Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
102 materıal tabyldy

Ádebıet • 23 Jeltoqsan, 2021

«Ustaranyń júzi»: soǵystan keıingi qaljyraý

Árıne, soǵysty kórgen jazýshy soǵys týraly móldiretip roman jaza alady. Ony bizge Somerset Moem túsindirip berdi. Soǵysta ne istegeni úshin emes, ólmes romandary arqyly. Bala jasynan jetim ósip, qatigez naǵashysynyń qabaǵy jigerin muqalta almaǵan Somerset Moemniń esimin búginde kúlli el biledi, onyń shyǵarmashylyǵy aǵylshyn jáne álem ádebıetinde kóp oqylatyn sanatqa kirgeli qashan?! Quddy Hemıngýeı sııaqty Birinshi dúnıejúzilik soǵysta Qyzyl Krest qoǵamynda jumys istegen ol qalamynan shyqqan ár týyndysyn ómirdegi shynaıy oqıǵalarmen baılanystyra jazdy. Soǵys bitken soń Úndistanǵa, Ortalyq Azııaǵa, Tynyq muhıtyna sapar shekken jazýshynyń ómirden kórgenderi de az emes edi.

Ádebıet • 23 Jeltoqsan, 2021

Sáýle Samaeva:«Tańǵajaıyp dúnıeni» maǵan arnap edi

Qazaq ádebıetinde orny bólek jazýshy Qabdesh Jumadilovtiń aramyzdan attanǵanyna da bir jylǵa jýyq ýaqyt boldy. Ult rýhanııatyna ólsheýsiz úles qosyp, ómir boıy qalamyn tastamaǵan jazýshynyń artyna qaldyrǵan mol murasy týraly ádebıettanýshylar men synshylar kóp jazdy, nasıhattady. Jazýshymen jarty ǵasyrdan astam otasqan jary Sáýle Áýkenqyzy Samaeva bizge qalamgermen qalaı kezdeskeni, onyń minez-qulqy, shyǵarmashylyq álemi, bala tárbıesi týraly aıtyp bergen edi.

Qoǵam • 23 Jeltoqsan, 2021

Sham jaryǵyndaǵy kezdesý

Shymkent qalasynda turatyn áde­bıetshi jastar ózderi birlesip, ulttyq poezııany nasıhattaıtyn Şam atty shyǵarmashylyq ortalyq qurǵan edi. Atalǵan ortalyq 2016 jyldyń 19 qa­ra­­­shasynda Shymkent qalasynda óz ju­my­syn bastaǵan.

Ádebıet • 05 Jeltoqsan, 2021

Parıjdi súıgen Hemıngýeı

Onyń appaq saqaly Santa Klaýstyń saqalyna uqsaıdy. Ol Dúnıejúzilik  eki birdeı uly soǵysty kórip, qan maıdanda qalam ustaǵan jazýshy.  Shyǵarmasyn keıde saý, keıde mas kúıinde jazdy. Biraq birde-bir týyndysynda oqyrmanyn jalyqtyrǵan emes. Qalam men qarýdy serik etken ol Tanzanııada ańshylyqqa shyǵyp, múıiztumsyqtardy aýlady. Bylǵary qolǵap kıip, boks ónerimen aınalysty. Taǵdyr ony birneshe ushaq apatynan aman alyp qaldy. Eń mańyzdysy, ol ólmes shyǵarmalar jazyp, adamzat tarıhyndaǵy eń keremet jazýshyǵa aınaldy. Onyń aty – Ernest Hemıngýeı. Onyń tarpań taǵdyry ártúrli qıyndyqtarǵa moıymaı, sony jeńýmen kúrese aldy. Bir sózben aıtqanda, Ernesttiń qalamy onyń óziniń minezi sııaqty tentek, oıy ol kezgen ulan-ǵaıyr alqapqa uqsas ushy-qıyrsyz boldy.

Ádebıet • 28 Qarasha, 2021

«Qara pımadaǵy» qara bala

Qys kúnderi jaýǵan qalyń qardy kórsem, aqyn Ulyqbek Esdáýletovtiń «Qara pımasy» esime túsedi, jaı túspeıdi, kúlli oqıǵasymen kóz aldyma kelip tizile qalady. Anadaıda «Pımamdy meniń qaıtar» dep jylap turǵan qara bala elesteıdi. Múmkin, bul ómirsheń shyǵarmanyń máńgilik qýaty shyǵar?! Men osy «Qara pıma» termesin alǵash ret tyńdaǵanda, appaq kúrtik qarda etpettep jylap jatqan balany jalǵyzdyq dep paıymdadym. Árıne, sol da. Anasy qaıtys boldy, ákesi teris aınaldy, janyna jylý beretin qara pımasy araqqa satyldy, endi ol jalǵyzdyq emeı nemene?

Ádebıet • 25 Qarasha, 2021

Aýdarma da ardyń isi

Ulttyq ádebıettiń damýyna eń aldymen tól shyǵarmalar, sosyn sapaly aýdarma týyndylar kómek­te­setini shyndyq. Álemdegi oqyrmany kóp úlken ádebıet­terdiń kóbi osy úrdisti basynan ótkizdi. Álem ádebıetiniń bir butaǵy bolǵan qazaq ádebıetiniń de damýy men deńgeıi týraly aıtýdan jalyqpaımyz. О́ıt­keni ádebıet – tarıhtyń, ómirdiń aınasy. Sol aına­dan rýhanııatymyzdyń kelbetin kóre alamyz. Búgingi sózimizde biz kórkem aýdarmanyń jaı-kúıi týraly oı ortaq­tas­tyrmaqpyz. Búgingi dóńgelek ústelge aqyn, aýdar­mashy Júkel Hamaı, kóptegen qazaq shyǵarmasyn túrik ti­line aýdarǵan tárjiman Ashýr О́zdemir, aýdarmashy Ken­jebaı Ahmetov, parsy tilinen túpnusqadan aýdaryp júrgen Aınash Qasym jáne Abylaı Maýdanov qatysty.

Ádebıet • 17 Qarasha, 2021

«Baqbaq». Kavabatanyń sońǵy demi

1972 jyly sáýir aıynyń jeksenbi kúni tústen keıin japonnyń ádebıet atalymy boıynsha tuńǵysh Nobel laýreaty Iаsýnarı Kavabata jalǵa alǵan kópqabatty úıde ózine qol jumsady. Bul berisi Japonııa ádebıeti, árisi álem ádebıeti úshin aýyr tragedııa edi. Qaıǵyly oqıǵadan soń birneshe saǵattan keıin esikten gazdyń ıisin sezgen qyzmetshi áıel polısııaǵa habar beredi. Áp-sáttegi aýyr qaza japondyq ádebı ortany ǵana emes, sonymen birge búkil dúnıeni dúrliktirdi.

Ádebıet • 12 Qarasha, 2021

Dáýitáliniń daýysy

О́leńniń aspany – máńgilik aspan. Bul sózdi kesip aıtýymyzǵa ólmes jyrlar jazǵan aqyndardyń óleńderi sebepker boldy. Ádebıet aıdyny sóz ben oıdyń, tereń fılosofııanyń, tuńǵıyq syrdyń mekeni. О́leń ǵumyrly bolmasa, uly Shekspırdiń, Baıronnyń, Geteniń jyrlaryn ǵasyrlar úzigi bizge jetkizbes te edi. Demek, oıdyń elshisi bolǵan óleńniń júgi árqashan aýyr hám salmaqty bolǵany.

Rýhanııat • 11 Qarasha, 2021

Tarıhı qısynsyz shyndyq ta bolmaıdy

О́mirdiń ózin, qoǵamdaǵy bolyp jatqan qubylystardy aq qaǵaz betinde sóıletip,  oqyrmanǵa oı aıtatyn jazýshylar qaýymy ult rýhanııaty úshin altyn kópir rólin atqaryp keledi. Olardyń ár shyǵarmasy ómirdiń jolyn, keshegisi men búginin sıpattap bere alady. Jaqynda ǵana «Bopaı hanym» atty tarıhı romany jaryq kórgen jazýshy Mádı AIYMBETOV bizge bergen suhbatynda ádebıet týraly kózqarasyn, shyǵarmalaryndaǵy keıipkerler obrazyn keńinen sóz etti.

Abaı • 10 Qarasha, 2021

«Abaı jolynyń» álemge sapary

Abaıdan Aqqozyǵa deıin 192 keıipkeri bar «Abaı joly» epopeıasyn zańǵar jazýshymyz Muhtar Omarhanuly jıyrma jyl boıy jazyp, oqyrmanǵa usynǵanyn jaqsy bilemiz. Kelesi jyly osy eńbektiń jaryqqa shyqqanyna 80 jyl tolady. Bir ǵasyrǵa jýyq ýaqyt tek qazaq rýhanııatynyń aspanynda ǵana emes, ózge elderdiń rýhanı kókjıeginde ómir súrgen roman máńgilik oqylýǵa tıis shyǵarma ekeni daýsyz.