Rýhanııat • 02 Sáýir, 2021
Darqandyqtyń shyńyna shyqqan dana halqymyzdyń atatekten jalǵasqan, túptamyrdan ajyramaǵan bir qasıeti bolsa, ol meımandos minezi. «Qýys úıden qur shyqpa» dep naqyl qaldyrǵan babalarymyz hal surap kelgen kisini qansha asyǵys bolsa da bir tilim nan aýyz tıgizbeı jibermegen. Bul tól mádenıetimizdiń máıegi bolǵan tálimniń eń táýiri. Búgin qolymyzǵa sol bir salmaqty saltymyzdyń enshisindeı esti sýret iligip otyr. Kóńil tórinen oryn alǵan kórkem kartına ǵulama ǵurpymyzdy ulyqtap turǵandaı.
Rýhanııat • 30 Naýryz, 2021
Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvindegi qundy qujattarǵa úńilseńiz, astanada alǵash ret naýryz merekesi qashan atalyp ótkeni týraly derekter kezdesedi. 1990 jylǵy Selınograd qalalyq mádenıet bóliminiń esebine súıensek, munda eń alǵash Ulystyń uly kúni 1989 jyly toılanǵan eken. Aqsaqaldardyń aq batasymen órilgen qutty merekege keńes ıdeologııasy qulaǵyna sińip ketken jastar jaǵy boı úırete almasa da, úlkenderdiń izetti jolymen júrýge tyrysqan. Buǵan qoldaǵy qundy qujattar kýálik etedi.
Rýhanııat • 26 Naýryz, 2021
Adamzattyq órkenıettiń altyn besigine aınalǵan Uly dala ıeleriniń tól merekesi – áz-Naýryz! Qart tarıhtyń kórikti kerýeni túrki jurtyna jyl aınalyp turaqtaǵan sátte kóktemniń kórkem keıpi jan elitip, meıirim sebedi. Mundaı izgilikke boıyn jylytqan qazaq halqynyń jańa tynysy ashylyp, dástúrin dáripteıtin ádeti. Baba mırasyn kókke kótergen qaraorman qarashany syrttan baqylasańyz, tatýlyqpen tynystap, birlikke tutqa bolyp turǵandaı. Oǵan osy sýret dálel.
Elorda • 25 Naýryz, 2021
Nur-Sultan qalasynyń memlekettik arhıvindegi qundy qujattarǵa úńilseńiz astanada alǵash ret naýryz merekesi qashan atalyp ótkeni týraly derekter kezdesedi. 1990 jylǵy Selınograd qalalyq mádenıet bóliminiń esebine súıensek, astanada eń alǵash Ulystyń uly kúni 1989 jyly toılanǵan eken. Aqsaqaldardyń aq batasymen órilgen qutty merekege keńes ıdeologııasy qulaǵyna sińip ketken jastar jaǵy boı úırete almasa da, úlkenderdiń izetti jolymen júrýge tyrysqan. Buǵan qoldaǵy qundy qujattar kýálik etedi.
Qoǵam • 24 Naýryz, 2021
Mań-mań basqan ǵasyrlardyń izine tússeńiz muqym túrki jurtynyń tolaǵaı tulǵasy menmundalap shyǵady. Saqı dúnıede saltanat qurǵan babalarymyzdyń baýyrǵa basqan bar izgiligi sarqyrap aqqan bulaqtaı kóńil darııasyna quıady kelip. Ýyǵy aspanǵa umsynǵan ulttyń kókirek kózine dál osy kúni ystyq júrektiń alqymyndaǵy alǵaýsyz jas uııdy. Jańa jylda beıtanys bir sezim boıdy bılep, kókteme lebi jan eritedi. Sodan ba Ulystyń uly kúni balbal tastarǵa basymyzdy súıep jylardaı kúı keshetinimiz bar. Bul – tolaıym tarıhtyń tańǵajaıyp syıy, sarqylmas sarqyty.
Qoǵam • 20 Naýryz, 2021
Áz-Naýryz, áýen naýryz, áziz naýryz, qosaqta baqytyna jandy jalǵyz. Kórkeıtip dúnıeniń keńistigin, tolsynshy tórt túlikke óris búgin. Dástúrli Alashymnyń dáriptelip, baıyrǵy babamyzǵa eliktelik. Solardaı boı túzeıik taýǵa qarap, armanyn alyptardyń arǵa balap. Solardaı ustanaıyq saltty myǵym, qaıtalap dáýirlerdiń dańqty jyryn. Solardaı izgilikke shól qandyryp, álemdi ǵumyr boıy tańǵaldyryp. Kúzetip jaısań jurtyń tynyshtyǵyn, shashaıyq jyrdan jaqut, yrys gúlin. Qosh keldiń, qońyr júzdi Ulys kúni, mendegi meıirimniń nur ushqyny. Senbisiń, tarıhymnyń tábárigi, janǵa egiz jaqsylyqtyń jańa jyry.
О́ner • 16 Naýryz, 2021
Alshańdap basqan, arshyndap shapqan Alash balasynyń basynan talaı ǵasyr aýnasa da kómeıinen shyqqan kúmbir ýaqyt qulaǵynda máńgi qaldy. Quzǵyn jyldar tuıaqqa basqanymen qazaqtyń qońyraý úni qumyǵyp shyqqan emes. Uly dalanyń ýysynda erkin kósildi, erkindikti enshiledi. Tarıh taqtasyna jazylǵan jaqut jazbalar baba rýhynyń asqaqtyǵyn aıǵaqtady. Ulysty urpaq soǵan qarap urdajyq dáýirdi keskindedi. Bolashaq qolyndaǵy qalam terbeldi, qylqalam sóıledi. Bul sýret – sonyń biri.
Rýhanııat • 15 Naýryz, 2021
Qumsaǵat ǵumyrdyń qyzyǵyna túsip qalaǵa qaraı qyrbaıladyq. Qara jol han shaharǵa tartty. Qarakóz qaldy jaýtańdap. Qaraorman armandardyń arasynda adastyq. Qarııalar «kóńil qam bolmasyn» dep qaltasyndaǵy men keýdesindeginiń bárin jıyp berdi. Dúnıege jańa órnek salardaı jelpindik kelip. Biraq qulaqtan kekilin artqa taraǵan albyrt kúnderdiń áýeni ketpeıdi. Nege? Ne sebepti? Onyń jaýaby osy kartınada.
Ádebıet • 14 Naýryz, 2021
Taldyqorǵan ákimdigi Jumataı Jaqypbaev pen Ǵalı Ormanovty ajyrata almaı ma?
Taldyqorǵan qalasynyń ákimdigi jelidegi resmı paraqshasynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan maqalaǵa jaýap berdi, dep habarlaıdy Egemen.kz
Qoǵam • 11 Naýryz, 2021
Ras, bul taqyrypty ataqty jazýshy Halıd Hýseınnen tikeleı suraı almasym anyq bolǵasyn, tikeleı «urlap» alyp otyrmyn. Túsinesiz be, tek qana taqyryp úshin. Taqyryp bolǵanda da tıisinshe meniń ómirimniń eń shýaqty sátin syzyp beretin balalyq shaqqa sál ǵana saıahat jasap kórý nıetimen. Sebebi, «batpyraýyq» degen sózdiń ózi balalyq shaqtyń balbaltasy degendeı ádemi estilip, eski kúnnen jańǵyryp-jańarǵan jańa lenta usynady.
