneste, shyǵarmashylyqta bıik belesterdi baǵyndyryp júrgen daryndy býyn qalyptasyp keledi. Osyndaı zerek te talapty qazaq jastarynyń biri – Iranda ómirge kelgen jas qalamger Atrıe Chalak.
Áıel álemi • 07 Naýryz, 2026
Búginde álemdik tehnologııalyq alpaýyt kompanııalarda eńbek etetin qazaq jastarynyń sany artyp keledi. Solardyń biri – Shymkentte dúnıege kelgen Nurly Kúzdikbaı.
Áıel álemi • 07 Naýryz, 2026
Shetelde júrse de, óziniń biliktiligin kórsetip júrgen qazaq qyzynyń biri – Ásel Aıapova. Ol – AQSh-tyń «AES» korporasııasynyń energetıkaǵa arnalǵan jahandyq drondyq ınnovasııalyq baǵdarlamasynyń dırektory jáne Energetıkadaǵy drondar men robottar halyqaralyq koalısııasynyń, Amerıkadaǵy «Women and Drones» qaýymdastyǵy keńesiniń múshesi qyzmetin atqaryp keledi.
