Qoǵam • 27 Qarasha, 2022

Kásibı jýrnalıstıka: qaýip-qaterler dáýirindegi medıa

173 ret kórsetildi

Aıaqtalyp kele jatqan jylǵa kóz júgirter bolsaq, byltyrǵy men bıylǵy medıa quryltaı arasynda talaı mańyzdy oqıǵalar ótti. Dúrbeleń dúnıeniń ár shalǵaıynan qylań berip jatqan jaǵdaılar, adam balasyn ara-tura silkilep alatyn tabıǵı qubylystar, túrli saıası múddeler otyn jaqqan aınaladaǵylardyń qaqtyǵysy... Osyndaı jaǵdaıda kásibı jýrnalıstıka men blogerliktiń ortasynda qalǵan oqyrman jaýapkershilik arqalaıtyn, shynaıy málimetti jalǵan aqparattan qalaı ajyratady?

Medıa naryq­ty damytýdy kózdeıtin dástúrli quryltaı bıyl «Syrtqy qaýipter men ishki qaterler dáýirindegi medıa» taqyrybyn tańdady.

Kúni boıǵy bes birdeı paneldik otyrys BAQ týraly zańnamadaǵy ózge­risterdi, ishki jáne syrtqy saıasattaǵy negizgi oqıǵalar men qoǵamdyq pikirdi basqarý, medıadaǵy táýelsiz jobalardy damytý men olardyń naryqqa áserin, Telegram arnadaǵy qazaqtildi segmenttiń áleýetin, sondaı-aq qarjy jýrnalıstıkasyn damytý máselelerin talqylady.

Factcheck.kz-tiń «Daǵdarys kezindegi jalǵan aqparatpen kúresý. Keısterdi taldaý» sheberlik dárisimen márege jetken jıynda Qazaqstan baspasóz klýbynyń prezıdenti, Media quryltaı jobasynyń avtory ári jetekshisi Ásel Qaraýylova: «14 jyldan beri medıa keńistiktiń eń ózekti de ótkir máselelerin barynsha ashyq talqylaýǵa umtylyp kele jatqan sońǵy medıa quryltaıdan keıin de el ómirine orasan yqpal etip otyrǵan kóp oqıǵa boldy. Bul jaǵdaılar Qazaqstannyń aqparattyq qaýipsizdik pen syrttan áser etý turǵysynan qan­sha­lyqty osal ekenin kórsetti. Barshamyzǵa – memlekettik organdar, azamattyq qoǵam, medıaǵa aqparattyq táýelsizdik strategııasyn ázirlep, otan­dyq medıanyń qoǵamdyq pikirge yqpalyn arttyrý qajet», dedi.

Jýrnalıst quqyǵyn qorǵaıtyn zań kerek

Aldymen «Qazaqstandaǵy medıa zańnamanyń aldaǵy reformalary. Neni bilý jáne neni eskerý qajet?» taqy­rybynda ótken paneldik otyrystyń minberine shyqqan spıkerlerdiń bári de BAQ týraly zań jobasy jónindegi jumys tobynyń músheleri ekenin aıta ketý kerek. Bul otyrystyń tizginin Quqyqtyq medıa ortalyǵynyń jetekshisi Gúlmıra Birjanova ustap, «Quqyqtyq medıa ortalyǵynyń dırektory Dıana Okremova, «Ádil sóz» QQ prezıdenti Tamara Kaleeva, «Digital Paradigm» QQ prezıdenti Eljan Qabyshev syndy aqparat aıdynyndaǵy zamandastaryna sóz berdi.

Basty saýal – BAQ týraly zań jobasyn jetildirý, pysyqtaýdyń jaı-japsary qalaı júrip jatyr? Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń ókili zań jobasy aldaǵy 2023 jyldyń aıaǵyna qaraı qabyldanatynyn málimdedi. Qazir tujyrymdama ústindegi jumystar júrip jatyr. Al BAQ-ty memleket tarapynan qarjylandyrý máselesine qatysty usynystar bul júıeni tolyq qaıta reformalaý qajettigin kórsetip otyr. Onyń ústine jýrnalısterdiń aqparat alý barysynda týyndaıtyn kedergiler áli de ózektiligin joıǵan joq.

Osy oraıda «Ádil sóz» uıymy sóz bos­tandyǵyna kepildik berýge qa­tysty ózderi jasaǵan zań jobasyn usyndy. Qalaı desek te, ınternet sala­sy­nyń jumysyn retteýge týra kele­ti­ni kórinip otyr. Biraq onlaın jarna­malarǵa qatysty máseleler jeke zańda qarastyrylmaq.

Al endi qazaqtildi jýrnalıster máselesine keletin bolsaq, bul da medıa menedjment pen memlekettik baspasózdi qarjylandyrý máselesinen aınalyp óte almaıdy. Degenmen medıa naryqtaǵy jaǵdaıdy tolyq qarastyratyn bolsaq, qazaqtildi, orystildi ortanyń da barlyq túıtkili birdeı. Budan shyǵatyn qorytyndy – Qazaqstanǵa BAQ týraly jańa zań mindetti túrde kerek. Biraq qazirgi jaǵdaılardy qaperde ustaıtyn bolsaq, bul qujat medıa salasyn retteýshi ǵana emes, qoldaýshy da bolýǵa tıis. Eń bastysy, bul zań jýrnalısterdiń mártebesin kóterip, olardyń jumysyn kásibı turǵyda júrgizýge barynsha kepildik bere ala ma? Sondyqtan zań qabyldanbaı turǵanda medıa sarapshylar men BAQ-tyń beldi ókilderi bir ústeldiń basyna jınalyp, barlyq usynys, pikir, kózqarastar esepke alynǵany jón.

BAQ týraly jańa zań qabyldanyp qana qoımaı, ol jýrnalısterdiń óz quqyǵyn tájirıbe júzinde paıdalanýǵa jumys isteýi qajet. Sondyqtan paneldik otyrysta sóz alǵandar kelesi quryltaıda jańa zańdy talqylaıtyndaryna senip tarasty.

Táýelsiz medıa jobalar

Biz osy ýaqytqa deıin kásibı kontentti tek kásibı redaksııalar ǵana qura alady, al qalǵany – qoǵamdyq belsendilik pen azamattyq ustanym dep kelgenimiz ras. Al kelesi qadam tipti kereǵar: medıa degenimiz – qazir kim turaqty túrde óz aýdıtorııasy úshin kontent qura alatyn bolsa, solardyń barlyǵy.

«BAQ-taǵy táýelsiz jobalar men olardyń naryqqa áseri. Jýrnalıster – «lomdar» jáne redaksııalyq saıasat» taqyrybyn belgili medıasarapshy Erlan Súleımenov júrgizdi.

Quryltaıda spıkerler qatarynan tabylǵan «Qumash» jobasy medıa retinde ótken jyly ǵana resmı tirkelgen. Bul joba on jyldan beri jumys istep kele jatqan «Davaı shodım» portalyna tıesili ekenin aıta ketý kerek.

«Qumash» jobasynyń jetekshisi Baqdáýlet Isaev qatarlarynda saıasatpen isi joq jastar da bar ekendigin, osy joba arqyly beıtarap jastardyń Instagram, Telegram-daǵy terezesin olardyń óz tilinde, ázil-qaljyńmen qaǵýǵa sheshim qabyldaǵanyn aıtady. Eger qazir «Qumash» kontenti qalyptasyp, tipti bul komanda kásibı jýrnalıster qataryn kóbeıtýge sheshim qabyldap, áleýetti jarnama berýshiler paıda bolyp otyrǵanyn eskersek, endigi jerde táýelsiz jobalarmen de sanasýǵa týra kelmek.

Al «Airan» jobasyn ındýstrıaldy ǵana emes, jeke oqıǵa dep qabyldaýǵa bolady. Aınalamyzdaǵy saıası oqıǵalar bul jobaǵa basqa formatta, YouTube-te kásibı jýrnalıstıka jasaýǵa túrtki bolǵan.

Qazir «Airan» – «Azattyq», «Habar» men «Evronıýs» sııaqty telearnalarda jumys istegen mamandardan quralyp otyr. Basty ıdeıa – kásibı vıdeojýrnalıstıka jasaý, kúndelikti aıtylatyn sanalylyq, ashyqtyq, pikir alýandyǵy, taptaýryn kózqarastardy jeńý sııaqty sózderge maǵyna berýge kúsh salý.

Bar bolǵany 2022 jyldyń tamyzynan beri jýrnalıstıkanyń zamanaýı ja­nryn­­da jumys isteýge kóshken komanda rolıkteriniń qaralymyn qazir 15,7 mıllıonǵa jetkizip otyr.

«Shishkin_like» jobasymen óz atyna jumys isteýge kóshken Dmıtrıı Shıshkın «maıda-shúıde» medıa degenge namys­tanbaıdy. Eń bastysy, atalǵan jobada anonımdik materıaldar joq. Árbir maqalada esimi elge tanylǵan, bedeli bar jýrnalısterdiń aty-jóni tur. Dmıtrıı Shıshkın óz kontentinde aıtarlyqtaı tabys tappasa da, túrli usynystar men jarnama berýshiler birden paıda bolǵanyn, tipti jıirkenishti usynystar bar ekenin jasyrmaıdy.

«Protenge.kz» jobasynyń negizin qalaǵan Jámıla Marıchevany táýelsiz jobalar, mıkro-medıanyń ardageri desek te bolady. Bul jobanyń artynda kim tur degen saýalǵa Marıcheva «árıne, ózim» dep jaýap berdi.

Áleýmettik jelilerdegi medıanyń basty artyqshylyǵy – sóz bostandyǵy bolǵanymen, múddeli taraptardan áıteýir bir qysymnyń bolatyny daýsyz. «Bireýlerge jaqpaı qalatyn jazbalardy alyp tastaý qansha turady?», degen saýalǵa Marıcheva «ondaı jaǵdaılar bolǵan emes» dep sendirdi.

– Mıkromedıany aqparattyq kıller­likpen salystyrmaý kerek. Meniń áriptesterim ınfokıllerlikpen aınalysýdy masqara bolý dep biledi, olar ondaımen aınalyspaıdy. Bul trend dınozavrlar sııaqty kelmeske ketý kerek. Kókeıde birinshi kezekte qoǵamdyq múdde turýy qajet. Máselen, artynda kemi jýrnalıstıkada 20 jyl júrgender turǵan mıkromedıa men anonımdi Telegram-kanaldar – bular basqa. Biz málimettermen, spıkerlermen etıkamen jumys isteı otyryp, óz alańymyzǵa durys baǵyt bergimiz keledi, – deıdi joba avtory.

Qysqasy, áleýmettik jelilerdegi medıanyń artyqshylyǵy, dástúrli júıege qaraǵanda qymbat emes. Oǵan qosa aýdıtorııanyń ańdysyn birden bilip otyrýǵa bolady, keri baılanys bar. Alaıda táýelsiz jobalardy júrgizip, jumysyn jolǵa qoıýǵa da ınvestısııa kerek. Sondyqtan biz óz sózimizge jaýap bere alamyz deıtin kontenttiń ar jaǵynda demeýshi, ıdeıa, múdde ıeleri turǵanyn umytpaǵan jón.

pr

Qazaqtildi telegram arnalar

Telegram arnalardaǵy táýelsiz jobalardan keıin kezek qazaqtildilerge keldi. Qazaqstandaǵy qazaqtildi arnalardyń sany orystildi arnalar sanynan 5 ese az jáne Tgstat, Telemetr servısterinde qazaqtildi aýdıtorııaǵa qatysty zertteýler joqtyń qasy. Onyń ústine boljamdy áleýetti aýdıtorııasy 3 mıllıon tóńireginde ǵana. Biraq osynyń bárine qaramastan, qazaqtildi telegram arnalarda ilgerileý bar ekenin joqqa shyǵarmaǵan jón. Mysaly, «Dauletten» jabyq arnasynyń aýdıtorııasy barlyq orystildi telegram arnalardan asyp túsedi. Aýdıtorııasy – 336 myń adam. Bir postyń ortasha qaralymy – 82 myń. Degenmen bularda mýzyka, kıno, mýltfılm syndy baǵyttardyń úlesi basym. Saıası, ekonomıkalyq, qarjylyq kontenttiń jetispeýshiligi baıqalady. Al «Dala inside» telegram arnasynyń jetekshisi Dýman Byqaı óziniń áleýmettik jelilerdegi resýrs­taryna kúnine 70 myńdaı adam kiredi deıdi.

Endigi jerde munaı-gaz, taý-ken óndirisi syndy mamandanǵan salalarda arnaıy telegram arnalarǵa úlken suranys bar ekenine toqtala ketý kerek.

«Qazaqtildi telegram arnalar. Naryq áleýeti. Otandyq podkastar. Zertteý qorytyndysy» taqyrybyndaǵy paneldik otyrysta «Dauletten», «Dala inside», «Paranoia.kz», «Ongar online», «Quralaı hanym» telegram arnalarynyń jetekshileri men Eýrazııalyq Arbat.media portalynyń bas redaktoryna sóz berildi.

Otandyq podkastar betalysyna qatysty zertteýler týraly «Oy-Detox» podkastynyń avtory Áınel Ámirhan: «Medıa quryltaı aıasynda «Tanys ta beıtanys podkast álemi» kitabynda kórinis tabatyn zertteýdiń nátıjesi jarııalandy. Zertteý eki kezeńnen turdy: kópshilik arasynda saýaldama jáne kásibı podkastarmen suhbat. Saýaldamaǵa qatysqandardyń ishinde erlerge qaraǵanda áıelder basym, qatysýshylardyń jasy 16 men 54 jas aralyǵyn qamtydy. Ár salanyń mamandary podkast tyńdaǵanymen, muǵalimder, stýdentter, jýrnalıster, IT salasynyń mamandary basym bolyp shyqty. Bul jalpy podkasty kez kelgen mamandyq ıesi tyńdaıtynyn jáne qyzyǵýshylyq pen taqyryp aıasy óte keń ekenin kórsetedi. Tyńdaýshylar Qazaqstannyń barlyq aımaǵyn qamtyǵanymen, basym bóligi Almaty men Astanadan, oǵan qosa osy qalalarda basqa óńirdiń týmalary da oqý, jumys barysymen bolýy múmkin ekenin de eskerýimiz kerek. Podkasty kóbinese qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde tyńdaıdy», deıdi.

Áıneldiń aıtýynsha, podkast tyńdaý­shylar smartfondy kóbirek qoldanady jáne Apple podcast pen Google podcasts qosymshalary basqalaryna qaraǵanda tanymal. Podkasty basqa medıamen salystyrǵanda jıi tyńdaıtyndar ishinde «Teledıdar kórgennen góri, podkasty jıirek tyńdaımyn» degender – 36, «Kıno men serıal kórgennen góri, podkasty jıirek tyńdaımyn deýshilerdiń 22 paıyz bolýy aýdıo ónim tutynýshylardyń sany ósip jatqanyn kórsetedi. Podkast arqyly paıdaly aqparat alyp, jańa nárseni bilip, oǵan qosa ózderi sııaqty qarapaıym adamdardyń da qolynan keletinin bilý adamdardyń ózderine senýine kúsh-jiger beredi. Bolashaqta qazaq tilindegi podkastardyń óz deńgeıine saı tyńdar­many kóbeıip, tanymaldylyǵy arta bere­tininiń birden-bir kórsetkishi bolýy ǵajap emes.

Atalǵan sessııanyń moderatory Aıbar Oljaev «Aldaǵy ýaqytta qazaq­tildi telegram arnalardyń aýdıtorııasy jylyna 8-12 paıyz qarqynmen ósedi», deıdi. Sol sııaqty baspana, avtonaryq, ınvestısııalar sııaqty salalyq taqyryptaǵy jańa arnalar paıda bolmaq.

Iskerlik, qarjylyq jýrnalıstıka nege kenje qalady?

Bıylǵy medıa quryltaı «Qazaqstan­daǵy iskerlik jáne qarjylyq jýrnalıs­tıkanyń qoǵamdyq pikirge yqpaly» taqy­rybymen márege jetti. Kóterilgen máselelerge oraı Názııa Joıamergenqyzy, Gúlzat Nurmolda, Ásııa Akısheva syndy áriptesterimiz ben UIB bıznes mektebiniń dırektory, ekonomıst Maqsat Halyq, «DN Group Kazakhstan» PR mamany, qarjyger Dosbol Arystanbek, Qazaq Media Association tóraǵasy Erbol Azanbek pikirlerin ortaǵa saldy.

Qarjy salasynda aıtarlyqtaı táji­rıbe jınaǵan áriptesimiz Erbol Azan­bek jeke qarajat máselesi retinde kún tártibinen túspeıtinin aıta kele: «Ja­laqy jetpeıdi. Nesıeniń paıyzy kóp, keshirý kerek, tym kóbeıip ketti, bári qymbat», degen sózderdi jıi estımiz. Memleket osyndaı pikirlerdiń jetegimen tipti az mólsherdegi kredıtti keshirdi de. Alaıda bul – naryq zańdaryna qaıshy, ári máseleniń sheshimi emes. Dál sol kredıti keshirilgender qaıtadan, tipti burynǵydan da kóbirek ala bastady», deıdi.

– Dál qazir «QazMunaıGazdyń» IRO-sy ótip jatyr. Kompanııa ár jerde halyqpen kezdesip, onlaın suraqtarǵa jaýap berý, medıa arqyly nasıhattaý baǵytynda aýqymdy naýqan júrgizip jatyr. Alaıda adamdar arasynda áli de suraq, kúmán kóp. Sosyn «Búgin ár aksııa­ny 8400 teńgeden satyp alsam, kelesi jyly osy ýaqytta 50 myńnan sata alamyn ba?, Munaı baǵasy quldyrap ketse, aqshasyz qalamyn ba?» degen suraq kóp. Bul bir qaraǵanda qalypty, durys suraq kóringenimen aksııany ala salsam baıyp ketemin be, degendi ǵana oılaǵan, qarjylyq saýaty tómen adamnyń suraǵy. «QazMunaıGazdyń» IRO-sy arqyly kózge kóringen nárse qarjylyq saýatqa qatysty naýqan bizde naqty másele týyndaǵanda ǵana júrgiziledi. Qarjylyq saýatty arttyrý, onyń ishinde qazirgi IRO máselesi ótken 30 jylda BAQ, túrli qarjylyq saýat baǵdarlamalary, blogerler, ekonomıst-sarapshylar arqyly qoǵamǵa birtindep, turaqty túrde jetýi kerek edi. Bul máseleden shyǵatyn qorytyndy – iskerlik kontentke kóńil bólýimiz kerek. Burynǵy jyldarmen salystyrmaly túrde alǵanda qarjylyq saýat artqanyn baıqaýǵa bolady. Alaıda buǵan arnaıy baǵdarlamalardyń emes, ekonomıst Maqsat Halyqtyń sózimen aıtqanda kóbine devalvasııa, ınflıasııa, problemalyq nesıelerdiń yqpaly basym. Qarjylyq saýattyń artýyna áleýmettik jeliniń yqpaly da bar. Buryn Dáýletten, Aıbar Oljaı sııaqty iskerlik taqyrypta jazatyn qoldanýshylar joq edi. Qazir bar. Kóptegen iskerlik BAQ qazaqshasyn iske qosty. Alaıda kóbine aýdarma kontent bolǵandyqtan, iskerlik BAQ-tyń bási Dáýlettenniń blogynan asa almaı otyr. О́kinishke qaraı, qarjy, ekonomıka, bıznesti qazaqsha jetkizýde úlken máseleler bar, – deıdi Erbol Azanbek.

Bul baǵyttaǵy alǵa jyljý bar desek te, taǵy bir aýqymdy másele – iskerlik baǵytta jazatyn jýrnalıster daıarlaý. Kóptegen JOO-larda arnaıy pánder bar. Túrli trenıngter de jıi óte bastady. Alaıda kópshilik BAQ-ta arnaıy aıdar joq, qarjy taqyrybyn jazatyn maman ustaǵysy kelmeıdi. Spıkerlerdiń aıtyp otyrǵany da osy.

«Aqsha adamǵa kúnde kerek bolǵandyq­tan, onyń aınalasynda túrli keleńsiz oqıǵalardyń, alaıaqtardyń, qarjy pıramıdalarynyń sazǵa otyryp qalǵan qurbandarynyń kýási bolyp júrmiz. Munyń aldyn alý úshin, qarjylyq saýatty arttyrý qajet, al qarjylyq saýatty arttyrý úshin aqparatty kóbeıtý kerek. Onyń aldynda orta mektepterde qarjylyq saýat páni engizilýi kerek», deıdi qarjy taqyrybyna qalam siltegen áriptester. Bul máselede jýrnalısterge artylatyn júk te az emes.

Jýrnalıstke qaı taqyrypta bolsyn, kásibılik pen arnaýly bilim, izdenis qajet. О́ıtkeni kásibı jýrnalısterden shyqqan blogerler men ózdiginshe aqparat taratýshylardy etıka, sóz jaýapkershiligi jaǵynan salystyrýǵa múlde kelmeıdi.

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

Uqsas jańalyqtar