Al kınosyn kórseń odan baı, odan dástúrine berik, odan mádenıeti saqtalǵan memleket joq sııaqty. Tipti, bizdegi mádenıet mınıstriniń ol jaqtaǵy áriptesi de mádenıet jáne kedeıshilikpen kúres mınıstri dep atalady eken. Joǵarydaǵy túsinikti sanańa qalyptastyryp, Úndistannyń qııalyńdaǵy ǵajaıyp kelbetin jasap bergen tarıhtan oqyp bilgenińmen qatar úndi kınolary desem kelisetin bolarsyzdar.
Sodan otyryp osy úndilikterdiń serıaldaryn jamandaı bergenshe nege olardyń jaqsysyn almaımyz degen oı kelgen. Osy serıaldarda olar ózderiniń ádet-ǵuryptaryn qalaı jymdastyryp, ádemi kórsetedi. Qazir qazaq balasy «Dıvalı» «Rakshabandhan» syndy merekelerdiń qalaı toılanatynyn, «Rakshabandhanda» qaryndasynyń aǵasyn jyn-páleketten saqta dep bilegine jip bilezik-rakha taǵatynyn, al aǵasynyń ómir boıy qaryndasyma qorǵan bolyp júremin degen ýádesimen birge syı tartatynyn, kelinniń bosaǵa attaǵanda qalaı qyzyl tabanǵa boıalatynyn, qalaı putqa jalbarynatynyn jadyna toqydy. Úndiniń «jálıbı», «rotı» syndy tamaqtarynyń atyn bilip, aq tústi sarıdi kim kıetinin, kim taǵym taǵyp, kim taqpaıtynyn (jesirlerge áshekeı taǵynýǵa, túrli-tústi sarı oranýǵa bolmaıdy) bilip aldy. Al bizde joq pa eken ózgege kórsetetin tamasha ǵuryptar?
Kúni búgin eger de qazaq dástúri ekranǵa joldama ala qalsa, ol etnografııalyq sıpattaǵy tanymdyq derekti fılmdermen ǵana shekteledi. Sonda deımin-aý, qazaq óziniń sonaý ata-babasynan búginge jetken ózindik bitimi men mádenıetin kórsetetin dástúrlerin turmysynan ysyryp tastap pa? Joq. О́mirge bóbek kelse shildehanasy, áıelge berer qaljasy, balanyń moıyny qataısyn dep moıyn mújip, ony ilip qoıatyny, balany besikke salýy, tusaýyn kesýi, tilashar ótkizip, toqymqaǵar jasaýy, súndetke otyrǵyzýy men kelin túsirip, qyz uzatýy syndy kóptegen dástúrli sharalarmen qatar, ómir bar jerde ólim bar degendeı janazany ótkerýiniń ózi halyqtyń mádenıetiniń kórinisi ispetti emes pe?! Eger de osylardyń barlyǵy qazaq kınosynda oryn alsa, gazetimizdiń kolýmnısi, kınotanýshy Názıra Rahmanqyzy: «Keıde «myna fılmniń kınotili keremet eken» degen pikirdi jıi estımin. Al sol fılmdi kórseńiz, onda Tarkovskıı de, Fellını de, Tarantıno da, t.b. bári júrýi múmkin. Tek qazaq joq. Jo-o-q, keıipkerleri – qazaq, oqıǵalary Qazaq elinde ótip jatady. Biraq, keıipkerleriniń esimin Djon, Djessıka, Elena, Egor, Barbara dep ózgertse de, jańaǵy fılm asa ózgeriske ushyraı qoımaıdy. Sebebi, Serik nemese Aıgúldiń Djon nemese Djessıkadan erekshelenip turatyn qasıetin, is-áreketin kóre qoımaısyz. Tipti, ol keıipker Djon da, Djessıka da emes. Biraq, qazaq ta emes. Ne jerde, ne aspanda joq, áıteýir «qalyqtap júrgen» túsiniksiz bireý.... Qysqasy, «álemdi sharlap baryp», sodan soń ǵana qazaqqa oralǵysy keledi... Qazirgi otandyq kınonyń, ásirese, jastar kınosynyń basty «derti» de osynda bolýy kerek», dep jazbaǵan bolar edi. Kolýmnıs esh qatesi joq, qos qolyńdy birdeı kóterip qoldaıtyn pikirdi jetkizdi.
О́zbek rejısseriniń «31 arnada» «Sýper kelin» atty fılmi kórsetildi. Búgingi zamandaǵy qalada ósken jastardyń boýlıng oıynyndaǵy básinen bastalyp, aıaǵy eki jastyń úılenýine ulasqan fılmindegi keıipkerlerdi basqa ulttyń balasymen esh shatystyrmaısyz. Olarda da betashar dástúri bar eken, olarda da kelin meımanǵa sálem salady, biraq siz odan ózbek dástúrin kóresiz. Bazaryndaǵy saýdasy, aýlasynyń ertemen sypyrylýy t.s.s. ózaǵamnyń ózine tán bitimi ázilmen órilip, dástúrmen qııýlasyp tamasha kórsetilgen. Bizde de kelin jaıly fılm túsirildi. Biraq ony betti baspaı kóre alamyz ba? Bul kelinniń boıynan ulttyq qasıetti de, kelin ataýymen qosa júrip qadirlegen qundylyqty da kórmeısiz. Kelinniń aq jelegimen aq bosaǵany attaǵandaǵy aq nıettiń kúl parshasy shyqqan. Sonda ózgeniń kınodaǵy kelini «Sýper kelin», bizdiń «Kelin» qandaı kelin? Qazaq kınosy dástúrge jattyǵynan qashan arylady? Dástúr mádenıetin kıno tilinde sóıletýge nege samarqaýmyz?
Anar
TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
