Qoǵam • 30 Qarasha, 2022

Urpaq tárbıesi – ult bolashaǵy

125 ret kórsetildi

Búginde qazaqqa jahandaný jat emes. Alaıda jahandaný álem aldynda jutylyp ketý degen sóz emes. Qazaqstanda 19 mln halyq bar bolsa, sonyń 12 mln-y – qazaq ulty. Tipti 19 mln halqy bar álemde qanshama qala bar!

Statıstıkaǵa súıener bolsaq, jer betinde 15 mln qazaq bar eken. Qazaqty sany jóninen on oraıtyn qanshama ultta memleket, Otan joq. Endigi másele – ata-babamyz qar jas­tanyp, muz tósenip jú­rip qal­dyr­ǵan asyl murasy – ulan-ǵa­ıyr je­ri­miz­diń ıesi keler urpaq­tyń ulttyq tazalyǵy.

Eshkimge qupııa emes, úsh júz jyl patshalyq Reseıge bodan boldyq, jetpis úsh jyl keńestik dáýirde ımperııalyq ústemdik qurǵan orys ultynyń temir qursaýynan áli de shyǵa almaı kelemiz. Áıel teńdigin jeleý etip, qazaq qyzyn malǵa sattyq, áıeldi tómen etek dep sendirdik, solaı oqydyq, solaı oqyttyq. Biraq rasynda solaı ma edi?! Qaı ultta «Anańdy jaıaý arqalap Mekkege úsh ret apar­sań da perzenttik paryzyńdy óteı almaısyń» degen uly uǵym bar?! Anaǵa, qyzǵa degen qurmettiń ulylyǵy da osynda bolsa kerek.

Jer-Anany saqtap qalý tek bilek­tiń kúshine baılanysty emes ekenin qazir barsha jurt biledi. Jerdi saqtap qalý – ultty saqtap qalý, ultty saqtap qalý – jerińdi saqtap qalý degen sóz. Endeshe, at tóbelindeı qazaǵymyzdy qaıtip saqtaımyz? Bizder – aǵa býyn ókilderi keshegi kelmeske ketken ker dáýirde baıtaq Otanymyzdyń tiregi de, bolashaǵy da barlyq ult­tyń teńdigi, tutastyǵymyzdyń tiregi aǵa ult – orys ulty dep keldik. In­ternasıonalıst boldyq. Inter­na­sıo­nalızmdi solaı uǵyndyq. Alaıda ınternasıonalıst bolý, bir ultty bir ulttyń jutyp jiberýi emes qoı?! Deı turǵanmen, búginde Reseıdegi saha, hakas, tyva, qalmaq sekildi az ulttar joıylýdyń az-aq aldynda turǵany esh qupııa emes. Túr-túsi azııalyq, ata tegi orystanǵan, ulttyń basty belgisi – ana tilin bul ulttardyń 10-15 pa­ıy­­zy ǵana biledi.

Al qyz ben til – egiz uǵym, tilińdi aıtyp, anańdy aıtpaý – ultyńdy aıtpaý degen sóz. Meni mazalaıtyn máseleniń mánisi osynda – qazaq qyzdarynyń basqalardyń eteginen ustap ketýinde jatyr. О́ıtkeni qazir ózge ultqa turmysqa shyǵý «trend» bolǵan. Eń ókinishtisi, bul «úrdisti» teledıdar arqyly da barynsha jarnamalap júrmiz. «Eýrazııa» arnasyndaǵy «Kóremiz», NTK-daǵy «Bir bolaıyq», «Qosylaıyq» dep kete beretin baǵdarlamalarda qazaq qyzdary ózderine teń izdeıdi. О́tkende bir baǵdarlamada qyrǵyz jigiti kelip: «Álemdegi eń sulý da, aqyldy qyz qyrǵyzdyń qyzy. Renjime, sen meniń talǵamymdaǵy qyz emessiń» dep mıllıondaǵan halyqtyń aldynda qazaqtyń qyzyn qor etip ketti. Jaıshylyqta «aýyzdyǵa sóz, aıaq­ty­ǵa jol bermeıtin» sulýymyz eki kórip ǵashyq bolyp qalǵan qyr­ǵyz jigitiniń artynan kóz jasyn kól qylyp qala berdi. Sonda bul qyzǵa «sen qazaq qyzysyń, asyl ultsyń, altyn qur­saq­syń, ulttyń saqtaýshysysyń» dep tárbıe bergen ata-ananyń bolmaǵany ma?! Álde ózi bolǵan qyz tórkinin tanymaıdynyń keri me?!

Keshegi jaýgershilik zamanda da qazaq qyzyn jatqa bermegen. Al búginde qara násildi men qytaıǵa, orys pen koreıge, arab pen nemiske turmysqa shyǵyp, mahabbat degen uly sezimdi jeleý etkender kóbeıdi. Sonda bul sezim Otanǵa, ultqa degen mahabbattan da myqty, odan da bıik bolǵany ma? At tóbelindeı az qazaqtyń qyzy kim kóringenniń eteginen ustaı berse, ustata bersek ultty qalaı saqtaımyz? Bizde ult­ty saqt­aýdy maqsat tutqan mem­le­­ket­tik ıdeo­logııa bar ma, bar bolsa onyń jemisi qandaı?

Búgingi qyz – erteńgi kelin. Erteńgi kelin – urpaǵyńnyń anasy. Al urpaǵyńnyń anasy – ultyńnyń anasy. Sondyqtan qazaq qyzy tek seniń balań emes, qazaǵymnyń balasy, demek ultymnyń aınasy. Endeshe, ulty­myz­dyń aınasy kirlemesin desek, qyzymyzdy kim kóringenniń ete­gi­nen ustata bermeıik, aǵaıyn!

 

Jánibek ǴAPBASULY,

Arqalyq qalasy ardagerler uıymynyń tóraǵasy

Sońǵy jańalyqtar

Yqpaldy Májilis minberi

Pikir • Búgin, 21:54

Kezekti beles

Pikir • Búgin, 21:52

Inflıasııa barometri ne deıdi?

Ekonomıka • Búgin, 21:43

Glempıng aýyldyń ajaryn ashady

Aýyl • Búgin, 21:39

Nesibeni arttyratyn nesıe

Aımaqtar • Búgin, 21:37

Syrdyń kúrishi – syrtqy naryqta

Ekonomıka • Búgin, 21:34

Ekibastuzdyń jaǵdaıy ońalar emes

Aımaqtar • Búgin, 21:26

Sanaly urpaqqa arnalǵan ulttyq joba

Bilim • Búgin, 21:20

Kadetke qajetti taǵylymdama

Qoǵam • Búgin, 21:10

Áskerı topograf

Qoǵam • Búgin, 21:08

Bir jylda 100 kitap oqyǵan

Qoǵam • Búgin, 21:00

Kúı rýhy asqaqtaǵan kesh

О́ner • Búgin, 20:59

Kedergi fılosofııasy

Rýhanııat • Búgin, 20:55

Ánniń túpnusqa aty – «Qarakóz»

Tarıh • Búgin, 20:51

Dýblıajdyń darabozy

О́ner • Búgin, 20:48

Bizdiń Lıýı-Ko

О́ner • Búgin, 20:46

Shoqan beınesindegi Saǵı

Kıno • Búgin, 20:44

О́mirmen qoshtasý áni

О́ner • Búgin, 20:42

Rýh

Sport • Búgin, 20:38

Ekotýrızmge – aıryqsha kózqaras

Týrızm • Búgin, 20:36

Taý shańǵysyn qalaıtyndar kóp

Qysqy sport • Búgin, 20:34

Túsimniń kózi – týrıstik jarna

Týrızm • Búgin, 20:31

Bap kem be, baq kem be?

Boks • Búgin, 20:27

Búırektegi tasty alýdyń jańa tásili

Medısına • Búgin, 20:20

Kóne qumyra jáne kesteli teri

Jádiger • Búgin, 20:14

Balǵyn qalamgerler baǵaly syılyq aldy

Aımaqtar • Búgin, 20:13

Fınalda joly bolmady

Tennıs • Búgin, 20:11

Álem kýboginde júlde aldy

Sport • Búgin, 20:08

Tórt ret tize búktirdi

Hokkeı • Búgin, 20:07

Uqsas jańalyqtar