Andersenniń ákesi etikshi bolypty. Bala Hans 11 jasqa tolǵanda asqar taý ákesi dúnıeden ótipti. Ár kimge jaldanyp, kir jýýshy bolyp eńbek etetin anasy oǵan «Myń bir tún» shyǵarmasyn oqyp berýden jalyqpapty. Kedeı otbasynan shyqqan ony balalar «usqynsyz» dep mazaqtaýdan tanbaǵan. «Usqynsyz» degen osy bir súrkeıli sóz ben qorlaýǵa parapar is-áreket onyń sanasynda sonaý kishkentaı shaǵynda áser etkeni ras. Birde ol áldebireýden «Periler adam balasyn aýystyryp ketken» degen mıftik ańyzdy estıdi. Sodan keıin ol ózin keıde «sol almastyrylǵan bala menmin» dep oılaıtyn. Sonyń áserimen kóbinde sheksiz qııal áleminde ómir súripti. Qııaldaǵyn sonsha ózin tekti áýlettiń tuıaǵy sanap, óskende úlken saraıda ómir súremin dep qııaldaýdan sharshamaǵan.
14 jasynda ol Odense qalasynan bir jola ketip, jalǵyz ózi Danııa astanasy Kopengagenge jol tartty. San qubylǵan balanyń endigi qııaly ánshi bolý edi. Sol armannyń jeteginde Koroldik hor mektebiniń dırektory Djýzeppe Sıbonıdi úıine izdep barady. Úıinde mańyzdy qonaqtaryna dastarqan jaıyp otyrǵan Sıbonı myrza balanyń meseldesin qaıtarmaı, Andersenge án aıtýǵa múmkindik beredi. Jas balanyń ásem daýsyna tańǵalǵan ol sol sátte Andersendi «Odenseniń bulbuly» dep baǵalaıdy. Ony baýlyǵysy keledi. Alaıda kóp uzamaı Andersenniń daýysy ózgeriske ushyrap, ol án aıtý qabiletinen aıyryldy. Sıbonı oǵan Odensege qaıtyp, bir kásip úırenýdi usynady. Jelkildep ósip kele jatqan jas quraqtaı bala Andersen úshin bul aýyr soqqy boldy.
Zerdelep kórsek, onyń qalaı jazýshy bolǵany da bir qyzyq oqıǵa. Ánshi bola almaǵan soń, Andersen teatrǵa arnap shyǵarma jazýdy tańdady. 17 jasynda jazǵan alǵashqy pesasy Koroldik teatr tarapynan toıtarysqa ushyrady. Alaıda teatr dırektory Ionas Kollın onyń boıynan ózgeshe talant baıqap, qamqorlyǵyna alady. Kollın Andersendi óz úıinde turǵyzyp, gımnazııaǵa oqýǵa ornalastyrady.
Andersen jıyrma jasqa tolǵanda jazýshylyq sheberligimen aınalasyna tanyla bastady. Baǵy janyp, ol Danııa koroli men Danneskold grafınıasy sııaqty aýqatty mesenattardyń qoldaýyna ıe boldy. 1842 jyly Zelandııa aralyndaǵy baı qamqorshysymen birge seıildep júrip, kól betinde júzip júrgen aqqý balapandaryn kóredi. Áne sol sátte ol bolashaqta jazatyn «Usqynsyz úırek» ertegisiniń jelisin oılastyra bastaıdy. Bul, árıne, onyń bala kezindegi jáne jastyq shaǵyndaǵy óz sezimderimen tikeleı baılanysty edi.
Atalǵan ertegide úırek balapany ózge úırekter men qoradaǵy janýarlar tarapynan mazaqqa ushyrap, shettetiledi. Tek eseıip, jabaıy aqqýlarmen kezdeskende ǵana ol ózine eshqashan laıyq bolmaǵan ortada júrgenin, shyn máninde usqynsyz úırek emes, sulý aqqý ekenin túsinedi. О́z dáýirinde «Usqynsyz úırek» tosyn shyǵarma boldy. Ol burynnan bar ertegi jelisin qaıtalamaı, múlde tyń taqyrypta jazyldy. Hans Krıstıan Andersenniń ertegileri kóp ótpeı orasan tabysqa jetti. Ol Danııanyń ulttyq maqtanyshyna aınalyp, álemge áıgili jazýshy boldy. Andersen adamdarǵa óz bolmysymen ómir súrý kerektigin dáleldegen sýretker bola aldy. Bir sózben aıtsaq, álemge áıgili «Myń bir tún» onyń jandúnıesine ózgeshe áser etipti. Sonyń áserimen ózi de oqyrman júregine jetetin dúnıeler jazyp ketti.
