Ádebıet • 15 Qarasha, 2022

Eski jurtty ańsaǵan Esenbaı

53 ret kórsetildi

Qasıetti qara óleńniń qadirine jetken, sol arqyly talaıdyń júregine sáýle túsirip, jan dúnıesin eljiretken aqyndarymyzdyń biri Esenbaı Dúısenbaıuly. Qazaq ádebıeti áleminen ózindik ornyn tapqan, poezııa janrynyń búlkildeı soqqan tamyryn dóp basyp, ómir qubylystarynyń, onyń qaltarys-bultarystarynyń, tereń syrlarynyń qupııasyn óleńimen ashqan E.Dúısenbaıulynyń shyǵarmalary sózsiz qazaqtyń oljasy.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Aqynnyń óleńderinen qazaqtyń janyn, muńyn, qýanyshyn, bolmysyn tanısyz, ultymyzdyń uly armanyn uǵasyz.

«Abaıǵa muń shaǵý» atty óleńinde aqyn:

«Alashym dep arman-muń, qııal ánim,

Abaı aǵa, aq qaǵaz sııaladym.

Jarly emespin, zarlymyn men de sendeı,

Ultym deýge jat jurttan uıalamyn.

Ǵasyrda da el bostan, azat dala,

Qalar emes qashanǵy mazaq-taba.

Aýzy túkti káýirge quldyq uryp,

Aırylmaıtyn qamyttan qazaq qana», dep Abaıǵa ǵana emes búkil qazaǵyna muńyn shaǵady. Odan ári aqyn:

«...Nalasy mol namystyń zarlap ánin,

Jyr jazbasqa Abaısha bar ma amalym?!

О́zge jurttan uıalyp men de búgin,

Jurtym deýge arlymyn, arlanamyn.

Ne ákeledi aldaǵy zaman kútken?

Taıǵaq bop tur búri joq taban bitken.

Alysady bul ǵasyr Abaılary,

Aqyldy hám oqyǵan nadandyqpen», degen aqyn hakim Abaı syndy ultynyń namysyn qaıraıdy, qazaqtyń ózge jurtpen tereze teńestirip, óz úlesinen qaǵylmaı, baba jolynan taımaı, ýaqyt kóshinen qalmaı órkenıet órine qaraı umtylýdaǵy shabandyǵyna nalıdy, jany kúıedi. О́z eli úshin jany shyryldamaıtyn aqyn aqyn ba?!

Árkimge týǵan jeri qymbat. Aqyn óziniń «Eski jurt» degen óleńi arqyly kindik qany tamǵan jerdi, ózi san júgirgen saǵymdy beldi ańsaıdy.

«Qant túgil, qara sýyn baldaı deppin,

Men aqyn balasy edim Qaldaıbektiń.

Armannyń aıly túni adastyryp,

At izin sol aýylǵa salmaı kettim». Qaldaıbek – Aqtóbe óńirinde shalǵaı jatqan aýyl. Sol aýylda Esenbaı aqyn dúnıe esigin ashqan.

«Eki-aq úı Ekinshi aýyl eldeı meken,

Erttesem jelmaıamdy, jelmeı jetem.

Álde men etegi elpi, jeńi jelpi

Jyldarǵa qaıta oralǵym

kelmeı me eken?

Dúnıe bolyp edi tar maǵan da…

Apyrmaı, eski jurtqa barmaǵanda —

Esenbaı deıtin sol bir kedeı jaıly

Estelik tiriltýge arlanam ba?..

...Jyrdy da, jınap qoıyp sharýany da,

Baryp bir qaıtsam deımin Qaldaıbekke,

Ájemniń sálem berip arýaǵyna!»

deıdi aqyn. «Eski jurtty» oqyp otyryp, aqyn týǵan ólkeni jaqyn tartyp, ózińizdi sol mańnyń tól balasyndaı sezinesiz. Joqshylyqpen, tarshylyqpen, ıtjyǵyspen ótken balalyq shaǵynyń kýási Qaldaıbek aýyly aqyn úshin báribir qymbat, ystyq. Ol Alataýdyń aqbas shyńynan qarap tursa da óziniń Qaldaıbegi, sondaǵy eski jurty ómirge degen kózqarasyn qalyptastyrǵan, bolmys-bitimin tárbıelegen altyn uıasy, bastaý-bulaǵy ekenin umytpaıdy, ony bárinen bıik qoıady. Balalyq shaǵy qalǵan Qaldaıbek aqynnyń keýdesine óleń quıǵan kıeli meken. Osyndaı kıeli mekende ómirge kelý aqynǵa Alla bergen úlken nyǵmet.

«...Qyzyl tilge erik bersem – qyzynyp,

Ynjyqtanyp turmaýshy edim yzylyp...

Qaztýǵandar qatarynda barmyn ba,

Qaldym ba álde syzylyp?!»

depti aqyn «Týǵan kúngi tolǵanys» degen ­óle­ńinde. Erteńine, durysy óleńiniń erte­ńine alań­daǵan aqyn qazaqtyń jyr kerýenin serpilt­ken Qaztýǵan syndy júırikterdiń kóshine ilese almaı qalamyn ba degen qaýpin osylaısha jetkizipti. Biz óz tarapymyzdan «Esen­baı aǵa, siz Qaztýǵandar bastaǵan uly kóshpen birgesiz», degimiz keledi.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı baǵasy 16% tómendeıdi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Búgin aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 09:33

Elimizde 49 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:14

Jańarǵan júıe jaýapkershiligi

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa elektr stansasy salynady

Qoǵam • Búgin, 08:55

Saıyndaǵy sý daýy

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Top jarǵan úsh ǵalym

Bilim • Búgin, 08:45

Jalǵan habar taratqanǵa jaza qatań

Qoǵam • Búgin, 08:40

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Ana men bala amandyǵy

Medısına • Búgin, 08:35

Saıası alańdaǵy ustanym

Saılaý • Búgin, 08:25

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar