– Men óz tarapymnan referendýmǵa shyǵarylatyn másele ǵana emes, sondaı-aq mundaı referendýmdy ótkizý de mańyzdy ekenin atap óter edim. О́ıtkeni TMD jáne Ortalyq Azııa elderinde Qazaqstan – mundaı másele boıynsha referendým ótkizgen birinshi jáne jalǵyz memleket. Referendým ótkizý faktisiniń ózi azamattar, qoǵam jáne memleket arasyndaǵy dıalogtiń aýqymy artqanyn kórsetedi. Menińshe, bul – jańa saıası mádenıetti qalyptastyrýdaǵy mańyzdy sát, – dep túsindirdi E.Qarın.
Al osydan birneshe kún buryn E.Qarın óziniń Telegram-arnasynda atom elektr stansasyn salý jónindegi referendým eń uzaq naýqandardyń biri retinde tarıhta qalatynyn jazǵan edi. Memlekettik keńesshi elimizde atom elektr stansasyn salý máselesine qatysty referendým aıasynda týra 400 kúnge sozylǵan aqparattyq-túsindirý jumysyn elimizdiń saıası tarıhyndaǵy eń uzaq naýqan deýge tolyq negiz bar ekenin atap ótti.
«Nege 400 kún? Sebebi Memleket basshysy referendým ótkizý týraly ıdeıasyn 2023 jylǵy 1 qyrkúıekte kezekti Joldaýynda aıtty. Dál sol kúni referendýmǵa qatysty aýqymdy jumys bastaldy deýge bolady. Osy ýaqyt ishinde ár aımaqta qoǵamdyq tyńdaý uıymdastyryldy, aqparat keńistiginde sarapshylar men qoǵam belsendileri jan-jaqty pikir almasty. Jalpy, osy naýqan baısaldy túrde, ózara túsinistik jaǵdaıynda ótti», dedi ol óz Telegram-arnasynda.
Sondaı-aq ol referendým kezinde elimizdegi qoǵamdyq kúshter alǵash ret saıası emes, ekonomıkalyq múdde turǵysynan kúsh-jigerin biriktirgenin atap ótti.
