Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2022

Eńbek pen tárbıe – egiz uǵym

38 ret kórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ulyqtaý rásiminde sóılegen sózinde qarapaıym eńbek adamdary búginginiń batyrlary degen bolatyn. Uzaq jyl ustazdyq etken Temirhan Qarjaýbaev qoǵamda jastardy eńbekqor etip tárbıeleý úshin aldymen ata-ananyń ózi balalaryna durys tálim-tárbıe berý kerek dep esepteıdi.

Temirhan qarııanyń ózi de kópbalaly otbasydan shyqqan. Bes ul, úsh qyz ósirip, tárbıelegen. Osyndaı úlken shańyraq qurǵan qarııanyń áýleti Shymkenttegi «Me­reıli otbasy» baıqaýyna qa­tysyp, júldeli orynnan kórindi.

«Jigitke jeti óner de az» degendeı, aqsaqal sazgerlik ónermen de shuǵyldanady. Birneshe ánniń avtory. Kompozıtorlyq daryny­nan týǵan ánderin búginde mek­tep oqýshylary da án-kúı saba­ǵynda shyrqap júr. Aqyn Sa­ǵynǵalı Seıitovtiń sózine ja­zylǵan «Qazaqstan» áni mektepte balalardyń súıip shyrqaıtyn sazyna aınaldy. Qarııanyń ánshilik ónerin nemeresi Saıan jalǵastyryp, túrli baıqaýda júldeli oryn alyp, jas talanttar arasynda tanylyp keledi. Jetinshi synypta oqıtyn ol osy ýaqytqa deıin konkýrstardan 11 gran-prıdi enshilep, jýyrda ótken mekteparalyq baıqaýda 120 oqýshynyń ishinen III oryn ıelendi.

Qarııa emshilikpen de aınalysady. Tamyr ustap, adamnyń qaı jeri aýyratynyn aıtyp beredi. О́ziniń aıtýynsha, bul daryn baba­synan jáne ájesinen qonǵan bolýy múmkin. Babasy Tólepbergen Baraquly molda, al ájesi qobyz tartyp, jaýyryn ashqan emshi bolǵan desedi. Keıipkerdiń ózi jas kezinde keńestik qoǵamda ómir súrgen qarapaıym jan bolǵan. Ol kezeńde er azamattardan ishimdik ishpeıtinder az bolǵan ǵoı. Sonyń kesiri tıdi me, Temirhan qarııa mektepte dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary bolyp qyzmet atqaryp júrgende qatty aýyryp qalady. Júrýge qınalyp, qolyna tipti baldaq ustaýǵa májbúr bolady. Osylaı syrqatynan aıyǵa almaı júrgende bir kúni «Domalaq ana» kesenesine zııarat ete barady. Sonda Qýanysh deıtin kesene shyraqshysy týra jolǵa túsip, ımandylyqqa bet burýǵa keńes beripti. Sol jigittiń aıtqanyn oryndaǵan qarııa syrqatynan jazylyp, nátıjesinde búginde ózi de dástúrli emshilikpen aınalysady.

Atamyz – Báıdibek aýdanynyń týmasy. Osy aýdan atymen atalatyn aýylda turǵan. Jastyq shaǵy men eseıgen kezeńderi aýylda ótken. Báıdibek ata kesenesinde shyraqshy bolyp júrgende aýdannyń ataýy Báıdibek baba­nyń esimine aýysqan. Osynaý mańyz­dy oqıǵaǵa oraı sol tustaǵy Prezıdent Nursultan Nazarbaev ońtústik óńirine issaparmen kelgende qolyn alyp, batyr baba jaıly biraz syr aqtarǵan.

Halyq jappaı qalaǵa aǵylǵan tusta keıipkerimizdiń bala-shaǵa­sy da birtindep aýyldan kóshe bastaǵan. Kenje balasymen qara shańyraqta qalǵan qarııanyń otbasy kóp uzamaı ózderi de qalaǵa qaraı kóship keledi. Shymkenttiń Qazyǵurt shaǵyn aýdanynda ornyǵyp, qazir megapolıstiń naǵyz turǵyndaryna aınaldy. T.Qarjaýbaev shaǵyn aýdannyń ardagerler keńesiniń beldi múshesi, №86 mekteptegi ardagerler qo­ǵam­dyq birlestiginiń tóraǵasy. Jýyrda Shymkent qalasynyń ardaqty ardageri atandy. Odan buryn «Eren eńbek» medalimen marapattalǵan. Qarııanyń otbasy eki ret «Mereıli otbasy» baıqaýyna qatysyp, ekeýinde de qomaqty júldege ıe bolǵan.

Temirhan qarııa ómirden túı­genderin ortaǵa salyp, ósıetin aıtyp otyrady. «Shyraqtarym, jastyq shaqta eńbekten qashpaý kerek. Bilim alyp, jumysty qulshyna berilip isteý qajet. Sonda ańsaǵan armanyńa jetesiń. Adamnyń naǵyz jaýy – jalqaýlyq. Osy jaman ádetten qashqan jón. Erinshektikke salynǵan adam eshqashan maqsatyna jete almaıdy», dedi ol.

Qarııanyń ósıetinen uqqanymyz – urpaq kóbeıtýde jigitter joq­shy­lyqtan qoryqpaǵan abzal. О́ıtkeni nárestemen birge onyń nesibesi de qosa beriledi. О́ziniń ómirinen mysal keltirgen atamyz bala-shaǵany jetildirýde qınalǵanyn, biraq eshkim ashtyqtan ólip qalmaǵanyn, áıteýir dúnıeniń basy quralyp, nesibeler kútpegen jerden keletinin baıan qyldy. Qazir sol beınettiń zeınetin kórip, rahat kúı keship júrgen jaıy bar.

– Balaǵa eńbekpen birge tár­bıeni de qosa berýiń kerek. Áıtpese eńbegiń esh bolady. Bul ekeýi qus­tyń qos qanatyndaı birge júrýge tıis. Qazir ókinishke qaraı, adamda ımandylyq azaıyp ketti. Qoǵamdy kinálaımyz. О́z basym sonyń ishinde ata-ananyń da kinási bar dep sanaımyn. О́ıtkeni búginde áke-sheshe balaǵa tálim-tárbıe berý máselesine nemquraıdy qaraıdy. Onyń bárine kesirin tıgizip jatqan telefon. Nesin jasyramyz, balamen qosylyp úlkender de telefonǵa berilip ketken. Ata-ana balasy jylamasyn, bolmasa meni mazalamasa boldy dep qolyna telefon berip qoıady. Bala neni kórip jatyr, onda sharýasy joq. Sonyń saldarynan óskeleń urpaqtyń sanasy, tárbıesi ózgerip barady. Qazir jas jetkinshekterge, balalarǵa tárbıe berip jatqan ata-ana emes, telefon, áleýmettik jeli me dep qalasyń», dedi qarııa qynjylysyn bildirip.

Tipti, tárbıe máselesin №86 mekteptiń ata-analar jınalysynda únemi kóterip júredi. Bilim salasyna nazaryn aýdarǵan Temirhan aqsaqal er azamattardyń mektepte muǵalim bolyp istegenin qalaı­tynyn jetkizdi. Onyń birden-bir sebebi, er adamnan tálim-tárbıe alǵan oqýshylar er azamattardaı minezdi bolyp ósedi.

«Bala tárbıesinde anaý bol­maı­dy, mynaý durys emes dep qur sózben aıta berýge de bol­maıdy. Abaı atamyzdyń naqyl­daryn, qara sózderin, sol sekil­di Alash qaıratkerleriniń shy­ǵarmalaryndaǵy ósıetter men ımandylyq taqyrybyndaǵy jaz­ǵandaryn aıtyp, baıandap otyrý kerek. Sonda ǵana balanyń sanasynda sáýle shýaǵy nuryn shashady, izgilik tárbıesi nátıjesin bere bastaıdy», dedi Temirhan Tólepbergenuly.

ShYMKENT

Sońǵy jańalyqtar

Berik Berkimbaev qyzmetinen bosatyldy

Qoǵam • Búgin, 16:45

Elimizdiń basym bóliginde qar jaýady

Aýa raıy • Búgin, 16:36

Almatyda eki avtobýs soqtyǵysty

Aımaqtar • Búgin, 11:33

KMG Kashagan B.V. bas dırektory taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 10:41

Uqsas jańalyqtar