06 Qazan, 2011

Úni sulý Úrııa qazaqtyń alǵashqy kásibı ánshisi edi

441 ret kórsetildi
Qazaq halqynyń óneri men mádenıeti HH ǵasyrdyń otyzynshy jyldary óziniń kásibı shyǵarmashylyq qalyptasýy men damýy jolynda zor jańalyqtarymen este qaldy. Osy kezde óner jolyn bastaǵan tul­ǵalar tarıhı qalyptasý men qatar óner orda­synyń aıaǵynan tik turyp ketýine atsalyssa, sondaı ta­lant­ty ónerpaz tul­ǵalardyń biri Úrııa (Ulbosyn) Áltikqyzy (Álipqyzy dep te jazylǵan) Turdyqulova edi. Qazaq kásibı sahna óneriniń, ulttyq opera teatry­nyń negizin qalaýshylardyń biri, tabı­ǵatynda sırek kezdesetin tómengi kontralto daýy­synyń ıesi bolǵan ánshi daýy­sy qazaq teatry sahnasynda qaıta­lan­bas boıaýy­men tyńdarman esinde qaldy. Qazaq kásibı teatrynyń negizin qalaý­shylardyń biri, alǵashynda drama teatry­nyń aktrısasy, keıin opera teatry sah­nasynda tolymdy obrazdarymen tanylǵan Ú.Turdyqulova Ońtústik Qazaqstan obly­sy, Saryaǵash aýdany, Qaplanbek aýylynda 1911 jyly 7 tamyzda qarapaıym otba­synda dúnıege keldi. Ánshiniń dál qaı kúni týylǵanyn áli de bolsa anyqtaýdy qajet etetin tustar bar. Osy kezeń jaıly esteliginde ánshi: «Bizdiń úı osy kúngi Shymkent oblysy, Sary­aǵash aýdany, «Kommýnızm» keńshary­nyń «Mátibulaq» shaǵyn aýylynda tura­tyn­byz. Ákeı de, shesheı de «Qoı aýzynan shóp almaıtyn» momyn adamdar edi. Kedeı, kem­baǵal bolsaq ta ákeı marqum qyz dep kemsitip, meni betimnen qaqqan jan emes edi» deıdi. Úrııanyń jastyq shaǵy ǵasyr basyn­daǵy úlken dúrbeleńge toly aýmaly-tók­peli kezeńge saı keldi. Ony úlken ónerge qaraı ıkemdep, baǵyt-baǵdar berýde qamqor aǵalary kóp bolǵan. Tóńkeris ekpini jastaıynan eti tiri Úrııany bolyp jatqan ózgeristerden shet qaldyrmaıdy. Jastar­dyń jarqyn bolashaqqa degen umtylysy aldymen oqý-bilimge degen yntasynan kórinis beredi. «Ákeden erte jetim qalǵan men 1922 jyly Tashkent qalasynan bir-aq shyqtym. Ol kez turmystyń eń aýyr jyly bolatyn. Ashtyq, jalańashtyqtyń keń etek alǵan kezi. «Kırgızınpros» dep atalatyn oqý ornynyń daıarlyq kýrsynda oqımyn. Oqýdan qol bosaı qalsa, oıyn-saýyqtan qalmaımyn. Maqtanǵanym emes, kemelime kelmesem de ánderdi bir sydyrǵy jaqsy aıtýshy edim. Meniń ónerge degen yntaly­lyǵymdy birden baıqaǵan aqyn О́tebaı Turmanjanov, Júsipbek Arystanov, ásire­se Qazaq sovet óneriniń irgetasyn qalaýshy­lardyń biri, jeztańdaı ánshi Qurmanbek Jandarbekov ınstıtýt janyndaǵy uıym­das­tyrylǵan horǵa birden qabyldady. Shirkin, jastyq shaqtyń qyzyǵy bitken be, men osy hordyń beldi múshesi boldym da qaldym», – deıdi ol odan ári. Tashkent qalasy sol kezdegi oqý-bilimge umtylǵan qazaq jastarynyń basyn biriktirgen, rýhanı ortalyq bolatyn. Olarǵa jańa ómirdiń órisi men tóskeıine beıimdelýine baǵyt-baǵdar bergen erekshe tulǵalar­dyń biri – Ǵanı Muratbaev aınalasyna belsendi jastardy tartyp, qolynan kelgenshe jol siltedi. Sol Ǵ.Muratbaevtyń shapaǵaty jas Úrııaǵa da tıip, aǵa kómeginiń arqasyn­da ol qazaq jastarynyń juldyzdy shoǵyry bilim alǵan Tashkent qalasynda ashylǵan Halyq aǵartý ınstıtýty daıyndyq kýrsy­na tyńdaýshy bolyp qabyldanady. Osy ınstıtýtta oqı júrip ol óziniń ómirine serik etken úlken óner aıdynyna joldama alady. Instıtýt qabyrǵasynda ónerpaz jastar úıirmesiniń kúshimen daıyndalǵan atalmysh keshterde jas ánshi Úrııa Q.Jandarbekovpen birge konserttik baǵdarlamalarǵa qaty­sady. О́ziniń tuńǵysh sahnalyq rólin somdap, Birjan salmen sóz saıystyratyn aqyn Sarany oryndaýymen kásibı sahnaǵa joldama alyp, teatr oıynynyń kórigin qyzdy­rady. Bul kórkemónerpazdar úıirmesinde júrgen talantty jastardyń boıynan kóri­nis bergen alǵashqy óner ushqyny bolatyn. Úrııanyń úlken ónerge, kásibı ánshilik jolyna túsýine sebepker bolǵan qazaqtyń birtýar ánshisi Ámire Qashaýbaev edi. Ol jaıly ánshi bylaı deıdi: «1925 jyldyń jaz aıy edi. Parıj saparynan qaıtyp kele jatqan Ámire Qashaýbaev meniń ánderimdi tyńdap otyrdy da: – Qaraǵym tabıǵı daýy­syń kórikti, sándi eken. Meniń aǵalyq aqy­lym, osy tabıǵat bergen daýysty áli de bolsa shyńdaı túsý kerek, ol úshin oqý, úırený kerek, – dedi. Jaqsy, abzal aǵanyń osy sózi meniń ómirime úlken joldama boldy. Qalǵan ómirim­di sovet ónerine qal-qaderimshe tolyq baǵyshtadym». Osylaı bastalǵan ánshilik ǵumyr Úrııany talaı asýlarǵa alyp shyǵady. 1926-1930-jyldar aralyǵynda Máskeý­degi Stalın atyndaǵy Shyǵys eńbekshi­leriniń kommýnıstik ýnıversıtetinde oqı­dy. Ánshi daýysyna, onyń kúshi men boıaýy­na, dıapazonyna erekshe mán bergen ustaz­dar qaýymy talantty jasty kásibı ánshi­likke baýlý kerek dep sheshedi. Osy saparynda oǵan Máskeý konservatorııa­synyń ánshiler daıarlaıtyn fakýltetine joldama beriledi. Ol osy joly oqýǵa túsip, 1931-1933-jyldar aralyǵynda án klasynda oqıdy. Bul tarıhı derekke súıensek, qazaq kásibı ánshilik mektebinde jáne mýzykalyq teatr tarıhynda Máskeý konservatorııa­synan bilim alyp, ulttyq opera teatrynyń tabaldyryǵyn attaǵan qazaqtyń alǵashqy kásibı ánshisi de osy Úrııa Turdyqulova bolǵandyǵyn kóremiz. 1933 jyly Qazaq KSR Halyq aǵartý komıssarıatynyń shaqyrýymen Ú.Turdy­qulova Almatyǵa kelip, mýzykalyq-drama teatrynan ánshi-aktrısa bolyp ornalasady. Sol jyldary teatr trýppasyna kelip qosylǵan bir top talantty jastar: Q.Baıseıitov, M.Erjanov, K.Baıseıitova jáne taǵy basqalarmen birge ol óziniń kásibı sahna­daǵy jumysyn bastaıdy. Sóıtip, ol teatr sahnasynda N.Gogoldiń «Úılený» komedııa­syndaǵy Fekla Ivanovnanyń rólin oryn­daıdy. Osy tektes komedııalyq saryn­daǵy ról­derimen jalǵasatyn aktrısanyń drama teatrdaǵy jumysy akterlik ósý mektebi boldy. 1931 jyly 1 qarashada Qazaqstan ólkelik partııa komıteti «Qazaq drama teatrynyń hal-jaıy men onyń mindetteri» jaıly qaýly qabyldaǵannan keıin, sahna ónerin órkende­týdiń biraz aýqymdy is-sharalary belgilendi. Osy qaýlyǵa sáıkes 1932 jyly Almaty qalasynda qazaq drama teatry janynan tuńǵysh mýzykalyq drama tehnıkýmy boı kóterdi. Qazaqstan ólkelik partııa komıteti mýzykalyq tehnıkým negizinde 1933 jylǵy 8 qyrkúıekte «Ult ónerin damytý sharalary» jaıly arnaıy qaýly shyǵardy. Osyndaı daıyndyq is-sharalardan keıin mýzykalyq teatr óziniń alǵashqy qoıylymyna M.Áýe­zovtiń «Aıman – Sholpan» komedııasyn tańda­dy. Spektakldiń mýzykalyq nómirleriniń toptamalaryn jasaǵan I.V.Kosyk bolatyn. Mine, 1934 jyly 13 qańtarda tusaýy kesilgen «Aıman – Sholpan» qoıylymynda alyptar toby quramynda Úrııa da alǵashqy partııasyn oryndady. Bul akterler quramy jaıly Q.Jandarbekov bylaı dep jazady: «Aıman – K.Baıseıitova, Sholpan – Aınash Erjanova, Teńge – Janbıke Shanına jáne Úrııa Tur­dyqulova, Ánshi – Ámire Qashaýbaev, Álibek – Júsipbek Elebekov, Arystan – Qanabek Baıseıitov, Jaras – Elýbaı О́mirzaqov pen Manarbek Erjanov, Maman – Dúısenbek Erkinbekov, Jantyq – aqyn Isa Baızaqov pen Qýan Lekerov, Kótibar – Qurmanbek Jandarbekov, kerneıshi ózbek – Musabekov» (Q.Jandarbekov. Kórgenderim men kóńildegilerim. – Almaty. «О́ner» 1989). Al bul esimderdiń keıinnen teatr tarıhyna altyn áriptermen jazylǵany ózimizge belgili. Ánshiniń shyǵarmashylyq ósý joly qazaq mýzykalyq teatrynyń alǵashqy táı-táı basqan qadamdarymen bir arnada qatar óril­di. Ú.Turdyqulova sahnada jasaǵan obrazda­ry arqyly óz keıipkerleriniń jan-dúnıesi men kelbetin ashyp kórsetýge tyrysady. Ol – E.Brýsılovskııdiń «Qyz Jibek» operasyn­daǵy Tólegenniń anasynyń beınesin de somdaıdy. Opera teatrynyń tarıhyn jazǵan N.Lvov óziniń zertteý ocherkinde ánshiniń sahnadaǵy oıyny týraly: «Inache otnosıtsıa k Týlegený ego mat. Ýznav, chto syn, voprekı vole otsa, vse je ýezjaet k svoeı vozıýblennoı, ona s glýbokoı toskoı provojaet ego, kak býdto predchývstvýıa nedobrýıý razvıazký. Ýrııa Týrdýkýlova s bolshım chývstvom peredavala materınskýıý trevogý v pronıknovennoı pesne, postroennoı kak starınnoe prıchıtanıe kazahskoı jenshıny» (N.Lvov «Kazahskıı teatr» ocherk ıstorıı. Gosýdarstvennoe ızdatelstvo «Iskýsstvo», Moskva. 1961) degen joldar qaldyrǵan. Osy operada ol kelesi keıipker Dúrııa­nyń partııasyn da ózindik qoltańbasymen aıshyqtap bere aldy. Sóıtip, ár sózdi ilip alyp ketetin jeńil ázilge qurylǵan eti tiri Jibektiń jeńgesiniń kelbetin ashyp kórsetti. Ońtaıyna kelse ońdyrmaıtyn kókjal Bekejanmen tartynbaı sóz talastyratyn, júzine kún sáýlesin túsirmeı úkilep otyrǵan Jibek úshin Tólegendeı sypaıy jigittiń ońdy jup bolaryn áriden baıqap, jaqyn tarta sóıle­gende aktrısa halqymyzdyń jol-joralǵysy men salt-dástúrin tereńnen biletin jeńgeniń keıpinde barlyq sheberlik qyrlarymen kórinedi. Keıinirek ánshi opera teatrynan qol úzip ketkennen keıin de Analyq partııasyn oryn­daýǵa qaıta aınalyp soǵady. Bul 1968 jylǵy «Qyz Jibek» operasynyń myńynshy qoıy­ly­myn toılaý kezinde boldy. Sahnada teatr­dyń úsh býyn ókilderi óner kórsetip, árqaı­sysy ózderiniń mahabbat jyryn jyrlady. Bul mádenı is-shara jaıly Q.Baıseıitov: «Qyz Jibekti» alǵash qoıǵandar túgel bas qostyq, tek aramyzda Kúlásh pen Manarbek qana joq. ... Kóbimiz án aıtýdan alystap ketkemiz, daýys qalaı bolady dep qorqyp ta júrmiz. Ásirese, Qapıza men Úrııa kóbirek qorqyńqyrady. Men de elýinshi jyldardan keıin án salmaı, tek rejısserlyqpen ketkem,  deı kele: «Ekinshi aktide Úrııa shyqty. Daýysy da ádemi saqtalǵan eken, Tólegenniń anasy bolyp ańyraǵanda, zalda jylamaǵan adam qalmady. Zaldaǵy myń túrli adam myń túrli muńyn, myń qýanyshyn eske alyp otyrǵan bolýy kerek. Biri kúlip otyrsa, biri jylaıdy, biri qol soǵady, toı dastarqanyn­da otyrǵan sekildi máre-sáre» (Q.Baıseıitov. Qushtar kóńil. Almaty, «Jazýshy», 1977) – dep erekshe sezimmen tebirene jazady. Bul qazaqtyń Úrııadaı ánshisiniń teatrdan qol úzgenine arada 18 jyl ótse de úniniń ózindik boıaýy men vokaldyq babyn joǵaltpaǵanyn, daýysynyń syry ketpegenin anyq kórsetedi. Ú.Turdyqulova oryndaǵan kelesi súbeli partııalarynyń biri – B.Maılınniń lıbret­to­sy negizinde E.Brýsılovskıı jazǵan «Jal­byr» operasyndaǵy Súgir baıdyń adýyn báıbishesi Naǵıma beınesi bolatyn. N.Lvov óziniń atalmysh eńbeginde «Starshaıa jena Sýgýra Nagıma (ee ıgrala Ý.Týrdykýlova), gorıa zloboı ı revnostıý, ızdevaetsıa nad Hadıshoı, shvatyvaet noj ı otrezaet eı polovıný kosy. Po ponıatııam togo vremenı eto bylo samoe tıajeloe oskorblenıe dlıa jenshıny» (N.Lvov «Kazahskıı teatr» ocherk ıstorıı. Gosýdarstvennoe ızdatelstvo. – Moskva. «Iskýsstvo», 1961) deıdi. Báıbisheniń osy jasa­ǵan áreketinen keıingi muńǵa batqan Hadı­shanyń múshkil halin qaperine de ilmeıtin Naǵıma – Ú.Turdyqulova qasarysqannyń ústine qasarysa hám qytymyrlana túsip, Hadısha alyp kelgen shelektegi sýdy edenge ádeıi tógip tastaıdy. Toqalǵa «qolyńnan kelse amalyńdy istep baq, kórip alýǵa men daıynmyn» degendeı qıǵylyqty salady. Ú.Turdyqulova mýzykalyq teatr repertýa­ryndaǵy M.Áýezovtyń «Aıman – Sholpanynda» – Teńgeni, E.Brýsılovskııdiń «Qyz Jibeginde» – Analyqty, Jibektiń jeńgesi, Dúrııany, «Jalbyrda» – Qamqany, «Er Tarǵynda» – Aqjúnisti, P.­I.­Chaı­kov­skııdiń «Evgenıı Onegıninde» – Nıanıany, Dj.Pýchchınıdiń «Chıo-Chıo-sanynda» – Sýzýkıdi, J.Bızeniń «Karmeninde» – Karmendi, «Tereń kólde» – Natashany, «Bekette» – Shyn-a­syldy, «Altyn astyqta» – Tanany, «Gvardııa alǵada» – Ajardy t.b. mýzykalyq beınelerdi sahna tórine alyp shyqty. Ánshiniń ashyq ta ádemi daýysy ózindik qaıtalanbas áýenimen kórermen qaýymdy tánti etti. Alǵashqy jyldary kompozıtorlar I.Kosyk pen E.Brýsılovskıı partııalardy teatr­da bar ánshilerdiń daýys tabıǵatyna yńǵaı­lap jazǵan. «Aıman-Sholpan», «Qyz Jibek», «Jalbyr», shyǵarmalaryn jazý ústinde ánshi­lerdiń ózin soprano álde messo-soprano, tenor nemese bas-barıton dep bólip-jaryp jatpaǵan. Al «Er Tarǵyn» jyryn teatr sahnasyna yńǵaılap jaza bastaǵanda kompozıtor erke de ór minezdi, hannyń qyzy Aqjúnis­ke kelgende oılanady. Partııa qaısy ánshige qolaıly bolady degende kompozıtor daýys ereksheligine saı keletin ánshi Ú.Turdy­qulovany tańdaıdy. Er Tarǵynnyń súıiktisi Danaǵa joǵary soprano daýysty bere otyryp, Aqjúnis partııasyn áý bastan ózindik boıaýy mol Úrııaǵa arnap jazady. «Er Tarǵyn» atty maqalada K.Maqashev: «Turdyqulova Úrııa Aqjúnistiń rólin jurt­shy­lyqtyń nazaryn aýdararlyq etip shyǵar­dy. Ol Aqjúnistiń opasyz, syıqyr, eki júzdilik minezin, qımylyn, ishki dúnıesin, harakterlik minezderin jerine jetkizip beıneledi. Úrııanyń áserli oıynynan ar-namystan aıyrylǵan sıqyr, han qyzynyń beınesi kórinip, bet-perdesi ashylady. Úrııa sońǵy kórinisterde aıtylatyn arııalardy asqan sheberlikpen oryndady. Onyń oıyny teatrdyń dańqyn shyǵaryp, atyn bir beleske kóterip tastady» (K.Maqashev «Er Tar­ǵyn». «Sosıalıstik qurylys», Gýrev oblys­tyq gazeti. 1949 j.),  – deıdi. Ú.Turdyqulovanyń Aqjúnisi er minezdi, qýlyǵynan góri kesek áreketke baratyn, aıla-sharǵysyna quryq boılamaıtyn qubylmaly beıne bolyp shyqqan. О́tken ǵasyrdyń 40-50-jyldary opera teatrynyń qazaq trýppasy álemdik jáne keńestik halyqtardyń úzdik opera týyndy­laryn tolyqqandy sahnalaýdy qolǵa ala bastady. Sol kezdegi ánshilerdiń oryndaý­shylyq sheberligi men daýys múmkindigi áli de bolsa tolysa qoımaǵanmen teatrdyń kásibı ósý jolyndaǵy jetistikteri jańa belesterdi baǵyndyrýǵa daıyn bolatyn. Sondaı jaqsy jobany ıgergen talantty mýzykalyq teatr rejısseri N.I.Sas estelik kitabynda: «Dıreksııa reshıla porýchıt vam (N.I.Sasqa) postavıt v kazahskoı trýppe «Chıo-Chıo-san» Pýchchını. Na etý postanovký býdýt otpýsheny vse nobhodımye sredstva. Ona zdes nıkogda ne shla: o pod­bore ız staryh dekorasıı ı kostıýmov net rechı. Vse zanovo. Pervaıa evropeıskaıa opera v ıspolnenıı kazahskoı trýppy na kazahskom ıazyke. Vse – po vashemý ýsmotrenııý...», – deıdi (N.Sas. Novelly moeı jıznı. – Moskva, «Iskýsstvo». 1984). Qazaq trýp­pasymen daıyndalǵan bul operany oryn­daýǵa teatrdyń barlyq úzdik ánshileri jumyldyryldy. Basshylyq tarapynan ja­ńa jumystyń sapaly hám sátti bolýy úshin kúsh-jigerdi aıamaı barlyq múmkindik jasa­la­dy. Sol quramda óner kórsetken teatr ánshileri qatarynda Ú.Turdyqulovanyń Sýzýkı róline rejısserdiń alǵashqyda syn kózben qaraǵany málim. Ánshi rejısserdiń kóńilinen birden shyǵa qoımaǵanyn kóremiz. Teatrda osy jyldary tabıǵatynan tómengi daýysty kásibı ánshi jalǵyz Úrııa bolǵandyǵy osy jerde anyq kórinedi. Ol: «Na rol Sýzýkı po golosovym dannym podhodıla tolko Ýrııa Týrdýkýlova, ýje nemolodaıa, neskolko gromozdkaıa jenshına. Týt vybırat ne prıshlos. Reshal golos ı... emosıonalnost», – deıdi. Úrııa rejısserdiń partııaǵa oılastyrǵan mızanssenalaryn tolyq oryndap bıikten kórinedi. Sol kezdegi talantty akterler shoǵyry: Kúlásh, Qurmanbek, Qanabek, Shara, Úrııaǵa tán tamasha qasıet – úırenýden jalyqpaıtyn. Ánshiniń teatr sahnasyndaǵy súıekti partııasy bolǵan Karmenmen, shyǵarmashy­lyq kezeńiniń kelesi belesi bastalady. О́kinishke qaraı, ne sebepten ánshi teatrdan qol úzip ketkendigi týraly materıal joqtyń qasy. Kóz kórgenderden surastyrýdan da eshteńe ónbedi, naqtyly derek kózin kezdestire almadyq. Ánshi óziniń shyǵarmashylyq ortasynan qol úzip, 1950-1953-jyldary Qaraǵandy oblystyq mýzykalyq drama teatryna qyzmetke aýysady. Árıne, jańa orta belgili ánshini qushaq jaıa qarsy alady. Alaıda ol munda kóp turaqtamastan, Almatyǵa qaıta oralady. 1953 jyldan bastap ánshiniń shyǵarma­shylyq joly konserttik estradada jalǵa­sady. 1960 jylǵa deıin Jambyl atyndaǵy memlekettik fılarmonııada, 1960-1972-jyl­dar aralyǵynda «Qazaqkonsert» birlestiginde jeke ánshi retinde ártis Qazaq­stannyń, baýyr­las respýblıkalardyń túk­pir-túk­pirin­degi eldi-mekenderge konserttik baǵdar­la­malarmen shyǵyp júrdi. Ánshi reper­týarynda kórshiles qyrǵyz, túrkimen, ózbek, tájik, orys, tatar, ýkraın, t.b. halyqtardyń ánderi boldy. Sol kezde qalyp­tasqan dástúr boıynsha Odaq qura­myn­daǵy halyqtardyń keń taraǵan ánderi­men birge qazaq halqynyń: «Oı kók», «Láılim», «Bıpyl», «Eki jıren», t.b. ánderin konserttik estradalardan jıi oryndap, sol arqyly ánshi halqyna keńinen tanyldy. Ánshiniń Qazaqstan óneri men mádenıe­tin damytýǵa qosqan eńbegi ýaqytynda elep-eskerilip, 1936 jyly Máskeý onkún­digi­nen keıin oǵan Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ártisi ataǵy berilse, 1939 jyly ol Qazaq KSR-iniń halyq ártisi qurmetti ataǵyna ıe boldy. Teatrda qurylǵan konserttik brıgadalar quramynda Ú.Turdyqulova qan maıdanda jaýyngerler aldyndaǵy konserttik baǵ­darlamada batyrlyq rýh beretin súıikti ánderin aıtty. Osy jáne keıingi jyldary jasaǵan eseli eńbegine oraı ánshi «Qyzyl Juldyz», «Qurmet belgisi» jáne «Eren eńbegi úshin» orden-medaldarmen mara­pat­­taldy. Alaıda, shyǵarmashylyǵy teatrda jarqyraı ashylǵan, jetekshi partııa­lary­men kóringen talantty ánshiniń qyryq­qa endi tolǵan shaǵynda ómiriniń kúrt ózgeriske ushyraýy álige deıin jumbaq bolyp keledi. Búginde biledi degen zaman­dastary azaıyp, kózi tirileri ashyp eshteńe aıta alǵan joq. Ánshi 1950 jyly Qaraǵan­dy mýzykalyq-drama teatryna, eki jyldan keıin Jambyl atyndaǵy memlekettik fılarmonııaǵa aýy­syp­ty. Demek, ánshiniń ómiri men shyǵar­mashylyǵyna baılanysty kóptegen derekterdi, datalardy naqtylaı túsý qajet. Onyń teatrdan ketýi, kezinde zor maqta­nysh­pen tabystalǵan «halyq ártisi» ataǵyn memlekettiń qaıtaryp alýy sııaqty, t.b. jeke basynyń máselelerin úıip-tógip shyǵar­mashylyq jolynyń bolmaı qalǵanyna telı salý bar da, keıbir faktiler jaıly únsiz qala berý ánshiniń arýaǵyna, tarıhqa qııanat bolmaq. Shyndyq­ty ashyp talantty ánshiniń ómiri men tolyq shyǵarmashylyq kelbetin ornyna keltirý táýelsiz eldiń keleshek urpaǵyna qajet dúnıe. Qazaq KSR-iniń halyq ártisi Úrııa Áltikqyzy Turdyqulova 1973 jyldan bastap respýblıkalyq dárejedegi derbes zeınetker retinde eńbek demalysyna shyqty. 1992 jyly Almaty qalasynda dúnıe sal­dy. Qazaq sahnasynyń órkendeýine óziniń jarty ǵasyrlyq ǵumyryn sarp etken tamasha ánshi, esimi ulttyń óneri men mádenıe­tiniń aıaqqa turý, qalyptasý, damýy kezeńde­rimen sabaqtasyp jatqan taǵdyrdy kóz maıyn tamyza zertteıtin ýaqyt jetti. Ázirge qolǵa túsken az ǵana málimet­termen qazaq kásibı ánshilik óneriniń irge­tasyn qalaǵan ónerpaz tulǵanyń shyǵarma­shylyq portretin jasaýǵa tyrystyq. Bul bizdiń attary umytyla bastaǵan talantty aǵa urpaq ómiriniń bir parasy ǵana sekildi. О́zge de óner men mádenıet maıtalmandary óz halqymen qaıta qaýyshyp jatsa, nur ústine nur bolmaq. Amangeldi MUQAN, M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty teatr óneri bóliminiń meńgerýshisi, ónertaný kandıdaty.
Sońǵy jańalyqtar

Ekijaqty yntymaqtastyqtyń sony serpini

Saıasat • Búgin, 08:23

Ulttyq jobalar – kemel keleshek kepili

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Asyl aǵanyń sharapaty

Rýhanııat • Búgin, 00:08

Barlyq saladaǵy kórsetkishter saralandy

Aımaqtar • Búgin, 00:02

Quımaqulaq

Rýhanııat • Keshe

Qoǵamnyń biteý jarasy

Qoǵam • Keshe

Gaz baǵasy nege qymbat?

Aımaqtar • Keshe

Erbosynulyn aýyr synaq kútip tur

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar