Ekonomıka • 06 Qazan, 2022

Kásip kózi – násip kózi

1538 ret kórsetildi

Bıyl Atyraý oblysynda shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileriniń sany 64,5 myńǵa jetip otyr. Kásipkerlikten tabys tapqandar alýan túrli kásip ashqan. Qazir bul salada 48 801 adam jumys isteıdi.

Túıtkildiń túıini tarqatylady

Kásipke bet burǵandardyń isine qolbaılaý bolatyn kedergi áli jo­ıyla qoıǵan joq. Sol sebepten oblys ákimi Serik Shápkenovke muńyn shaǵa­tyn kásipker kóp. Sáýirde ákimmen kez­des­ken kásipkerler tarapynan túsken 50 usynysty jergilikti bılik na­za­ry­­na aldy. Oblystyq kásipkerlik jáne týrızm basqarmasynyń basshysy Nurbol Jańabekovtiń deregine súıen­sek, osy kezge deıin kásipkerler kóter­gen 30 másele sheshimin taýypty. Endi taǵy 19 túrli usynysty júzege asyrý úshin tıisti jumystar júrgizilip jatyr. Sonyń biri – óńirdegi qysqy mal azyǵy tapshylyǵynyń aldyn alý. Osy maqsat­ta jergilikti bıýdjetten 717,4 mln teńge qarjy bólingen. Jergilikti fermerler­den qarasha aıynda sýbsıdııa alýǵa óti­nim qabyldaý bastalmaq.

Al ótken aptada oblys ákimi 200-ge jýyq kásipkermen taǵy da kezdesip, usynys-pikirlerin tyńdady. Jylyoı aýda­nynan kelgen shaǵyn jáne orta bıznestiń ókilderi «Jylyoıgaz» se­rik­­testiginiń gaz júrgizý úshin teh­nı­kalyq shartqa qymbat baǵa bel­gi­­­le­­genine shaǵymdanyp otyr. Al «Aty­raý­Ener­go­Satý» JShS kásip­ker­ler­ge tarıf qunyn 31,45 teńgege ósirip jibergen. Bul másele aýdandardaǵy kásipkerlermen birge úı mańyndaǵy azyq-túlik satatyn dúken ıelerin de mazalaıdy.

– Memleket tarapynan shaǵyn jáne orta kásipkerlikke barynsha qol­daý jasalyp keledi. О́ıtkeni qazir kásip­ker­li­k­ke bet buratyndar kóbeıdi. Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti ekono­mı­kanyń barlyq salasynda órkendetýge bolady. Alaıda kedergi bolatyn jaıttar bar. Bul túıtkildi oń sheshý úshin kásip­ker­lermen ashyq sóılesýge, usynys-pikirlerdi tyńdaýǵa daıynmyn. Bıyl kásipkerlermen ekinshi ret kezdestim. Biz aldaǵy ýaqytta da qıyndyq týdyrǵan máse­lelerdi ashyq talqylap, sheshý jol­­daryn birge izdeımiz. Kez kelgen mem­­lekettik mekemedegi mamandardan birinshi basshylaryna deıin turǵyn­dar­men ashyq pikirlesip, máseleni sheshýdiń joldaryn tyńǵylyqty túsindirip be­rýin suraımyn. Ásirese, kásipkerlerge kór­se­tiletin qoldaý ashyq ári jarııaly bol­ýy qajet, – deıdi S.Shápkenov.

Qaıtarymsyz grant – 40 mln teńge

San alýan kedergige qaramastan ká­si­bin keńeıt­ken kásipkerler az emes. Máse­len, Qurmanǵazy aýdanynda memle­ket­tiń qoldaýyna súıengen kásip­ker­ler qatary artyp otyr. 17 kásip­ker «Bız­nestiń jol kartasy – 2025» baǵ­dar­­lamasymen memleketten 40,4 mln teńgeniń qaıtarymsyz grantyn utyp alǵan. Qazir olar ózderi ashqan kásiptiń jemisin kórip, 39 turǵyndy jumyspen qamtyp otyr.

Bıyl «Bıznestiń jol kartasy – 2025» baǵdarlamasy sheńberinde quny 6,7 mln teńgeni quraıtyn úsh jobaǵa grant berilgen. Bular – Súıindik aýyldyq ok­rý­ginde «Azǵyr óńirinen kompıýterlik qyzmet kórsetý ortalyǵyn ashý», Qıǵash aýyldyq okrýgindegi «Balyq ónimderin ón­dirý» jáne Dyńǵyzyl aýyldyq okrýginen «Aǵashtan ekoónimder óndirý» jobalary. Bul jobalardy 18 aıda iske asyrý kózdelgen.

Aýdandaǵy isker kásipkerdiń qata­ryn­da Baýyrjan Qumarov ta bar. Qurmanǵazy aýdanynyń «Úzdik jyl ká­sipkeri-2019» atanǵan ol úsh jyl buryn «Bıznestiń jol kartasy – 2025» baǵdarlamasy aıasynda memleketten 2,5 mln teńge qarjy alǵan. Bul qarjyǵa mármár, áınek, mata jáne aǵashqa oıý-órnek salyp jazatyn kásip túrin bastaǵan. Munda 2D formatta portret, túrli sývenır men eskertkish buıymdar, esimtaqta jasaýmen aınalysady. Úsh adamdy jumyspen qamtıdy.

– Jobanyń jalpy quny 7,5 mln teń­geni quraıdy. Alaıda joba jasaq­ta­ǵan kezde 5 mln teńgege bergen sura­ny­symnyń jartysy ǵana qolǵa tıdi. Sol sebepten óz qaltamnan qarajat shyǵaryp, qajetti shıkizattar men la­zer­lik stanoktar satyp ákeldim. Qazir kásibimdi keńeıtý úshin seh salýdy bas­tadym. Sehta 3D formatta jazý, túrli beıneler salýǵa frezer stanogyn ornatyp, besik, baspaldaq tireýishi, esik syndy iri buıymdardy jasaımyn, – deıdi B.Qumarov.

Bul aýdanda buıym jasaýdan bólek jeke medısınalyq qyzmetti kásip kózine aınaldyrǵandar qatary tolyǵyp keledi. On jyl buryn aýdandyq emhanada otorınolarıngolog dáriger Jeken Iztileýov óz kásibin bastaǵan. Ol da «Bıznestiń jol kartasy – 2025» baǵdarlamasy aıasynda 2 mln teńge qaıtarymsyz qarjy alyp, 2021 jyly jeke lor bólmesin ashqan. Oǵan reflektor, kvars apparaty men qural-saımandar satyp alǵan.

– Densaýlyqtan asqan baılyq joq. Sol sebepten lor kabınetin ashyp, tur­ǵyn­darǵa tıimdi baǵa usynyp otyrmyn. Munda kelýshiler aldyn ala jazy­lyp, kezeksiz qabyldanady. Oblys orta­ly­­­ǵyna shapqylamaı-aq, tıisti em-domyn alýǵa múmkindik bar. Qyzmet kór­­setý baǵasy eresek adamdar úshin – 3 myń, balalarǵa – 2 myń teńge, – deıdi J.Iztileýov.

Aýdandyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary bóliminiń basshysy Asqar Muftahtyń málimetinshe, 896 sharýa qojalyǵy bar. Onyń ishinde 21 shar­ýa­­shylyǵy Teńiz aýyldyq okrýginde tir­­­kelipti. Munda 20 jyldan asa sharýa­shy­lyqpen aınalysatyn sharýager Temirtas Sultanǵazıev 2 gektar egin al­qa­by men 65 gektar shabyndyq jerin tıimdi paıdalanyp otyr. Aýyldan 6 sha­qy­rym qashyqtaǵy «Bajan» telimin­degi egistikten jaz mezgilinde 50-60 tonna qaýyn-qarbyz jınalyp, aýyl men aýdan bazarlarynda saýdalanady. Al jylda shabyndyqtan 1 myń rýllon shóp da­ıyndaıdy.

– Erte kóktemde qaýyn men qarbyz dá­­nin sepken edik. Endi mine, mol yrys­­qa ke­neldik. Kartop pen qyryq­qa­bat ta ta­by­­symyzdy molaıtty, – deıdi T.Sultanǵazıev. – Aýdanda alǵash­qy­lardyń qatarynda tamshylatyp sýarý ádisin engizgen edim. Qazir biz ósir­gen aýylsharýashylyq ónimderine sura­nys kóbeıdi. О́z úıiniń aýlasyna egin sala­tyn­darǵa jas óskin satý jolǵa qoıyldy.

r

Gıdroponıka – tıimdi tásil

Al Jylyoı aýdandyq aýyl sharýa­­shylyǵy bóliminiń basshysy Nurtas Qýat­baevtyń aıtýynsha, byltyr Nátı­jeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı ká­sipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyl­darǵa arnalǵan «Eńbek» baǵdar­la­masymen 100 kásipker qaıtarym­syz grant alǵan eken. Sonyń biri – Nurgúl Dáý­letova. Qazir ol qaıtarymsyz grant­tyń 580 myń teńgeden asa qarjy­symen jeke isin ashqan.

– Gıdroponıka tásilimen mal azyǵyn daıyndaýdyń qyr-syryn kúıeýim Bımaǵanbet Jumaqashevpen birge onlaın kýrsta oqý arqyly úırendim. Qa­zir kókónisterdi, malǵa arnalǵan shópti topyraqsyz, qorektik zattardyń sýdaǵy eritindisi arqyly ósiremin. Bas­tap­qyda gıdroponıka ádisimen azdaǵan jyl­qy­myz úshin mal azyǵyn daıyndaý­dy kózdep edik. Keıin isimiz alǵa basyp, ósirgen mal azyǵynyń artyǵyn satylymǵa shyǵardyq, – deıdi kásipker.

Onyń aıtýyna qaraǵanda, atalǵan ádispen ósirilgen kók balaýsaǵa suranys artqan. Asyl tuqymdy eshki men sıyr ustaıtyn turǵyndardan suranys jıi túsedi.

– Kópshilik bul ádisti bile bermeıtin sekildi. Gıdroponıkamen mal azyǵyn daıyndaý ońaı ári qyzyq. Bazardan satyp alynǵan bıdaı nemese arpanyń dánin aldymen jýyp, tazalaımyz. So­dan soń arnaıy ydystarǵa salyp, úsh mezgil sý quıamyz. Ydysqa salynǵan dándi daqyl bir aptada kók balaýsa shópke aınalady. Osylaı ósirilgen kók balaýsanyń bıikti 20 sm-ge deıin jetedi, – deıdi N.Dáýletova.

«Teńiz» ken ornymen álemge tanylǵan aýdandaǵy jergilikti kásipkerdiń biri sút sehyn ashýdy josparlap otyr. Qazir sehqa qajetti qural-jabdyqtary jet­ki­zilip, montajdaý jumystary bastaldy. Al «AtyraýSaýda» JShS úsh jyl buryn 2,1 gektar aýmaqqa salynǵan jylyjaıdy iske qosty. Jylyjaıda jylyna 480 tonna qııar, 350 tonna qyzanaq, 185 tonna tátti burysh ósiriledi. Bul úshin 20-ǵa jýyq adam turaqty jumysqa tartylǵan. Munda kókónis pen baqsha daqyldaryn ósirýge umtylys baıqalady. Máselen, «Aman Esen» sharýa qojalyǵy tamshylatyp sýarý tásilimen 60 gektar alqapta mal azyǵy úshin ekpe shóp ósirýdi qolǵa aldy.

Alǵa umtylǵan «Aqtan»

Qyzylqoǵa aýdandyq aýyl sharýa­shy­lyǵy jáne jer qatynastary bóli­miniń sektor meńgerýshisi Ádilet Shaı­mer­denovtiń málimetinshe, «Aqtan» sharýa qojalyǵynyń jetekshisi Ashat Úbiǵalıev eki jyldan beri asyl tuqymdy qoı ósirip otyr. Sharýagerdiń 1 myń gektar jeri bar. «Bastaý Qyzylqoǵa» nesıe seriktestigi» JShS arqyly nesıe rásimdep, edilbaı tuqymdas 300 toqty men bir traktor satyp alǵan. Al 80 sıyr­dyń tuqymyn asyldandyrý úshin «Aıan» sharýa qojalyǵynan angýs tu­qym­­dy eki buqa ákelipti. Aýdandyq ju­myspen qamtý ortalyǵy arqyly eki adam­dy tu­raqty jumysqa alypty.

Byltyr «Aqtan» sharýa qojalyǵyna asyl tuqymdy qoı men sıyr úshin oǵan 800 myń teńge sýbsıdııa berilgen. Al bıyl tek asyl tuqymdy qoıǵa 4,5 mln teńge, mal azyǵyn daıyndaǵany úshin 744 myń teńge sýbsıdııaǵa qol jetkizgen. Sharýager jyl saıyn Oıyl, Jangeldın jáne Taısoıǵan aýyldyq okrýgteriniń turǵyndaryna mal azyǵyn daıyndap beredi.

– Keıbireýler qalada ne aýylda otyryp-aq mal baqtyryp, paıda tabamyn degen túsinikke boı aldyrady. Bulaı isteý qatelikke uryndyrady. О́ziń bar sharýanyń basy-qasynda jú­rip, beınetin kórýiń kerek. Sol kezde mań­daı termen tapqan tabystyń qadirin túsinesiń. Qazir eńbekaqysy ýaqytynda be­rilse, mal baǵýǵa bet burýshylar ta­by­lady. Uńǵyma qudyq qazdyryp, mo­bıldi baılanys úshin kúnnen qýat jınaıtyn panel qondyrdym. Endi maldy qoldan uryqtandyrý pýnktin salyp, túlik sanyn kóbeıtýdi josparlap otyrmyn, – deıdi A.Úbiǵalıev.

 

Atyraý oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Reseıde zaýyt órtendi

Oqıǵa • Keshe

Uqsas jańalyqtar