05 Qyrkúıek, 2017

Jastyqqa tán jarasym kerek

228 ret kórsetildi

Men jastardy jaqsy kóremin. Tanıtynym bar, tanymaıtynym bar, áıteýir, syrttarynan kóz salyp, jazǵandaryna, aıtqan oılaryna qarap tileýles bolyp, qaradaı unatyp, janyma jaqyn balap júremin.

 

Reti kelse kóńilimdi bildirip, qol­da­ýymdy kórsetemin, qýana otyryp, qoshemetimmen qanat bitirip, óz pa­ıymymmen bólisip, talapty da talantty jastyń beti qaıtpaı, ultyna bererin eseleı tússe eken deımin. Al keıde álde bir tájirıbesizdikten ja­­saǵan, jastyǵymen oılanbaı aıtyp qalǵanyn kórsem der ýaǵynda jóndep jibergim keledi. Ony túsinip qabyldasa, kádimgideı ózime rıza bolyp qalamyn.

Jasqa órshildik te, maksımalıstik te, tipti qatelesý de tán. Onyń jasqa tán jarastylyǵy bar. О́mirlik tájirıbe, kórip, bilip, oı túıý, eseıý sondaıdan bastalady. Sondyqtan da men aralasatyn adamdar arasynda jasqa degen shekteý joq. О́zimnen úlkenderdiń boılaryndaǵy biligin jıyp, jan dú­nıemdi baıytyp, kórgenderinen kóńi­limniń kókjıegin keńitip, olardyń birine biriniń qadiriniń ótkenin kórip sabaq alý bir mektep bolsa, kishiler boıyndaǵy albyrttyqtan, jastyqtyń zor qýatynan janyńa ózgeshe bir jaqsy nur quıylyp jatady.

Biraq, búgingi keı jastan erneýinen asyp tógilip jatqan menmendikti kór­gende qapa bolamyn. Tolmaı ja­typ toldym, bolmaı jatyp boldym dep ózderine kóńilderi qatty tolyp, tus­tastary túgil úlkenderge men­sinbeı kóz tastaıdy. «Eshkim emes» dep ózimen qatarlasqa baǵa bergende shimirikpeıdi. Ras, eger shyǵarmashylyqqa jýyǵan adamnyń kóńilinde óz «meni» bolmasa, onyń deńgeıin ózi baǵamdamasa ol jolǵa túsip te kerek emes. Biraq «eshkim emes» dep aıtyp otyrǵan adamnyń óziniń deńgeıi qanshalyqty? Ony da bireý «eshkim emes» deıtin dárejede emes pe?

Qazirgi qoǵamda san túrli jol bar da, san túrli ony jaqtaǵan da, dat­taǵan da oı bar. Al sonda ómir kórmegen jastyń soǵan tórelik aıtýy qanshalyqty durys? Bir sát kidirip, osyǵan meniń birdeńe deýime bola ma, aldymda qanshama úlkender bar, sol salanyń jiligin shaǵyp, maıyn iship júrgen ǵalymdar bar, óz mamandary bar, solardyń aıtqandaryn, jazǵandaryn kóreıin, meniń pikir aı­týym artyq bolar dep oılaý qa­te me? Qoı, jazǵanymmen qyryn ke­tip, ózimniń adasqanymmen qoımaı ózge­lerdi de «shoshqanyń izine» salyp jibermeıin dep nege oılanbaıdy eken? Álde sol, meniń jazǵanym men aıtqan oıym dup-durys degen baıaǵy «mendi» taǵy da jeńiske ıelendirip jaza bergen jón be?

Keıde, «shyraǵym, jastyǵyńa sa­lyp ústirt oılap jazǵanyńmen qoǵam­ǵa zııanyńdy tıgizip alma» degen ja­nashyrlyǵyńdy túsinbeı qalyp jatady. Baıaǵyda «Qoıan soısa da qasapshy soısyn» degendi estıtinbiz. Sebebi «Qoıannyń boıyn kórip qaljasynan túńil» degen bizden úlkender qoıandy mise tutpaıtyn. Qazir «Shymshyq bolsa da qasapshy soısyn» deıtin bolypty. Shymshyqtyń janynda qoıannyń kóp-kórim eti bar. Sábıt Muqanovtyń «О́mir mektebi» atty kitabynda kúnde aýlanǵan bir qoıannyń etinen bálish jasalyp, qoıan etiniń eki úıli jandy qystan alyp shyqqany jazylǵan edi. Shymshyq etinde ondaı kúsh qaıda?! Baıybyna jetpeý degen osy maqaldyń ózin ózgertýden ańǵarylyp qalǵandaı ma?

Qazaq eger «Qoı asyǵy demeńiz, qo­la­ıyńa jaqsa saqa tut, jasy kishi demeńiz, aqyly assa aǵa tut» degen. Olaı etpese, Balabı bılik aıtyp, atqosshy bolyp baryp qontaıshyny sózden jeńip toqtatqan Qazybek bıge sóz tımes edi. Biraq ol zamanda da Qazybek syndy dúldúlder sırek shy­ǵyp, alqaly jıyndy aýzyna qara­typ top bastap, ortaǵa oılandyrar sóz tas­taıtyn. Meımanasy tasyǵan jaýdyń ózine qasqaıyp  talap qoıyp, eldigin bildirip, temirdi eriter kómir bolyp, degenine kóndirip, óziniń essizine de es kirgizip,  jumyldyryp jurtyn, aǵaıynyn aldyrmaıtyn. Al qoıandy shymshyqqa aınaldyryp júrgen zamanda ekiniń biri Balabıge, ekiniń biri Qazybekke aınalyp ketti deı almaımyz. Albyrttyqpen aıtylǵan sóz artyq ketse aınalasyn oıyp túsetinin esten shyǵarmaı, zardabynyń kópke tııýinen saqtanýdy keıingiler este ustasa eken deısiń.

Jastar, erteńgi ómir sizderdiki. Azǵantaı sútti otqa qoıyp qaraýsyz qaldyrshy, tasyp, túbinde tamshy ǵana qalýy kádik. Sizderdiń boılaryńyzdaǵy «menmendik» te osy tasıyn dep turǵan sút tárizdi. Der kezinde otyn basyp, shyp-shyrǵasyn shyǵarmaı, áppaq sútti ıgililikke jaratasyz ba, álde oıran-asyr etip tógip, túbindegi tamshysymen ǵana qalasyz ba, óz erkińiz. Tógilgen sútten ótkir ıis shyǵady, aýa tazartyp jeldetpeseń shyqpaıtyn ol ıisten kimge qandaı paıda bar? Sol  sebepti keýdedegi otty da baıqap jaǵý kerek.

Anar TО́LEÝHANQYZY,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar