Ekologııa • 07 Jeltoqsan, 2022

Almatynyń aýasy

121 ret kórsetildi

Almaty aýasynyń lastanýyn anyqtaý úshin arnaıy quryl­ǵynyń da qajeti joq. Tútinnen kóz ashpaı turǵan shahar tek qalyń jańbyrdan keıin ǵana Alataý deıtin kórkem taýdyń ete­ginde jaıǵasqanyn kóre alady. Tabıǵat sulýlyǵy sanaýly saǵattan keıin qaıta tútin­men tumshalanady. Qala ekolo­gııa­synyń ábden nasharlaýy­nan halyqtyń densaýlyǵy syr berip, tynys-ókpe jolda­ry kesel­deriniń kórsetkishi kó­terilip tur.

Sýretti túsirgen Iýrıı BEKKER

Qazir Qazaqstan qorshaǵan orta­ǵa kómirqyshqyl gazyn shyǵarý bo­ıynsha 221 eldiń ishinde 20-orynǵa shyqty. Jan basyna shaqqanda al­ǵashqy ondyqta júr. Almatyda qa­zir kúnine 700 myńnan astam avtokó­lik júretindigi jaıly resmı de­rek bar. Bul – resmı derek. Ulttyq sta­tıs­tıka bıýrosynyń dereginshe, qa­lada ­508 myń kólik resmı tirkelse, onyń ­syrtynda shamamen 250 myń avtokólik jaqyn aýdandar men aýyl­dardan kiredi. Sońǵy 10-15 jyl­dan beri ózgermeı kele jatqan osy máli­metpen búginde kólikpen ditte­gen je­rińizge der kezinde jetý muń eke­nin aıtsaq, naqty jaǵdaı men statıs­tı­kanyń sáıkespeıtinin kóremiz.

Tańerteń myńdaǵan mashına qalaǵa kire almaı, keshke shyǵa almaı, tútini býdaqtap turǵanyna turǵyndardyń eti úırenip ketken sııaqty. Degenmen bul ekonomıkalyq, medısına­lyq, ekologııalyq máselelerdiń qorda­lanýyna alyp keldi. Osy másele Prezıdenttiń Almatyǵa saparyn­da da aıtyldy. Bul týraly taıaý kúnde­ri kezekti ret Parlament Májilisi­niń plenarlyq otyrysynda depýtat Zákir­jan Kúzıev arnaıy depýtat­­tyq saýal joldap, Almatynyń ekolo­gııasy men kólikten shyǵatyn kómir­qyshqyl gazynyń shamadan tys artýyna qatysty Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri, Almaty qalasy ákimdigi men Almaty oblysynyń ákimdiginiń atqaryp jatqan jumys­tarynyń esebin surady.

«Erteńgi jáne keshki kepte­lis­terden Qonaev, Talǵar, joǵarǵy jáne tómengi Qaskeleń baǵyty boıyn­sha kólik keptelisi áli kúnge deıin she­shi­min tappaı otyr. Kólikten shy­ǵa­tyn gaz – Almaty aýasynyń las­ta­nýyna basty sebep. Ýrbanıst ma­mandar qala táýligine 700 myń avto­kólikti qabyldaýǵa qaýqarsyz dep dabyl qaǵady. Endi qarapaıym arıf­metıkaǵa salsaq, shaharǵa kire­tin ár avtokólik tórt adamnan alyp kelgende, qalanyń óz turǵyndarynan basqa táýligine 1 mln-ǵa jýyq adam kirip-shyǵady eken. Bul qalanyń ınfraqurlymy men eńbek naryǵy úshin aıtarlyqtaı salmaq. Almaty álemdegi ekologııasy nashar 100 qa­la­nyń ishinde 5-orynǵa jaıǵasqan. Byltyr «Qazgıdromet» Almatyda lastaýshy zattardyń shekti ruqsat etil­gen konsentrasııasynan 367 ese kóp ekenin anyqtaǵan», dedi Z.Kúzıev.

Bıyl Almaty qalasyna jumys saparymen kelgen Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qaladaǵy ekologııa problemasyna erekshe toqtalǵanyna almatylyqtar eleń ete qalǵany belgili. Bul máseleni sheshý úshin metro, LRT, BRT jáne Qaskeleń, Qonaev, Talǵar baǵyttaryna elektrli poıyz júrgizý máselesin tótesine qoıǵanyna qýandy.

Prezıdent Almaty saparynda jol-kólik júıesine, saǵattarǵa so­zylǵan kólik keptelekteri azamat­tar­dyń densaýlyǵyna áser etip qana qoımaı, qala ekonomıkasy men eko­logııasyna da aıtarlyqtaı zııan kel­tirip jatqanyna erekshe toqtaldy. Prezıdenttiń «Qoǵamdyq kólikter­diń tartymdylyǵyn dáıek­ti túrde art­tyra otyryp, jeke kólik­terdi paı­dalanýdy azaıtý jaıyn oılas­tyrý kerek. Ol úshin metro je­li­sin keńeıtýdi jalǵastyrý qajet. Eskirgen jáne ekologııaǵa zııan kelti­retin kólik túrlerinen bas tartý kerek. 2025 jyldan keıin Almaty kóshe­lerinde dızeldi avtobýstar qal­maýǵa tıis. Olardy gazben jáne elektr qýatymen júretin kólikter almastyrady. Almatyda ony tabys­ty damytýdyń mol tájirıbesi bar. Tranzıttik júk tasymalynyń basym bóligin Úlken Almaty aınalma jolyna kóshirý de qalaǵa oń áserin tıgizedi. Bul úshin 6 radıaldy jáne 4 ishki negizgi kóshe salý qajet», degen sózi almatylyqtarǵa dem berip otyr.

Osy oraıda Almaty men Qonaev qalalary arasynda elektr poıyzy­nyń qozǵalysy qaıta qalpyna kel­ge­nimen, onyń jyldamdyǵy men tıim­diliginde túıtkil bar ekeni baıqalyp otyr. Jolaı kólikpen 30-40 mınýtta jetetin jerge bul poıyz eki saǵatta keledi... Eger biz úshin eń qymbat dú­nıe – ýaqyt ekendigin aıtsaq, bul da sheshimi mindetti túrde tabýǵa tıis.

Memleket basshysynan bastap búkil quzyrly mekemeler jyl saıyn atmosferaǵa shyǵarylatyn zııandy qaldyqtyń kólemi 125 myń tonna­ǵa jýyqtaıtynyn da bilip otyr. Aýa­ny negizinen avtokólikter, qalalyq jylý elektr stansalary, ónerkásip kásiporyndary jáne gaz tartylmaǵan jer úıler lastaıtyny, megapolıs­te aýanyń taza bolýyna tyǵyz ári ret­siz salynǵan ǵımarattar da kedergi keltirip turǵany buǵan deıin de talaı kóterildi.

Memleket basshysy ákimdikke óner­kásip kásiporyndarynyń eko­logııalyq qaýipsizdik normalaryn saq­taýyn qatań qadaǵalaýdy tap­syryp, JEO-2 jáne JEO-3 orta­lyqtaryn gazǵa kóshirý arqyly ­zııan­dy qaldyq­tar­dy on eseden astam tó­mendetý­ge bolatynyn usyndy. Bul másele alǵa jyljydy dep aıtýǵa bolady. Osy ýaqyt­qa deıin JEO-2 aýanyń lasta­nýyna 20-27% «úles qosyp» kelgen edi. Endi Almaty JEO-2 gazǵa kóshiriletin boldy. Osy­ǵan deıin Almaty JEO-2 jań­ǵyr­­týdyń tórt túrli jobasy usy­nyl­sa, basymdyq gazben jumys isteı­tin jańa stansa salýǵa berildi. JEO-2 gazdandyrýdyń smetalyq qu­ny – shamamen 324 mlrd teńge. Jum­salatyn qarjynyń 20 paıyzy «Samu­ryq-Energonyń» ishki resýrs­tarynan bólinse, qalǵan 80 pa­ıyzyn Eýropa qaıta qurý jáne damý banki, Azııa damý banki men Qazaqstan damý banki sındıkattyq jolmen qar­jy­landyrmaq.

Q.Toqaev Almatyda 2030 jylǵa deıin 2,5 mln aǵash otyrǵyzý jos­par­­lanyp otyrǵanyn ataǵan-dy. Bul iste de ilgerileý bar. Kúz aıla­­ryn­da qalanyń jasyl jelek qoryn baıytý úshin birqatar jumys atqa­ryldy. Onyń ishinde Almaty­­nyń halyqaralyq avıasııalyq kody ALA beınesinde 3,36 gektardy alyp jatqan aýmaqqa bıiktigi 2 metrdeı ­bolatyn qylqan japyraqty arsha­nyń ­2 500 túp kósheti otyrǵyzyldy. Bi­raq qoǵam belsendileri men demeýshiler tarapynan júrip jatqan bul bastama­lar Almaty ekologııasyna qatysty túıtkildi tolaıym sheshe almaıdy.

Qysqasy, saýaldan saýal týyndatyp otyrǵan máselelerdi sanamalaıtyn bolsaq, bul tómendegideı bolyp shyǵar edi. Birinshiden, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mı­nıstrligi men Almaty qalasynyń ákimdigi bul máseleni sheshýge jyldar boıy nege qaýqarsyz boldy? Endi Prezıdent bergen tapsyrmalar boıynsha naqty qandaı josparlar bar? Almatyǵa jaqyn ornalasqan aýdan ortalyqtaryna uzaqtyǵy 100 shaqyrym radıýsta «elektrli po­ıyz»­ júrgizýge ne kedergi? Ekinshiden, Alma­tyda lastaný konsentrasııasy tek­she metrine 500 mıkrogramǵa jetken. Bul – Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy standartynan 15 ese joǵary. Ol avtokóliktegi benzol, alkılbenzol, fenoldar jáne benzınde kezdesedi. Qalada qorshaǵan ortaǵa taraıtyn las qaldyqtar kólemi jylyna 135 myń tonnadan tómendemeı otyr. Al halyq Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi tarapynan bul apattyń aldyn alý úshin naqty qandaı sharalar qoldanaty­nyn bilgisi keledi. Úshinshiden, qala bıligi aýanyń lastanýyn basty problema dep tanýy kerek. Ekologııa belsendileri shynaıy statıstıkalar aıtylmaıdy dep júr. Qazirgi ýaqytta lastanýdyń qaýipti deńgeıi týraly halyqty habardar etý júıesi joq. Aýa sapasy týraly aqparattar halyqqa kúnbe-kún aýa raıy týraly málimetterimen qosa berilýi kerek dep esepteımiz. Tórtinshiden, búginde qala aýmaǵynda 3 myń úı gazǵa qo­syl­maǵan degen derek bar. Budan da bólek Qaskeleń, Talǵar baǵytynda ot jaǵatyn úıler óte kóp. Osy baǵyttan jel soqsa, tútin Almatyǵa taraıdy. Qala mańyndaǵy aýyldarǵa gaz kirgizý quny qymbat. Qazirgi tańda tutynýshy úshin ortasha baǵa 350-500 myń teńgeden túspeı tur. Osyǵan oraı Almaty oblysynyń ákimdigi tutynýshylarǵa naqty qandaı kómek kórsete alady?

Eger osy arada dál 1 jeltoqsan kúni Almaty mańyndaǵy Panfılov aýyldyq okrýgi, Talǵar aýdanynyń Tuzdybastaý, Belbulaq sııaqty aýyl­darynyń gazsyz qalǵanyn jáne gaz kirgizýdiń qarapaıym turǵyndardyń qaltasy úshin qymbat jáne kezekke turýdy qajet ekenin eskersek, másele aıqyndala túsedi. Mundaı oqıǵalar oblysqa qarasty, biraq Almatynyń «aýyldary» atanǵan Qarasaı aýdanyna da tańsyq emes. Megapolıstiń tútinine tútin qosyp otyrǵan da aınalasyndaǵy eldi me­kender. Gazǵa qosylmaǵan úıler qo­lyna túsken otyndy, tipti qara tú­tini býdaqtaǵan, densaýlyqqa da, eko­logııaǵa da asa zııandy kólik shınala­ryn jaǵady. Bul jerde halyqtyń sanasy men jaýapkershiligin oıatatyn baqylaý, nasıhat, aıyppul amaldary máseleniń basqa qyrlaryn qozǵaıdy.

Almatynyń aýasyn adam turǵy­syz etip otyrǵan eski kólikterdiń tútini me, álde JEO-2 me degen su­raq­qa qala­nyń eks-ákimi birneshe jyl buryn ǵana «Kómir jaǵatyn jeke sektor máselesin ońaı retteý­ge bolady. JEO-2 men avtokólik má­se­lesine kelsek, birinshi kezekte JEO-2 máselesin sheshken durys. Sonda qaısysy kóbirek lastaǵany anyqtalady», degeni esimizde.

Al depýtat Z.Kúzıev birinshi ke­­zekte Almatynyń aýasyn las­tap otyrǵan avtokólikter ekeni dá­lel­dengenin aıta kele: «Kólikter atmos­fera quramyndaǵy zııandy zattardyń 65 paıyzyn taratady. Budan keletin zııandy qaldyqtar máselesin tez arada sheshý kerek. Qa­zaqstanda qyrýar qarajat bólinip júr­giziletin ekologııalyq monıtorıng te, bıýdjet esebinen salynatyn ekologııalyq tekserý beketteri, olardyń sany qazir Almatyda 19-ǵa jetken, júrgizýshilerge salyna­tyn aıyppuldar da máseleni shesh­peıtinine kóz jetkenin moıyndaý kerek. Endi jańa bastamalar men júıeli jumys kerek», dedi.

Qalaı desek te, qala bıligi shahar­dy tútinnen aryltý úshin naqty atqa­rylyp jatqan is-sharalar jóninde udaıy esep berýi almatylyqtardyń múd­desine saı dep esepteımiz.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Qýaty mol qurama jem

Ekonomıka • Búgin, 00:14

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Tekeliniń tátti taǵamdary

Aımaqtar • Búgin, 00:05

Uqsas jańalyqtar