Konstıtýsııalyq sot: Qoǵamnan qoldaý tapqan qurylym

Kóptegen memlekette Konstıtýsııalyq sot ınstıtýty bar. Oǵan kez kelgen adam óziniń saýalyn joldaı alady. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda mundaı organ Qazaqstanda bolǵan. Sarapshylar Ata Zań erejeleriniń múltiksiz saqtalýyn osy mekeme tıimdi qamtamasyz etedi dep sanaıdy. Sony eskere otyryp, men elimizde Konstıtýsııalyq sot qurýdy usynamyn.

Bas prokýror men Adam quqyǵy jónindegi ýákilge de Konstıtýsııalyq sotqa júginý múmkindigin bergen jón. Bul bastamalar ádil ári quqyqtyq memleket qurý jolyndaǵy mańyzdy qadam bolady dep senemin. Sondaı-aq ınstıtýsıonaldyq turǵydan tepe-teńdikti saqtaýǵa yqpal etedi. Oǵan qosa azamattarymyzdyń konstıtýsııalyq quqyǵynyń qorǵalýyn jaqsarta túsedi

(Memleket basshysynyń «jańa qazaqstan: Jańarý men jańǵyrý joly» atty joldaýynan)

Konstıtýsııalyq sot – álemdik tájirıbede mańyzdy mánge ıe. Alǵash Aýstrııada paıda bolǵan júıe Germanııa, Iýgoslavııa, Polsha, Shyǵys Eýropa elderinde túgeldeı derlik jumys istep, óz tıimdiligin tanytyp otyr. Bul baǵyt bizge de beıtanys emes. Táýelsizdik alǵan alǵashqy jyly Konstıtýsııalyq sot qurylǵanymen, 1995 jyly jańa Konstıtýsııa qabyldanyp, Konstıtýsııalyq keńes qurylýyna baılanysty Konstıtýsııalyq sot óz qyzmetin toqtatqan bolatyn. Azamattar quqyn Ata Zańmen qorǵaýda quzyreti joǵary quzyrly orynnyń qaıta jumys bastaǵanyna kóp ýaqyt bola qoıǵan joq. Tek zań talaptaryn emes, ortalyq jáne jergilikti organdardyń normatıvtik-quqyqtyq aktileriniń de Ata Zańnan alshaqtamaýyn baqylaıtyn ınstıtýt júıeli jumysqa kiristi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev: «Shyn máninde, Konstıtýsııalyq sot – elimiz úshin óte mańyzdy ınstıtýt. Endi azamattarymyz Konstıtýsııaǵa qaıshy keletin normalardy zańsyz dep taný úshin Konstıtýsııalyq sotqa tikeleı ózderi shaǵymdana alady. Sonymen qatar Bas prokýror jáne Adam quqyqtary jónindegi ýákil de Kons­tıtýsııalyq sotqa júginýge quqy­ǵy bar. Jalpy, prokýratýra, sot, quqyq qorǵaý organdarynyń jumysyna qoıy­latyn talap aıtarlyqtaı kúshe­ıedi. Konstıtýsııalyq sot depýtattardyń jáne Úkimettiń zań shyǵarý jumysyna oń yqpal etedi. Bir sózben aıtqanda, Konstıtýsııalyq sot adam quqyqtaryn qorǵaý júıesiniń basty tiregine aınalady», dep atap ótken edi.

Atalmysh ınstıtýt talqysy­nan ótken ár másele el taǵdyryna tike­leı áser etetindikten árbir sheshim Ata Zańǵa sáıkes qabyl­da­nýǵa tıis. Mańyzdy mindetke kirisken qazylarǵa jaýapty min­det júktelip otyr. Joldaý ba­ry­synda qoldaý tapqan mańyz­dy qurylymnyń quramyna bel­gi­li quqyqtanýshy ǵalymdar men túrli salada kópjyldyq táji­­rı­besi bar zańgerler kirgen. Teo­­rııa men tájirıbesi ushtasqan ma­­man­dardyń qyzmeti qoǵam na­za­­rynda.

– Jańadan qurylǵan ınstıtýt el aýmaǵynda Ata Zańnyń ústem­di­gin qamtamasyz etýi úshin bar­lyq jaǵdaı jasalǵanyn Kons­tıtý­sııalyq sot sýdıalarymen kezdesýinde Prezıdent basa aıtty. Elimizde kóptegen oń ózgeris bolyp jatyr. Azamattardyń kon­stı­týsııalyq quqyǵyn qor­ǵaýǵa basa mán berilýde. Eń bas­tysy, bul jumysqa qatysýǵa qo­ǵam ókilderi yntaly. El arasynda talqyǵa túsip úlgergen biraz ózekti másele halyq nazaryna ashyq, aıqyn jáne qarapaıym tilmen jete bastady. Bárimizge málim, Qazaqstan Kon­stıtýsııasynyń 1-babynda «Qazaqstan Respýblıkasy ózin demokratııalyq, zaıyrly, qu­qyq­tyq jáne áleýmettik mem­le­ket retinde ornyqtyrady, onyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqyq­ta­ry men bostandyqtary», dep be­kit­ken. Konstıtýsııalyq sot­tyń bas­ty artyqshylyǵy – onyń tek adam quqyǵyn joǵary deńgeıde qor­ǵaýyn­da ǵana emes, sonymen qa­tar Konstıtýsııa normalaryn tike­leı qoldanýy jáne iske asyrýy. Álemdik tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, Konstıtýsııalyq sottyń korpýsy negizinen akade­mııa­lyq synmen qaraı alatyn quqyq professorlarynan qalyp­ta­sady. Olardyń shyǵarǵan she­shim­derin, ondaǵy keltiretin kon­septýaldy ýájder men beıtarap negizdeýlerin oqýdyń ózi nege turady?! Bul, túptep kelgende, kon­stıtýsııalyq quqyq ǵylymy men teorııasynyń damýyna da úlken serpin beretini sózsiz, – deıdi zań ǵylymynyń kandıdaty Qazybek Dáýtalıev.

Konstıtýsııalyq sottyń bas­pa­sóz qyzmeti taratqan aqparatqa súıen­sek, 4 qańtar men 13 aqpan aralyǵynda sotqa myńnan astam ótinish kelip túsken. Qate tol­ty­rylǵan qujattar qabyl­dan­baıtynyn aıtqan mamandar ótinish berý kezinde eń negizgi eskerýge tıis jaılardy túsindirip ótti. Birinshiden, ótinishti ózge bireýdiń ESQ-symen joldaýǵa, zańdy ókildiń Konstıtýsııalyq sotqa ótinish berýshiniń kelisimin ras­taıtyn qujatsyz júginýine, sot­qa júginý quqyǵyna ıe sýbek­­tiler sanatyna kirmeıtin tul­ǵa­lardyń ótinish jazýyna tyıym salynady. Ekinshiden, ótinish berýshi Konstıtýsııalyq sottyń quzyretine qatysy joq qylmystyq, azamattyq jáne ákimshilik ister boıynsha sot aktilerine ne quqyq qorǵaý organdary men basqa da laýazymdy adamdardyń áreketterine shaǵymdana almaıdy. Taǵy bir eskerer jaıt, eger ótinish berýshi quqyqtyq aktiler nor­ma­larynyń Konstıtýsııaǵa sáı­kes­tigin daýlasa jáne bul rette olardyń jeke quqyqtary men bostandyqtaryna tikeleı qa­tys­ty ekenin kórsetetin tolyq dálelder keltirmese ne naqty nor­many nemese onyń jekelegen erejelerin naqtylamaı, tutas quqyqtyq aktini konstıtýsııalyq emes dep taný týraly máseleni negizsiz qoısa, ótinish ıesine joldanady.

Konstıtýsııalyq sotqa ke­lip túsken ótinishter eń aldymen tirkelip, olardyń nysany men mazmunyna qoıylatyn ta­lap­tardyń saqtalýy tekse­ris­ten óte­di. Sot sýdıalary ótinishti aldyn ala zerdelep, Kon­stı­tý­­sııalyq sottyń otyry­synda óti­nishti qaraý úshin materıaldar ázirlenedi. Konstıtýsııalyq sottyń ótinishti qaraý jónindegi otyrysy ótkennen keıin qory­tyn­dy sheshim qabyldanyp, ja­­rııa­lanady. Azamattardyń óti­nish­teri konstıtýsııalyq is júrgizýge qabyldanǵan kúnnen bastap 3 aı ishinde qaralýǵa tıis. Alaıda ótinishtiń kúrdeliligin jáne barlyq mán-jaıdy barynsha tolyq zertteý qajettiligin eskere otyryp, qaraý merzimi uzar­tylýy da yqtımal.

Taıaýda Konstıtýsııalyq sotta ótken jıyn barysynda azamat­tar­ǵa kásibı zańgerlik kómek kórsetý máseleleri talqylandy. Bas­qosýda qozǵalǵan negizgi má­sele – Konstıtýsııalyq sottyń aty­na ótinishpen júginetin azamat­tarǵa memleket kepildik bergen sapaly zań kómegin kór­setý. Atap aıtqanda, zań kóme­gi salasyndaǵy normatıvtik-quqyqtyq aktiler men quqyq qoldaný tájirıbesin jetildirý máseleleri ózekti bolyp tur. Sebebi jyl basynan beri Kons­tıtý­sııalyq sotqa kelip túsken aryz-shaǵymdardyń basym bóli­ginde ótinish berýshiler men olardyń zańdy ókilderi qujat­tar­dy jazý jáne resimdeý kezinde kóp máselege tap bolǵan. Osy­ǵan oraı quzyrly organ kons­tıtýsııalyq is júrgizý jáne azamattarǵa sapaly zań kómegin kórsetý maqsatynda kásibı zań mamandaryna arnalǵan oqytý semınarlaryn uıymdastyrýdy kózdep otyr.

Al Konstıtýsııalyq sot janynan qurylǵan Ǵylymı-konsýl­tatıv­tik keńestiń birinshi otyrysynda elimizdegi zańdylyqtyń jaı-kúıi keńinen talqylanyp, konstıtýsııalyq is júrgizý sheń­berinde saraptamalyq qory­tyn­dy­lar berý jáne basqa da ózekti quqyqtyq máseleler sóz boldy. Aıta keteıik, bul keńestiń quramyna elimizdiń jetekshi jo­ǵa­ry oqý oryndarynyń 36 ǵy­lymı qoǵamdastyq ókili kiredi. Olardyń 32-si zań ǵylym­da­rynyń doktory.

Jyl basynda ǵana iske kiris­ken Konstıtýsııalyq sot qor­da­lanǵan máselelerdiń oń sheshimin tabýyna sep bolsa ıgi. Prezıdent Joldaýda atap ótkendeı, zań ústemdigi qaǵıda­tynyń myzǵymastyǵy – elimiz­degi saıası reformalardyń ózegi. Al júrgizilip jatqan refor­ma­lardyń mazmuny men sapasy bárinen mańyzdy.