Zeınet jasy ma, zerigýdiń basy ma?

Aǵynyna shydas bermes ómir tasqyny tutas bir elderdiń betalysyna ózgeris engizip jatqan zamanda qarapaıym pende shopaq qurly bolsyn ba?! Elimizdegi júrgizilip jatqan reformalarǵa sáıkes áıelderdiń zeınet jasyna ózgertý engiziledi, áıelder endi erlermen teńesip, zeınetke birdeı shyǵatyn bolypty degeli áıel qaýymynda maza joq. Bir shoǵyr: «Negizinde durys, 58 jasta zeınetke shyǵý erte, boıymyzda jıǵan mol tájirıbe, bilimimizben, biligimizben áli de qoǵamǵa paıdamyzdy tıgizsek, jastarmen bólissek», deıdi. Al zeınetke shyǵýda aı sanap emes-aý, kún sanap, saǵat sanap kútip júrgender, áıteýir, zeınetke shyqsaq kórgen beınetimiz kórgen tústeı bolyp kóp jylǵy balaǵa da, úıge de jóndep zer sala almaǵan kemtigimizdi toltyryp, áje bolyp, nemere-shóbereniń ortasynda otyratyn mamyrajaı tirlik qashan kesher ekenbiz dep alystaı túsken zeınetkerligine kún salyp qarap, jaqyndaı tússe eken degen tilek ústinde. «Bireý toıyp, bireý tońyp sekiredi» degenniń kebi.
Ras, álem boıynsha zeınetkerler sanynyń artýy men eńbek jasyndaǵy adamdardan túsken salyqtan jınalǵan qarajatpen zeınetkerlerdiń jyldan jylǵa kóbeıýiniń alshaqtyǵy alpaýyt memleketterdiń de uıqysyn buzýda. Ekonomıkadaǵy teńgerimdilik aýytqyp, zeınetaqymen qamtamasyz etý aýyr júkke aınalyp, ár el ózine tıimdi jolyn izdenýde. Bolgarııa, Chehııa, Rýmynııa syndy elderden bólek, Avstrııa, Germanııa, Danııa, Ispanııa, Nıderland, Italııa, Irlandııa, Ulybrıtanııa sııaqty alpaýyt­tarda daǵdarys pen quldyraý jaǵdaıynda zeınet jasyn arttyrýdy ońtaıly dep tapty. 
Elimizde zeınetaqy tóleýdegi qarajattyń boljamdy tapshylyǵyn jáne zeınetkerlerdiń 70 paıyzyn áıelder quraıtyn kórinedi. Sol turǵydan áıelderdiń zeınet jasyn arttyrmasa, zeınetaqy tóleýge jumsalatyn bıýdjet shyǵystary 2014-2024 jyldary pálenbaı trıllıon teńgege ósip ketedi desedi. Qajet qadam ekenine daý joq. Biraq, nege barlyǵyna bir ólshem bolýy tıis? Nelikten zeınet jasyna dıfferensıaldy turǵydan kelmeske?
Máselen, qalada turyp, ómir boıy aýyr jumys atqarmaǵan, negizinen oı eńbegimen shuǵyldanǵan, balasynyń sany da az, kir qońy men ydys-aıaǵyna deıin mashına jýatyn áıelder zeınetkerlik jasyna sharshamaı jetedi. Al kóp balanyń beınetine qosa, aýyr jumys atqaryp, beli jazylmaı, taýqymet kóretin aýyl áıelderi úshin zeınetke shyǵýdyń ma­ńyzy óte joǵary. Aýyldaǵy oqy­ǵandardyń sanatyndaǵy muǵa­lim­der men dárigerlerdiń ózi áreń shydap júr. Kúndelikti jumystaryna qosa úıdegi turmystyq qıyndyqtar, ot jaǵý, sý tasý, mal-jandy baǵý syndy moıyndaryndaǵy kóp taýqymet olar­dy zeınet jasyna tezirek jetýge qum­byl qylady. Ýrbanızasııalanǵan qaýym jetken ıgilikter aýyl tur­ǵyn­darynan tym alysta jatyr. 
Qalada da densaýlyqqa qateri mol ónerkásip oryndarynda nemese betterin kún men jel qaǵyp dalada jumys atqaratyn, teń-teń júk kó­terip, bazarǵa shyǵyp, otbasyma tar­shylyq kórsetpeımin dep belin shart bý­ǵan áıel qanshama?.. Tipten er adam­nyń bilek kúshin qajet etetindeı aýyr jumystardy isteıtin áıelder bar. 
Tabıǵatynyń ózinde áıel men er arasyndaǵy aıyrma aıqyn. Bıo­lo­gııa­lyq turǵyda, jaratylysyn­da  ózgeshelik bol­sa, di­nı retten de erkektiń bir qa­byr­ǵa­sy­nan jaratylǵan deıtin áıel zatyn qan­sha shydamdy, ómir qıyndyǵyna beı­im, qajet tusynda qaıralyp shyǵar ór, ómir súrý uzaqtyǵy da erlerge qa­ra­ǵanda, joǵary degenmen, áıeldiń aty – áıel.
Demek, áıelderdiń zeınetke shy­ǵý jasyn erlermen teńestirýde ózge­she ólshemderdiń qajettigi aıqyn. Bi­reý úshin, zeınetkerlikke jetý zeri­gý­diń basy bolsa, endi bireý úshin, za­ry­ǵa je­tetin asyl kún. Sondyqtan áıel­der­diń zeınet jasynyń shegin anyq­taý­da mamandyǵyn, jumysynyń zı­ıan­dy­lyǵyn, densaýlyǵyna tıgizer áserin taǵy da tolyp jatqan ólshemdermen aı­qyndap, zertteý kerek sııaqty.