Úsh alyp jetkizgen oı

Álıhan Bókeıhan Tolstoıdyń «Sýrat kofehanasy», «Kavkaz tutqyny», «Jumyrtqadaı bıdaı», «Jeti qaraqshy», «Bir adamǵa qansha jer kerek?», «Magnıt», t.b. áńgimelerin, sondaı-aq «Qajy-Murat» povesin qazaq tiline aýdardy. Solardyń ishindegi shoqtyǵy bıik shyǵarmanyń biri «Sýrat kofehanasy» deýge bolady. Ásilinde, bul týyndynyń avtory – fransýz jazýshysy Bernarden de Sen-Per. Ol «Le Café de Surate» dep atalatyn novellasyn 1791 jyly jazǵan. 1824 jyly «Úndi kúrkesi, Sýrat kofehanasy jáne taǵy basqalar» degen atpen Londondaǵy baspadan jınaq bolyp jaryq kórgen.

Oqıǵa Úndistannyń Sýrat qala­syndaǵy bir kofehanada órbıdi. Kofehanaǵa parsy dintanýshysy kirip, sonda otyrǵan jurtqa Qudaı­dyń bar-joǵy týraly suraq qoıady. Mansapta joly bolma­ǵan, maqsatyna jete almaǵan din­­ta­nýshy Qudaıǵa degen seni­min joǵaltqan edi. Kofehanadaǵy adamdar­ ár­túrli dinniń ókili bola­tyn. Aldymen putqa tabyna­t­yn qara násildi adam, sosyn brah­man, odan keıin evreı, sodan soń ıtalııalyq katolık sóıleıdi. Sońynda pro­testant din qyzmetkeri men mu­sylman túrik sóz alady. Ár­qaısysy óz dininiń ǵana aqıqat ekenin dáleldeýge tyrysady. Esh­qaı­sysy ortaq pikirge kele almaıdy. Sol kezde olar osy ýaqytqa deıin únsiz otyrǵan qytaılyq shákirtke júginedi. Shákirt ózi kór­gen bir oqıǵany baıandaı kele, ár­kim kúndi óz elinde ǵana jarqyraıdy dep esepteıtinin, al shyn máninde ol búkil jer júzine birdeı sáýle shashatynyn jetkizedi. Osy mysaldy alǵa tarta otyryp, árbir din Qudaıdy ózine ǵana tán etip kórsetkisi keletinin, alaıda Qudaı ózin búkil adamzatqa tabıǵat arqyly tanytatynyn aıtady. «Ainsi, plus l’homme étendra loin la puissance de Dieu, plus il ap­prochera de sa connoissance; et plus il aura d’indulgence pour les hom­mes, plus il imitera sa bonté» (Sóı­tip, adam Qudaıdyń qu­diretin qan­shalyqty keńinen tanysa, son­sha­lyqty ony tanýǵa jaqyndaı túse­di; al adamdarǵa qanshalyqty ke­shi­­­rimdi bolsa, sonshalyqty Onyń­ meıi­rimin úlgi etedi), deıdi ol. Shákirt­tiń osy sózinen keıin kofehanada otyr­ǵan adamdar tereń oıǵa ba­ta­dy, shyǵarma osylaı aıaqtalady.

Lev Tolstoı 1887 jyly osy novellany orys tiline aýdarǵan. Tolstoı bul shyǵarmany «Po­­­­­­­sre­d­­­­­­­­­­­­nık» basylymyna arnap jazyp shyqqan edi. Jazýshyny Sýrat kofehanasynda bolǵan dinı pikir­talas erekshe qyzyqtyrǵan. О́ıt­keni shyǵarmadaǵy oı onyń dúnıe­tanymyna jaqyn edi. Ol joǵa­rydaǵy Bernarden de Sen-Per jazǵan joldy: «Chem vyshe býdet ponımat chelovek boga, tem lýchshe on býdet znat ego. A chem lýchshe býdet znat on boga, tem bolshe býdet prıblıjatsıa k nemý, po­drajat ego blagostı, mıloserdııý ı lıýbvı k lıýdıam» (Adam Qudaı­dy neǵurlym tereń túsingen saıyn,­ Ony soǵurlym jaqsyraq tanı­dy. Al Qudaıdy jaqsyraq tany­ǵan saıyn, Oǵan jaqyndaı túsip, Onyń meıirimi men qaıy­rym­dylyǵyna, adamdarǵa degen súıispenshiligine kóbirek uqsaýǵa tyrysady) dep aýdardy. Alaıda senzýralyq kedergiler aýdar­manyń «Posrednıkte» jarııalanýyna jol bermedi. Arada 6 jyl ótkennen keıin ǵana, «Severnyı vestnık» jýrnalynyń 1893 jylǵy №1 sanyna jarııalandy.

Bul shyǵarma Álıhanǵa da una­ǵan. Ol novellany fransýz ti­­lindegi túpnusqadan emes, Tols­­toı tárjimelegen oryssha nus­qa­dan aýdarǵan. Álıhannyń aýdar­ma­sy aldymen 1900 jyly «Sýrat kofeı­nesi» degen atpen «Dala ýá­laıa­tynyń gazetinde» (№10–11 san­dar) jarııalanǵan. 1913 jyly «Qazaq» gazetiniń alǵash­­qy úsh sanyna «Din talasy» («Sýrat kofehanasy») (№1–3) degen ataýmen to­lyqtyryp basylǵan. Álıhan jo­ǵarydaǵy joldy: «Neǵur­lym Qudaıdy joǵary dep, bıik dep, ulyq dep uqsa, soǵur­lym jaq­syraq tanymaqshy. Jaq­syraq tanyǵan saıyn, Qudaıǵa jaqynyraq bolmaqshy. Jaqyn bo­lýdyń maǵynasy: rahmetin kórip raqymdy bolmaq, meıirbandy­ǵyn kórip meıirimdi bolmaq», dep túp­nusqadaǵy oıdy keńirek ashyp tár­jimelegen. Mundaǵy jaqyn­daý – adamnyń minezi men bolmy­synyń ózgerýi. Qudaıdy tany­ǵan saıyn adamnyń boıynda ra­qym, meıirim, ádilet sekildi izgi qa­sıetter ornyǵady. Iаǵnı Jaratý­shyǵa jaqyndaý – kórkem mi­nezge jaqyndaý. Sol minez adam­nyń tanymyn túzep, ımanyn kemeldendiredi. Al ıman degenimiz, Abaı aıtqandaı, kóńili qozǵalmastaı beriktik. Kóńili berik adamnyń ǵana júreginen kórkem sóz, parasatty oı týady.

Fransýz jazýshysy qaǵazǵa túsirip, Lev Tolstoı men Álıhan Bókeıhan óz jurtyna jetkizgen bul shyǵarma búgin de mańyzyn joǵalt­qan joq. О́ıtkeni onda adamzat balasyn ejelden tolǵan­dyryp kele jatqan din men tanym máselesi qozǵalady. Din tý­raly talasta áli de árkim óz usta­nymyn aqtaýǵa tyrysady. Oǵan toq­taý salatyn adamnyń tanym tara­zysy ǵana. Úsh alyp­tyń bul shyǵarmany óz zamanynyń jurtyna jetkizbekke umtylǵandaǵy maqsuty osy.