Gúlaıym DÁÝITBAI«Egemen Qazaqstan»
1659 materıal tabyldy

Qazaqstan • 23 Qyrkúıek, 2021

«Atameken» ekspedısııasy Mańǵystaý oblysyn aralady

«Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti uıymdastyrǵan «Atameken» ekspedısııasy  Mańǵystaý oblysy Mańǵystaý aýdanynda boldy, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Tarıh • 16 Qyrkúıek, 2021

Mańǵystaý mýzeıi kóne jádigermen tolyqty

200 jyldyq tarıhy bar bul jádigerdi Mańǵystaý mýzeıine belgili arheolog tabystady. Mańǵystaý dalasynan kóneniń kózin izdep, talaı tyń jańalyqtardy ortaǵa salǵan tanymal arheolog Andreı Astafev osydan eki ǵasyrdan astam ýaqyt buryn Kaspıı teńizinde júrgen kemeniń bekitkish burandalary men shegelerin taýyp aldy. Tarıhı jádiger Túpqaraǵan ­aýdanyna qarasty «Túlkili saı» jerindegi teńiz jaǵalaýynda kómilip jatqan.

Aımaqtar • 16 Qyrkúıek, 2021

Mal sharýashylyǵyna – qarjylaı qoldaý

Búgingi tańǵa deıin Mańǵystaý oblysynda 600 iri sharýa qojalyǵy men 6 myńǵa jýyq jeke úı qojalyqtaryna qarjylaı qoldaý kórsetildi, deıdi Qoǵamdyq kommýnıkasııa ortalyǵynda ótken brıfıngte oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Serik Qaldyǵul.

Aımaqtar • 15 Qyrkúıek, 2021

Sý tushytý zaýytynyń qurylysy bastalady

Mańǵystaýda aýyz sý máselesi jyldar boıy ózekti kúıinde qalyp keledi, tipti turǵyndar sany artqan saıyn másele qordalana tústi deýge bolady. Máseleni  shuǵyl sheshý qajettigi kún tártibine shyqqaly az bolǵan joq.

Ekologııa • 15 Qyrkúıek, 2021

Bulaqtardyń kózin ashady

Aqtaý qalasyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń 11-synyp oqýshysy Dáýren Túrkpenbaev pen geografııa pániniń muǵalimi Birjan Jumashev, tarıh pániniń muǵalimi Armat Dúısalıev «Týǵan elge taǵzym» zertteýshilik ekspedısııasy aıasynda Mańǵystaýdyń umytylǵan bulaq kózderin izdeýge arnalǵan shaǵyn ekspedısııaǵa shyqty.

Prezıdent • 14 Qyrkúıek, 2021

О́ńir tynysyn ashatyn órkendi jobalar

Mańǵystaý oblysynda Memleket basshysynyń Joldaýyn iske asyrý baǵyt­tary belgilendi. Memleket basshysy belgilegen birin­shi mindet – pandemııadan keıingi el eko­nomıkasyn damytý. Bul baǵytta óńir ekonomıkasyn ártaraptandyrý boıynsha júıeli jumys istelip, negizinen óńdeý ónerkásibi, týrızm, qurylys, aýyl sha­rýa­shylyǵy men kólik jáne logıstıka sala­laryn damytýǵa basymdyq berilýde.

Ekologııa • 06 Qyrkúıek, 2021

Ýly kólge bólingen qarjy ıgerilmeı me?

Qashannan Mańǵystaý – donor oblys. «О́le jegenshe, bóle je»degendeı, qoı­naýynan shyqqan qara altynnan túsken tabysty kúlli elmen bólisip, ortaq qazanǵa qomaqty úlesin qosyp keledi.

Aımaqtar • 06 Qyrkúıek, 2021

Mal sharýashylyǵyna qoldaý kórsetýde

Bıyl Mańǵystaýda jer jutań, ıaǵnı qýańshylyq. Oryn alǵan mal shyǵyny sharýalardyń ǵana emes, jalpy halyqtyń alańdaýshylyǵyn týyndatty. Osy oraıda qýańshylyqtan zardap shekken sharýalarǵa qarjylaı qoldaý kórsetý úshin Úkimet rezervinen 1,9 mlrd teńge bólindi. Naqtyraq aıtsaq, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń qoldaýymen Úkimet rezervinen Mańǵystaýdaǵy aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń analyq basy úshin mal azyǵyna jumsalǵan shyǵyndardy ishinara óteýge 1,9 mlrd teńge mólsherinde qaıtarymsyz qarajat bólingen bolatyn.

Aımaqtar • 05 Qyrkúıek, 2021

Iri qus fabrıkasy – qajetti joba

725 myńǵa jýyq halqy bar Mańǵystaý oblysy taýyq etin osy kúnge deıin ózge aımaqtar men alys-jaqyn shetelderden tasymaldap keldi. Aımaq turǵyndary ortasha eseppen jylyna 11,5 myń tonna taýyq etin tutynatyndyqtan oblysqa qus etin shyǵaratyn kásiporyn ashý qajettigi baıqaldy. Osylaısha, osy jyldyń kókteminde Túpqaraǵan aýdanynda alǵash ret broıler taýyǵyn óndiretin iri qus fabrıkasy óz jumysyn bastady.

Aımaqtar • 01 Qyrkúıek, 2021

Jańa páterge ıe boldy

Aqtaý – kóship kelý­shilerdiń sany ortaımaı kele jatqan qala. Sondyqtan qalada ja­ńa úıler qurylysy qar­­qyn alyp tur. Tipti Aqtaý – oblysta turǵyn úı qu­rylysy boıynsha al­dyń­ǵy orynda.