Álem • 04 Jeltoqsan, 2022

Taıland – Qazaqstan: Baýyrlastyq bas qalalardan bastalady

142 ret kórsetildi

1992 jyly 6 shildede Taıland pen Qazaqstan resmı túrde ózara dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatqan bolatyn. Oǵan bıyl 30 jyl toldy. Osy merzim ishinde júıeli sapar almasý jáne ártúrli deńgeıdegi baılanys eki el arasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa kómegin tıgizgen negizgi faktorlardyń biri bolyp otyr.

1993 jyly eki tarap Úkimetaralyq birlesken komıssııa qurdy. Sodan beri ol ekijaqty dıalogtiń barlyq aspektisi boıynsha negizgi alańǵa aınaldy. Taıland astanasy Bangkok pen Qazaqstannyń bas qalasy Astana, sondaı-aq  Taılandtyń álemge áıgili týrıstik orny Pattaııa men Qazaqstannyń úshinshi iri qalasy Shymkent «baýyrlas qalalar» atanýy da – ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa degen shynaıy ynta-yqylas aıǵaǵy.

Eki el ózara saýda jáne ınvestısııalyq yntymaqtastyqty odan ári ilgeriletýge nıetti. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Taı­land­tyń Ortalyq Azııadaǵy eń iri saý­da seriktesi bolyp sanalady. Eki­jaq­­ty saýda 2021 jyly 64,94 mln dol­­lardy qurady. Taılandtan Qa­zaq­stan­ǵa eksporttalatyn negizgi taýarlar – avtomobılder men onyń ból­shekteri, mashınalar, plastıkalyq ta­ban­dyqtar, tońazytqyshtar, rezeńke buıymdar, asyl tastar, zergerlik bu­ıym­dar jáne medısınalyq jabdyqtar. In­vestısııalyq salaǵa keletin bolsaq, eki el yntymaqtastyǵyn keńeıtý úshin áli de zor áleýet bar. Qazirgi tańda munaı-gaz salasynda progreske qol jet­ki­zildi. 2018 jyly Taılandtyń PTT Public Company Limited kompanııasy men Qazaqstannyń «QazStroıServıs» kompanııasy Taılandta uzyndyǵy shamamen 200 shaqyrym bolatyn 5-shi gaz qubyry jobasynyń qurylysy boıynsha 150 mln dollardan astam somaǵa kelisim jasasty. Taılandtyń Qazaqstanǵa salatyn ınves­­tısııasyna kelsek, 2019 jyly osy eldiń PTT Public Company Limited kompanııasy Mańǵystaý oblysyndaǵy ıgerilip jatqan munaı ken orny –  Dońǵa jobasyndaǵy Partex Holding B.V. aksııalarynyń 20 pa­ıyzyn satyp aldy. Taılandtyń jetekshi agroónerkásiptik konglomeraty Charoen Pokphand Almatydaǵy úı janýarlaryna arnalǵan azyq óndirisi bıznesine shamamen 700 myń dollar kóleminde ınvestısııa quıdy. Al Charoen Pokphand kompanııasy Qazaqstandy Ortalyq Azııadaǵy óz ónimderin ótkizetin ortalyq retinde paıdalanýǵa umtylyp otyr.

Adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas taǵy bir keleshegi bar sala bolyp sanalady jáne ol Taıland pen Qazaqstannyń arasyndaǵy ekijaqty baılanystardy nyǵaıtýǵa aıtarlyqtaı yqpal etedi. Bul Taılandtyń qazaqstandyq týrıster úshin eń tańdaýly týrıstik baǵyttardyń biri retinde tanymal ekendiginen baıqalady. COVID-19-ǵa deıingi kezeńde Taılandqa 50 myńnan astam qazaqstandyq týrıst keldi. Qazirgi tańda «Air Astana» avıa­kompanııasy Taıland pen Qazaqstan arasyndaǵy tikeleı reısterdi qalpyna keltirdi. Osyǵan oraı Taılandqa keletin qazaqstandyq týrıster sany artady dep boljanyp otyr. Buǵan qosa, 2022 jyldyń 1 qazanynan bastap Taıland COVID-19  synyptamasyn qaýipti juq­pa­ly aýrý­dan baqylaýdaǵy juqpaly aýrýǵa deıin tómendetti. Sondyqtan Taılandqa keletin saıahatshylardan budan bylaı vaksınasııa dáleli nemese test nátıjesin kórsetý talap etilmeıdi. Al Qazaqstanǵa COVID-19 pandemııasy bastalǵanǵa deıin birneshe myń taılyq barǵan. Olardyń sany aldaǵy kezde, ıaǵnı COVID-19 pandemııasy endemııalyq sıpatqa ıe bolǵan kezde óse túsedi dep boljanyp otyr. О́ıtkeni tabıǵaty sulý jerleri mol, keń-baıtaq aýmaqqa ıe Qazaqstan Taıland saıahatshylary úshin biregeı týrıstik baǵyttardy usynady. Qazaqstan Úkimeti bergen 30 kúndik vızasyz rejim jáne Taıland Koroldiginiń Úkimeti bekitken ushyp kelgende beriletin 15 kúndik vızany taǵy 15 kúnge (2022 jyldyń 1 qazanynan 2023 jyldyń 31 naýryzyna deıin) uzartýǵa ruqsat etý eki el adamdarynyń arasyndaǵy baılanys pen týrızmdi ilgeriletýge úlken úles qosqany kúmánsiz.

Kópjaqty yntymaqtastyqta Taıland pen Qazaqstan teń de mańyzdy seriktester retindegi yntymaqtastyq baılanystaryn saqtaýmen qatar, bir-birine qoldaý kórsetip keledi. Atap aıtqanda, mundaı yntymaqtastyqty Taılandtyń Qazaqstan negizin qalaýshy jáne qazirgi tóraǵasy bolyp otyrǵan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńeske (AО́SShK) belsene qatysýynan kórýge bolady. AО́SShK-ke kelsek, Taıland AО́SShK-ke múshe memleketterdiń bar­ly­ǵynyń ornyqty damý salasyndaǵy áleýetin arttyrýǵa kómektesý úshin ornyqty damý jáne Taılandta ázirlengen  jetkiliktilik ekonomıkasynyń fıloso­fııa­sy (SEP) boıynsha ártúrli oqytý kýrs­taryn uıymdastyrý arqyly ornyqty damý salasyndaǵy Senimdi Nyǵaıtý Sharalaryn iske asyrý jónindegi úı­les­­tirýshi rólin atqarýǵa umtylady. Taı­land pen Qazaqstan dostyq qarym-qa­ty­nastaryn Azııadaǵy yntymaqtastyq dıalogi (ACD) jáne Azııa-Eýropa kezdesýi (ASEM) sııaqty aımaqtyq alańdarda da jalǵastyrýda. Jahandyq aýqymda, mysaly, Birikken Ulttar Uıymynda Taıland pen Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qarýsyzdaný, daýlardy beıbit jolmen sheshý sııaqty máseleler boıynsha ustanymdary uqsas.

pro

Taıland pen Qazaqstan arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń 30 jyldyǵyn atap ótý maqsatynda 2022 jyl ishinde iri mereıtoılyq is-sharalar uıymdastyryldy. Taıland Koroldiginiń Premer-mınıstri, general, joǵary mártebeli Praıýt Chan-Ocha men Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti, joǵary mártebeli Qasym-Jomart Toqaev myrzanyń quttyqtaý notalar almasýy sımvoldyq ısharat jáne osy aıtýly oqıǵany atap ótý bolyp sanalady. Taıland Korol­di­gi­niń Astanadaǵy elshiligi ekijaqty yn­tymaqtastyqty ilgeriletýge sep­te­se­tin, eki eldiń dıplomatııalyq qarym-qa­tynastarynyń 30 jyldyǵyn merekeleýge arnalǵan birneshe is-sharany uıymdastyrýda sheshýshi ról atqardy. Qazaqstandyqtar arasynda taı máde­nıe­tiniń tanymaldylyǵyn eskere otyryp, 2022 jyldyń qyrkúıeginde mýaı-taıdan joldastyq kezdesý uıymdastyryldy. Oǵan Taılandtan 5 kásipqoı boks­shy qatysyp, qazaqstandyq boksshylar­men kúsh synasty, sondaı-aq jas qazaq­stan­dyqtardy taı boksy ónerimen ta­nys­tyrý maqsatynda master-klass ótkizdi. Taǵy bir este qalarlyq is-shara – 2022 jyldyń qazan aıynyń ortasynda Ortalyq Azııa turǵyndaryn taı fılmderi arqyly taı mádenıetimen tanystyrý maqsatynda uıymdastyrylyp, Ortalyq Azııanyń barlyq elinde áleý­mettik jeli platformalarynda kór­se­til­gen Taı kınofestıvali.

Kelesi taraýǵa zer salsaq, Taıland pen Qazaqstannyń ekijaqty yntymaq­tas­tyǵyn damytý men keńeıtý úshin keń múmkindik pen áleýet bar orasan keńis­tikti kóremiz. Eki eldiń geogra­fııa­lyq turǵydan qashyqta ekenine qara­mas­tan, olardyń ózara paıdaly bolýy úshin paıdalanýǵa bolatyn ortaq sıpattary bar. Eki eldiń Azııadaǵy stra­tegııalyq jaǵdaıyn, Taılandtyń ASEAN – materıginiń ortalyǵynda, al Qazaqstannyń Ortalyq Azııanyń ortalyǵynda ornalasqanyn eskere otyryp, eki el de óńirishilik jáne óńiraralyq ekonomıkalyq jáne ınvestısııalyq múmkindikterdi biriktirýde  ortalyq býyndar retinde qyzmet ete alady jáne mańyzdy ról atqara alady.

Shyǵys ekonomıkalyq dáliz nemese EEC – Taıland Koroldigi Úkimetiniń ınvestısııalyq saladaǵy flagmany bul maqsatty aıtarlyqtaı tolyqtyra alady, óıtkeni ol Taılandty ASEAN-nyń jetekshi ekonomıkalyq aımaǵyna jáne ASEAN elderimen, Azııa-Tynyq muhıty óńirimen, Úndi muhıty jıegimen jáne odan tys jerlermen, qurlyq, teńiz jáne áýe arqyly tyǵyz baılanysy bar tehnologııalyq óndiris pen qyzmet kórsetý ortalyǵyna aınal­dy­rý­ǵa baǵyttalǵan. Eldiń Taılandty ınnovasııalyq jáne qundylyqtarǵa negizdelgen salaǵa aınaldyrýǵa arnal­ǵan 20 jyldyq «Taıland 4.0» strate­­gııasynyń negizine alynǵan EEC buryn­ǵy tanymal Shyǵys jaǵalaýynyń keńeı­tilimi bolyp sanalady jáne ózin bas­tap­qy kezde eldiń úsh shyǵys pro­vınsııasynda, atap aıtqanda, Raıong, Chonbýrı jáne Chachoensaoda shoǵyr­lanǵan óńirlik damý bastamasy retinde kórsetip otyr.

EEC-ke 12 maqsatty S beıneli sala kiredi, atap aıtqanda, (1) jańa býyn avtomobıl jasaý, (2) zııatkerlik elektronıka, (3) ozyq aýyl sharýashylyǵy jáne bıotehnologııa, (4) bolashaqqa arnalǵan azyq-túlik, (5) quny joǵary jáne medısınalyq týrızm, (6) avtomattandyrý jáne robottehnıka, (7) avıasııa jáne logıstıka, (8) medısınalyq jáne keshendi densaýlyq saqtaý, (9) bıootyn jáne bıohımııa, (10) sıfrlyq sala, (11) qorǵanys jáne (12) bilim berý men adam resýrstaryn damytý. EEC sonymen qatar osy 12 maqsatty salanyń orny bolýǵa tıis ilgeriletýshi aımaqtardy qam­tıdy. Bul ilgeriletýshi aımaqtarǵa joǵa­ry jyldamdyqty temir jol taspasyna arnalǵan EECh, sıfrlyq parkke arnalǵan EECd, medısınalyq ortalyqqa arnalǵan EECmd, ınnovasııalyq plat­for­maǵa arnalǵan EECi, EECa nemese Shyǵys áýejaı qalasy jáne Genomics Thailand-qa arnalǵan EECg kiredi. Arnaıy ınvestısııalyq yntalandyrýlar men qosymsha artyq­shy­lyqtar EEC salalaryndaǵy ınves­tor­­lardyń naqty qajettilikterin es­­ke­rip ázirlengen (https://www.eeco.or.th/en/incentives-schemes).

Taıland pen Qazaqstan arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń taǵy bir áleýetti baǵyty – Taıland Koroldigi Úkimeti COVID-19 pandemııasynan keıin ornyq­ty qalpyna keltirý jáne áldeqaıda jasyl bolashaqqa arnalǵan Taıland ult­tyq strategııasy aıasynda qabyldaǵan Bıosıkldi jasyl ekonomıka modeli (BCG ekonomıka modeli). Taıland adam qu­qyqtaryn keńeıtýge jáne ornyq­ty­lyq­qa baǵyttalǵan damý tásili retinde ázirlegen jetkiliktilik ekonomıkasy fılosofııasyn (SEP) basshylyqqa ala otyryp, BCG ekonomıkalyq modeli qalpyna keltirýdi ǵana emes, sonymen qatar 2030 jylǵa qaraı Ornyqty damý maqsatyna (SDG) qol jetkizýge ba­ǵyt­talǵan. BCG modeli resýrstardyń tıim­di­ligine, qaldyqtardy azaıtýǵa jáne tómen kómirtegi shyǵaryndylaryna ne­giz­delgen ekonomıkalyq ósýge kúsh salady. Taıland kontekstinde bul model tórt salany, atap aıtqanda, (1) aýyl sharýashylyǵy jáne tamaq ónimderi, (2) medısına jáne densaýlyq, (3) bıoenergetıka, bıomaterıaldar men bıohımıkattar, (4) týrızm men kreatıvti ekonomıka salalaryn ilgeriletý úshin qoldanylady.

Taıland bıyl Azııa-Tynyq muhıty ekonomıkalyq yntymaqtastyǵyna (ATMEY) tóraǵalyq etetindikten jáne ATMEY Ekonomıkalyq kóshbas­shy­­­­larynyń kezdesýi 2022 jyldyń qarasha aıynda ótkendigine baılanys­­ty, ATMEY-ny barlyq múmkindikke ashyq etýdi, barlyq ólshemde birigýdi jáne barlyq aspektide teńdestirýdi el­diń basymdyǵy etýge tyrysty. Taı­landtyń «Ash. Qos.Teńdestir» taqy­ry­by COVID-19 pandemııasynan týyn­da­ǵan kedergilerdi joıýǵa jáne BCG ekono­mı­kalyq modelin Azııa-Tynyq muhıty ekonomıkasyna ıntegrasııalaý arqyly ósimge qol jetkizýge arnaldy.

osh

 

ld

Taıland Koroldigi elshiligi

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar