Ekonomıka • 24 Qańtar, 2023

Agrosektordaǵy ózgeris

46 ret kórsetildi

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń alqa otyrysynda vedomstvonyń 2022 jylǵy jumysynyń nátıjeleri talqylanyp, aldaǵy joba-josparlar pysyqtaldy. Eldiń agroónerkásiptik kesheni jyl qorytyndysy boıynsha oń serpin kórsetti. Máselen, aýyl sharýashylyǵy ónimin óndirý kólemi 9,1 paıyzǵa artyp, 9,3 trln teńgege jetti.

Byltyr jınalǵan egin sońǵy 10 jyldaǵy eń joǵary ónimdiliktiń biri boldy. Atap aıtqanda 22,8 mln tonna dándi jáne burshaqty daqyldar bastyryldy. Bul rette bıdaı jınaý 44 paıyzǵa artyp, 17 mln tonnany qurady. Astyq pen un eksporty da táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda úzdik nátıje kórsetti. Shetelge 13,2 mln tonnadan astam ónim satyldy. Egis jáne egin jınaý naýqandaryn sátti ótkizýge, onyń ishinde ýaqtyly kórsetilgen memlekettik qoldaý sharalary yqpal etti. Agroónerkásipti sýbsıdııalaý kólemi 139 mlrd teńgege ulǵaıyp, 450 mlrd teńge deńgeıine jetti. Dala jumystaryn qarjylandyrý kólemi 2 esege – 110 mlrd teńgeden 220 mlrd teńgege deıin ósti.

Mal sharýashylyǵynda jalpy ónim kólemi 3,6 trln teńgeni qurap, 0,9 paıyzǵa artty. Respýblıka sıyr, qoı, jylqy etimen jáne taýyq jumyrtqasymen tolyq qamtamasyz etilgen, al qus eti boıynsha sońǵy 3 jylda ımportqa táýeldilikti 51 paıyzdan 35 paıyzǵa deıin tómendetýge qol jetkizildi. Qazaqstandy azyq-túlikpen qamtamasyz etý boıynsha júrgizilip jatqan saıasattyń tıimdiligin Azyq-túlik qaýipsizdiginiń jahandyq reıtıngi rastap otyr. Onda elimiz 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 9 pozısııaǵa kóterilip, 113 memlekettiń ishinen 32-orynǵa ıe boldy.

Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi negizgi mindetterdiń biri – agroónerkásip salasyna ınvestısııalar tartý. О́tken jyly quny 241 mlrd teńge bolatyn 270 ınvestısııalyq joba paıdalanýǵa berildi. Nátıjesinde aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestısııalar kólemi 6,7 paıyzǵa ulǵaıyp, 853,5 mlrd teńgeni qurady, al azyq-túlik óndirisine salynǵan qarjy 15,7 paıyzǵa artyp, 140,6 mlrd teńgege jetti.

– Jaıylym tapshylyǵy máselesin sheshý úshin sharalar qabyldanyp jatyr. Birinshi kezekte memleketke qaıtarylǵan jerler esebinen aýyldyq eldi mekenderdiń shekaralary keńeıtiledi. Aýyl sharýashylyǵy qurylymdarymen olardyń jaıylymdaryn jeke qosalqy sharýashylyqtardyń ýaqytsha paıdalanýy týraly memorandýmdar jasalady. Sonymen qatar Úkimet bir qolda bolýy múmkin jer ýchaskeleriniń shekti mólsherin bekitti, – dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev.

Vedomstvo basshysy agrarlyq ǵylymdy odan ári damytý máseleleri týraly aıtyp berdi. 2023 jyly bıdaı óndirý, mal azyǵyn óndirý jáne iri qara mal ónimdiligin arttyrý, ara sharýashylyǵyn damytý, ósimdik shıkizaty, shyrǵanaq negizinde sıyr sútin almastyrý salalarynda 1,1 mlrd teńgeden astam somaǵa ǵylymı zertteýlerdiń nátıjelerin kommersııalandyrý boıynsha 6 joba iske asyrylady. Osy jobalar bazasynda quzyrettilik ortalyqtary qurylady.

– Eki agrarlyq ýnıversıtet – Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıteti jáne S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetine zertteý ýnıversıtetteri mártebesi berilgeniniń arqasynda «ǵylym-bilim-óndiris» ıntegrasııasy men tyǵyz ózara is-qımyl bo­ıynsha belsendi jumys bastady. Joǵary oqý ornynyń túlekterin jumysqa ornalastyrý máseleleri boıynsha oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmalaryna, iri taýar óndirýshiler men ýnıversıtetterge járdemdesý tetigin engizý kózdelip otyr, – dedi mınıstr.

Budan bólek, Qazaqstanda tuqym sharýashylyǵyn damytýdyń keshendi jospary ázirlendi, qazir jospar kelisilip jatyr. Eldiń UPOV ósimdikterdiń jańa sorttaryn qorǵaý jónindegi halyqaralyq konvensııaǵa qosylýy josparlanǵan. Bul otandyq seleksıonerlerdiń múddesin qorǵaýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq elimizde seleksııa men tuqym sharýashylyǵynyń zamanaýı júıesin qurýǵa, ımportqa táýeldilikti tómendetýge jol ashylady.

E.Qarashókeev sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jónindegi jumystyń aıaqtalǵany týraly habarlady. Bıyldan bastap barlyq sýbsıdııa jalpy sıpattaǵy transferttermen jergilikti bıýdjetter bazasyna berildi. Sondaı-aq agroónerkásipti damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn ózektendirý jumysy júrgizilip jatyr.

Mınıstr agroónerkásiptik keshenniń bıylǵy negizgi baǵyttaryna da toqtaldy. Atap aıtqanda, ósimdik sharýashylyǵynda egis alqaptarynyń 23,2 mln gektarǵa deıin ósim kózdelip otyr. Bul dándi jáne burshaqty daqyldarǵa, qant qyzylshasyna, sondaı-aq kókónis jáne baqsha daqyldaryna áser etedi. Sonymen qatar maqta sııaqty ylǵal kóp qajet etetin daqyldar az egiledi. Bıyl onyń aýdany 13,8 myń gektarǵa qysqaryp, 112,5 myń gektardy quraıtyn bolady. Alaıda kúrishti 97,7 myń gektarǵa egý josparlanyp otyr, bul ótken jylǵy kórsetkishterden 9,9 myń gektarǵa artyq. Kóktemgi naýqandy qarjylandyrý «Keń dala» baǵdarlamasy boıynsha júrgiziledi. Baǵdarlamaǵa 140 mlrd teńge qarastyrylǵan, qarjy 3 200 taýar óndirýshige bólinedi. Azyq-túlik korporasııasy arqyly forvardtyq satyp alý baǵdarlamasy jalǵasady.

Veterınarııa júıesin reformalaý jalǵasady. Veterınarııalyq-profı­lak­tıkalyq is-sharalardyń júrgizilýine tolyq senimdi baqylaý qamtamasyz etiledi. Ol úshin VET-MOBILE jańa mobıldi qosymshasy engizildi. Ol ınternetsiz oflaın rejimde jumys isteıdi. Ári barlyq júrgizilgen manıpýlıasııalardyń naqty geolokasııasyn kórsete otyryp, aýyl sharýashylyǵy janýar­laryn esepke qoıý, esepten shyǵarý, vaksınalaý, dıagnostıka boıynsha derekterdi engizýge múmkindik beredi.

Sondaı-aq mınıstr aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý máselesine erekshe nazar aýdardy. Bıyl respýblıka boıynsha qýattylyǵy jylyna 50 myń tonna bolatyn 7 et óńdeý kásipornyn iske qosý josparlanyp otyr. Buǵan qosa jalpy qýattylyǵy jylyna 25 myń tonna sút bolatyn 5 sút zaýytyn jańǵyrtý josparlanǵan. О́simdik sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý salasynda taǵy 5 joba iske qosylady. Sondaı-aq bes jyldyq kezeńge arnalǵan qant salasyn damytý jónindegi keshendi jospardy odan ári iske asyrý kózdelip otyr.

Bıyl mıkrokredıt berý esebinen aýyl sharýashylyǵy kooperasııasyn belsendi damytý arqyly aýyl halqynyń tabysyn arttyrý jónindegi jobany iske asyrý bas­taldy. Jeti jyl ishinde osy maqsatqa 1 trln teńgeni baǵyttaı otyryp, 1 mılıonnan astam aýyl turǵynyn jumyspen qamtý jáne barlyq jeke qosalqy sharýashylyqtardyń jartysyn kooperatıvtik kásipkerlikke tartý josparlanǵan. Bıyl jobany iske asyrýǵa ákimdikterge 11 myń mıkrokredıt berý josparlanǵan jáne 12 myńnan astam jumys ornyn qurý úshin 52,4 mlrd teńge bólindi.

Sonymen qatar áleýmettik-kásipkerlik korporasııalar arqyly agroónerkásiptik keshendegi ınvestısııalyq jobalardy qar­jylandyrý boıynsha Soltústik Qazaqstan oblysynyń tájirıbesi taratylatyn bolady. Qarjylandyrýdyń aldyn ala somasy shamamen 400 mlrd teńgeni quraıdy. Ol qus etin, sútti óndirý jónindegi ınvestsııalyq jobalardy, sondaı-aq kókónisterdi óndirý úshin sýarý jobalaryn jáne osy kókónisterdi saqtaý jónindegi ınfraqurylymdy iske asyrýǵa baǵyttalady. Bul áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrýda oń nátıje beredi jáne jańa jumys oryndaryn qurý esebinen aýyl halqynyń tabysyn arttyrýǵa jol ashady. Soltústik Qazaqstan oblysynyń tájirıbesin taratý sheńberinde shamamen 178 ınvestısııalyq jobany, onyń ishinde 105 taýarly sút fermasyn, 28 kókónis saqtaý ornyn, 12 qus fabrıkasyn jáne sýarý bo­ıynsha 17 jobany iske asyrý josparlanyp otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Prezıdent qolónershiler kórmesin aralady

Prezıdent • Búgin, 21:01

Uqsas jańalyqtar