Dúısenáli ÁLIMAQYN«Egemen Qazaqstan»
145 materıal tabyldy

Ádebıet • 11 Sáýir, 2022

Úı Hýa: Máńgilik shyndyqty ádebıet qana aıta alady

Úı Hýa qazirgi eń tanymal Qytaı jazýshysy. Onyń ár romany kitap bolyp shyǵysymen-aq tez taralyp ketedi. Bunda ne sı­­qyr bar dep oılarsyz, bul onyń tek ult taǵdyryna saıa­tyn oqıǵalardy arqaý etýi, sol ult­tyń ishindegi muń men zar­dy aq qaǵaz betine túsirýinde edi. Ja­zýshy alǵash ret Qazaq jýr­nalısine suhbat bergenin aıtyp, óz shyǵarmashylyǵy, romandary týraly, qazirgi ádebı orta, Nobel syılyǵy haqyndaǵy oılarymen bólisti. Tipti ol ózine Abaı Qunanbaevtyń óleńderi áser etkenin jasyrmady.

Qoǵam • 08 Sáýir, 2022

Torǵyndy eshkim izdegen joq

Bizdiń aýyldaǵylar telefondy eń alǵash ret Torǵyn deıtin qyzdyń qolynan kórdi. Toqsanynshy jyldardyń basynda bizdiń shaǵyn aýyldyń turǵyndary telefon ustaǵan adamdy mártebesi bıik nemese áldebir shendiniń biri dep oılaıtyn. Sol jazda aýyldyń áńgimesiniń tuzdyǵy Torǵyn jáne onyń telefony boldy. О́ıtkeni Torǵyn ógizben sýǵa bara jatsa da, mal qaıyryp júrgen ákesine ilesip óriste júrse de, qolynan «jańa zatyn» tastamaıtyn. Tipti keıde tóbeniń basyna shyǵyp alyp, áldekimdermen uzaq-uzaq sóılesetin. Jaı sóılesip qana qoımaı, turǵan ornynda aınala beretin, aınala beretin. Muny kórgen úlkender jaǵy «qursyn, telefon degen adamnyń basyn aınaldyryp jiberetin zat eken» degen qaýeset taratyp ta jiberdi. Ortalyqtaǵy qalada oqıtyn Torǵynnyń telefonyna qyzyqqan jastar oǵan keleside aýylǵa oralǵanda bir-bir telefon ákelip berseńiz degen ótinishterin aıtyp, aqysyna bir qoıdan beretin bolyp kelisedi. Myńǵyrtyp qoı aıdap júrgender úshin bir qoı degen ne táıiri? Olarǵa qyzyǵy bir-bir telefon alyp, ár tóbeniń basynda aınalsoqtap júrý. Sonda ǵana eldiń nazary ózderine aýady dep oılasa kerek.

Ádebıet • 06 Sáýir, 2022

Alber Kamıýdyń otany qaıda?

Osyǵan deıin «Oba», «Jat» atty keremet shyǵarmalarymen bizge tanys Alber Kamıýdyń esimi ádebıette jıi atalady. Shynyn aıtqanda, onyń tanymaldyǵy oǵan Nobel ádebıet syılyǵy berilýden buryn bolǵan jaǵdaı.

О́ner • 05 Sáýir, 2022

Dalı mýzeıi: Onda ne bar?

О́zindik dara stılimen álemge áıgili sýretshi atanǵan Salvador Dalıdiń mýzeıi álemniń úlken qalalaryndaǵy jurt kóp baratyn mádenıet ortalyqtarynda ornalasqan. Monmartrdegi Dalı murajaıy bul kúnderi Parıjge saıahattap barýshylardyń at basyn buratyn sanaýly orynnyń biri. Árıne, Parıjde ne kóp, murajaı kóp. Al solardyń ishinde sýretshi Dalıdiń mýzeıi nesimen erekshelenedi degen úlken suraq týyndaıdy. Buǵan jaýap ta daıyn.

О́ner • 05 Sáýir, 2022

«Kóshe aqyny» AQSh-ta top jardy

Bıyl on jyldyq mereıtoıy ótip jatqan AQSh-taǵy Annapolis kıno festıvalinde álemniń túkpir-túkpirinen ár janrdaǵy fılmder baq synady, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Ádebıet • 03 Sáýir, 2022

Kóńildegi kórikti sóz

Talanttardy zaman týdyrady degen tujyrymnyń ómirge kelgenine de birneshe ǵasyr boldy, árıne, osy sózdiń túp tórkini tym aryda jatqany shyndyq. Maǵjansha aıtqanda «Tolqynnan tolqyn týyp» qazirgi ádebıet sansyz talanttardyń shyǵarmashylyǵymen tolyqty. Olardyń seldeı shabyty zamannyń aǵysyna, ýaqyttyń synyna dóp keldi. Qaı zaman úshin talanttyń qadirin talantty adamdar ǵana moıyndaǵan. Sol úshin de olar bir-birine jýyq júrdi, úndes, syrlas bola bildi. Biz ańyz qylyp aıtyp júrgen keshegi «Joǵalǵan urpaq» ókilderi, mine, osy sózimizdiń aıǵaǵy. Al búgin biz qazaq ádebıetindegi talanttylardyń bir-birin baǵalaý, anyǵyraq aıtqanda, aǵa býynnyń sońynan ergen býynǵa kóz qyryn salýy týraly sóılemekpiz.

Tarıh • 03 Sáýir, 2022

«Qara jorǵa»: Ańyz ben aqıqat

San ǵasyrlyq tarıhyn tańbaly tastarǵa qashap, ushan-teńiz rýhanı baılyǵymen sahara mádenıetin qalyptastyrǵan babalarymyz sol dáýirde urpaqtaryna amanattaǵan mádenı qundylyqtarynyń basym bóligin jylqyǵa qatysty etip shyǵarǵan. Bul sózimizge «Ala kóz attyń júrisi», «Aqtaban», «Aqtańger», «Mańmańger», «Salkúreń», «Qos kúreń» sııaqty án-kúıler dálel bola alady. Bul týyndylardyń qaı-qaısysy da ózindik ulttyq erekshelikke ıe, qazaqtyń turmys-saltymen etene baılanysyp, ystyq yqylaspen ómirge kelgen shyǵarmalar. Bul tizimge qazir el arasynda daýǵa iligip júrgen «Qara jorǵa» bıin de qosýǵa bolady.

Qoǵam • 01 Sáýir, 2022

Kitaphanany jazalaý

Qalalardaǵy álde bir ta­nystyń, kóńili jaqyn aǵanyń nemese málim shen­diniń úıine bara qalsańyz, múmkin onyń úıiniń tóri­nen, jeke kabınetinen lyq­syǵan kitap toly sóreni baıqaısyz. Eger ol kitap oqıtyn nemese soǵan beıimi bar bireý bolsa. Oqý men oqymaý týraly qarama-qaı­shylyq mine osy aradan bastalady.

Ádebıet • 31 Naýryz, 2022

Mo Iаnnyń bes asýy

Shyny kerek, qazaq oqyrmandary qytaı jazýshysy Mo Iаndy kóp bile bermeıdi. Biraq onyń esimi Eýropa men Batysqa jaqsy tanys. Ádebıetke on bir roman, alty áńgimeler jınaǵyn bergen ol – qazirgi qytaı ádebıeti men álem ádebıetinde esimi jıi atalatyn jazýshylardyń biri. Ataǵyn shyǵarýǵa qulyqsyzdyq tanytyp, ún-túnsiz eńbektengen osy bir qalam ıesiniń atyn Nobel syılyǵy bir kúnde ǵana kúlli álemge tanymal etti. 2012 jyly oǵan Nobel akademııasy shyǵarmashylyǵynda realızm men halyq ertegilerin, tarıhty jáne qazirgi zamandy tyǵyz baılanystyra alǵany úshin atalǵan alpaýyt syılyqty ustatty. Batys oqyrmany ony sonaý 1987-jyldardan bastap «Qyzyl Gaýlııań» atty romany arqyly jaqsy biletin.

Ádebıet • 29 Naýryz, 2022

Jazýshynyń jazý ústeli

Jýyqta Semeıdegi Abaı mýzeıine barǵanymda, ol jerden hakimniń jazý ústelin kórdim, keshegi kúnniń kózindeı bolǵan qońyr ústel «bárin men bilemin» degendeı kózge ottaı basylady. Kórgen adamnyń oıyna oı qosyp, ótken dáýirge jeteleıdi. Klassık jazýshymyz Ǵabıt Músirepovtiń «soqyr kóretindeı, sańyraý estıtindeı etip jaz» degen sózi osyndaıda eske oralady. Shyǵarmashyl adamdar úshin qaǵaz ben qalam qandaı qajetti bolsa, jazý ústeli de sondaı kerekti.