Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
118 materıal tabyldy

Ádebıet • 22 Qyrkúıek, 2022

Tomas: kóshpeliler týraly

Qazaq eliniń arǵy-bergi tarıhyn zertteýge sheteldik ǵalymdar da belsene kirise bastaǵany baıqalady. «Kóshpeliler jáne keńestik júıe: Lenın men Stalınniń bıleýindegi Ortalyq Azııa» dep atalatyn eńbek osynyń bir dáleli. Avtory – aǵylshyn tarıhshysy Alýn Tomas.

Tanym • 21 Qyrkúıek, 2022

Pol Labbe: Qazaq dalasynyń qaıtalanbas sýretteri

Qorjynymyzǵa túsip otyr­ǵan kezekti tarıhı sý­retter toptamasy osydan 125 jyl buryn Qazaq dalasynda túsirilipti. Aq-qara beınedegi 47 fotosýret bizge ótken zamandaǵy halqymyzdyń turmys-tirshiligin, qoǵamdyq ortasyn, ulttyq ereksheligin bildiredi. Atalǵan toptamany apparat kózine túsirip, óz muraǵatynda saqtaǵan, sosyn kitabynda jarııalaǵan jıhankezdiń esimi Pol Labbe.

Ádebıet • 20 Qyrkúıek, 2022

«Jazýda eń mańyzdysy – adamnyń sezimi»

Jýyqta jas jazýshylardyń áńgimeleri toptastyrylǵan «Daýys» atty prozalyq antologııa jaryq kórdi. Erekshe atap óterligi, bul antologııaǵa Halyq jazýshysy Muhtar Maǵaýın alǵysóz jazyp, olardyń shyǵarmashylyǵyna sát sapar tilepti. Osy kitapqa prozalyq shyǵarmalary engen Baqytbek Qadyr, Jáýdir Nartaı, Álisher Rahat, Esbol Nurahmet sııaqty jas talanttardy dóńgelek ústel basyna shaqyryp ek, olar qazirgi zamanǵy ádebıet jáne óz shyǵarmashylyq josparlary týra­ly oı bólisti.

Ádebıet • 18 Qyrkúıek, 2022

Syrbaı aqyn hám soǵys taqyryby

Adamǵa oqyǵan shyǵarmasy qalaıda áser etedi eken, sol úshin de ulylar kitap oqýdyń keremettigin qaıta-qaıta dáriptese kerek. Taıaýda Syrbaı Máýlenovtiń tańdamaly jyr kitabyn oqyp edim, soǵys týraly jyrlary oıymnan shyqpaı-aq qoıdy. Syraǵańnyń maıdan dalasynda jazǵan jyrlary áli de ózekti sııaqty. Aınalamyzda soǵys júrip jatyr, al sol soǵys maıdanynda qansha aqyn tolǵanyp, qanshama óleń oı dápterine jazyldy deseńizshi. Syrbaı Máýlenovtiń soǵys dalasynan oqyrmanyna jibergen aq adal sálem hattary aq kógershin bolyp aq qaǵazdyń betine qonǵandaı.

Tanym • 11 Qyrkúıek, 2022

Dýdın ekspedısııasyndaǵy qazaq ómiri

Qazaq dalasyna kim kelip, kim ketse de, olardyń qorjyndary rýhanı oljaǵa tolyp qaıtqanyn tarıhı derekter dáleldep beredi. О́tken ǵasyrǵa esesi kóp ketken halyq ekeý bolsa, biri – qazaq, bireý bolsa, taǵy da qazaq. Ýaqyt kerýeni alǵa jyljyǵan saıyn keshegi kóp qateliktiń jaýaby anyqtala túsedi.

О́ner • 08 Qyrkúıek, 2022

Peızaj pernesin dóp basqan...

Ol áýelde, bala jasynda ushqysh bolýdy armandapty. Sol zamandaǵy aýyl balalary úshin ushqysh bolý baqytty bolýmen birdeı túsinik bolsa kerek, onyń ústine Oljas Súleımenov «Adamǵa tabyn, jer endi» dep úlken poema arnaǵan Gagarınniń áseri de shyǵar. Sol aýyl balalarynyń kóbi keıin basqa salanyń mamany bolyp ketti. Solardyń biri Jambyl Nátbaev edi. Ol keıin kele sýretshi bolýdy armandady. Armanyna jetti de. Ony bul beleske kótergen asqaq talanty men eńbekqorlyǵy der edik.

Ádebıet • 06 Qyrkúıek, 2022

Shekaradaǵy kúz

Kúz – aqyndar maýsymy. Osy mezgilde shabyty jeldeı esken talant ıeleri jazben qoshtasyp, kúzdi qarsy alady. Árıne, júrekten shyqqan jyrlarymen. Ádebıet ádebıet bolǵaly kúz týraly tolǵanbaǵan, kúzge jan syryn aıtpaǵan aqyn az shyǵar. Eski kitaptardy paraqtap otyrsańyz, aǵa býyn aqyndardyń súıikti mezgilge arnaǵan alýan túrli jyrlaryna tap bolasyz.

О́ner • 05 Qyrkúıek, 2022

Kenep betindegi kókjıek

Qolyna qylqalam ustaǵan sýretshiler úshin álem, qorshaǵan orta, aýa, sý, bári-bári túrli tústerden, san alýan boıaýlardan turady. Sol úshin de olar ómirdi ár qyrynan kórýge qushtar. Olar úshin tań keıde sary tústi, keıde aq tústi bolýy da múmkin. Bul sol sýretshiniń sanasyna, kóz nuryna, qııal kókjıegine baılanysty.

Ádebıet • 26 Tamyz, 2022

«Amerıka áserleri» – aǵylshyn tilinde

24 tamyz kúni Almatydaǵy AQSh Bas konsýldyǵy Muhtar Áýezovtiń murajaı-úıi jáne amerıkalyq gıd, oqytýshy Dennıs Kınmen birlesken joba retinde Muhtar Áýezovtiń 1960 jylǵy Amerıkaǵa sapary týraly joljazba jınaǵy «Amerıka áserleriniń» arnaıy shyǵa­ry­lymy jurtshylyqqa tanystyryldy.

Ádebıet • 25 Tamyz, 2022

Álemdegi eń alǵashqy roman

Kórkem shy­ǵarmanyń kók­jıegi degen sóz­diń jany bar sııaqty. Keı shy­ǵarmalar jazy­lady, alaıda kóp ótpeı ýaqyt sy­nynan, zaman talabynan, oqyr­­mannyń nazarynan ótpeı qalady. Al keıbir týyndylardyń jyl­dar ótken saıyn salmaǵy arta túsedi. Máńgilik shyǵarmalar degenimiz áne solar. 1000 jyl buryn jazylǵan HI ǵasyrdaǵy Japonııanyń epıkalyq hıkaıasy «Gendzı týraly hıkaıany» Mýrasakı Shıkıbý esimdi áıel qalamger jazypty. Ol aqyndyqpen qatar Japon eliniń Heıan dáýirindegi ımperator saraıynda qyzmet etken.