Shaharlar anasy – Mekke

Ańyzdyń aqıqatqa aı­nalǵany, aqıqattyń aldyna betpe-bet kelgenińniń kýási bolasyń. О́zge aıtsa kúmán qalyptasar, óziń kórseń kúmánnan tazarar shaǵyń osy. Men sııaqty qara taban pende mynandaı qasıetti jerdi basýǵa laıyq pa, – dep oılaısyń. Eki ún, eki oı bir-birimen ishteı básekelesip, torǵa túsirerdeı torýyldaıdy da turady.

Bi­ri – qyryn qarap tákapparlyq tanytsa,­ biri – ańsary aýyp ózine shaqyryp qol­daıtyndaı. Biri – senim men kúsh-qaırat berse, biri – kúsh-jigerińdi qum etip, qur súl­derińdi qaldyryp, bolmysyńnan kiná tabýǵa qumartatyndaı. Osy ekiudaı se­zimmen alparysqan jumyrbasty pendeniń qasıetti Mádınaǵa tabany alǵash tı­gende jańaǵy suńqyldap keýdeńdi basyp, janalqymǵa alǵan ún birjola óshedi. Kirshiksiz janyńa ıelik etken pák sezim tánińdi ózi bılep, kúsh-qýat syılaıdy.

«ál-Másjıd án-nábáýı» – Muhammed s.ǵ.s­ meshiti. Ǵajap!!! Meshittiń keńdigi, bıik­tigi, janyńdy tebirenter Quran aıat­tary qandaı kórkem. Súıikti paıǵam­ba­rymyzdyń júzin kórgen sahabalary men óz dáýiriniń adamdary qandaı baqytty edi.­ Al bizderge paıǵambarymyzdyń qabi­rine qarap turyp, «Ássálámý aláıká ıa Ra­sýlallah» dep sálem berý baqyty ǵana bu­ıyrypty. «Ýa, Alla! Oǵan jánnáttaǵy bıik oryn jáne joǵarǵy mártebe ber de, О́ziń ýáde etken maqtalynǵan maqamǵa jet­kiz. Ýa, Alla! Onyń úmbeti úshin oǵan sa­ýaptyń eń abzalyn jaz» dep duǵa etip, oń jaǵyna jyljyp, qasynda jatqan jan-joldasy, ekinshi qabirdegi Ábý Bá­kirge: «Ás-sálámý aláıká ıa Ábá Bákr» dep, taǵy ońǵa jyljyp, hazireti Omarǵa: «Ás-sálámý aláıká ıa Omar» dep sálem be­resiń... Bul – mýstahab (ıaǵnı unamdy ári Al­laǵa jaqyndatatyn amal).

Baqıǵ – qabirstan. Bul jerde sahabalar jerlengen, solardyń arasynda áıgili sa­haba, úshinshi halıfa Osman da (Alla oǵan razy bolsyn) osy jerde jerlengen eken. Sondaı-aq Ardaqty Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) jubaılary men qyzdary da osy qa­birstanda jatyr.

Ýhýd taýy. Ýhýd shaıqasynda kóz jum­­­ǵan­ sahabalardyń qabiri. Adam bala­sy­ qabirdi kórgende jany qulazyp, kóńili bo­sar. О́ziniń de túbi osy qatardan kelip oryn alaryn túsiner.

Paıǵambarymyz s.ǵ.s bul jerge kelgende: «Ás-sálámý aleıkým áhlád-dıárı mınál-mýmınıná ýál-mýslımına, ýá ınná ınshá Allahý bıkým láhıkýn, ýá ıárhamýllahýl mýstáqdımıná mınná ýál-mýtáhırın. Ás-álýlláhá láná ýá lákýmýl-afıáh» Maǵynasy: «Ássálámý aláıkým ýa, bul qorymda jatqan múminder men mu­sylmandar! Alla qalasa biz de (bir kúni) sizderge qosylamyz. Bizden buryn ót­kenderdi de, bizden keıin ótetinderdi de Alla raqym etsin. Alladan ózimizge de, sizderge de jarylqaý suraımyz» dep duǵa jasaǵandy úıretken eken.

«Quba» meshiti. – Islamdaǵy eń al­ǵash salynǵan meshit. Bul meshittiń qu­rylysyna Alla elshisiniń s.ǵ.s. ózi atsa­lysyp, irgetasyn qalap, kirpishterin ta­syǵan. Alla taǵala Qasıetti Qurannyń «Táý­be» súresinde «át-Taqýa» meshiti dep ata­ǵan. Paıǵambar s.ǵ.s Quba meshitin zııa­rat etip, eki rákáǵat namaz oqyǵan eken. Sol dástúr kúni búginge deıin jalǵasyp ja­tyr.

Paıǵambarymyz Muhammed s.ǵ.s -nyń óz­ qolymen otyrǵyzǵan qurma aǵashtary bul kúnde teńdessiz, úlken baqshaǵa aınalypty. О́z qolymen ekken «ádjýa» qur­masy. Eshbir qurma jylyna eki ret ónim ber­meıdi, al Paıǵambarymyz s.ǵ.s-nyń be­reke tilegen qalasynda ósken ádjýa qur­masy jylyna eki ret ónim beredi. Palma aǵash­tary sııaqty kókke umtylǵan qurma aǵashtaryn alaqanymmen sıpadym. Qurma aǵashynyń ónim berip turǵanyn alǵash kórýim. Basqa qurmalardan túsi de, dámi de, kólemi de ózgeshe. Duǵa oqyp, qurmany aý­zyma saldym. Júregim el­jirep, qurma aǵashyna arqamdy tirep, as­panǵa qaradym. Allanyń meıirimi qandaı sheksiz!

Kólik ataýly jaıaý jolaýshyǵa jol berý­men kún ótkizedi eken. Namazǵa bara jat­qannyń bári kóshede qalaı júrse de óz erki. Qus ekesh qus ta adamnan qor­qyp, úrkektemeıdi. Kókte samǵap, kó­milip ketýdi qalamaıdy, adamdardyń bo­ıymen boılap ushyp, qosyla júgirip, na­mazǵa asyqqandaı daǵdylanyp alǵan. Er­kelep ushyp, erkelep qonady. Entelep ke­lip, aınalshyqtap jem surap, qıylyp tu­ratyn qustarǵa uqsamaıdy. Kózin satyp jáýdirep qarap turmaıdy. Sóıtsem, olar­ǵa mádınályqtar tipti jemine deıin sha­shyp ketedi eken. Ertegiler áleminiń esi­gi ashylǵandaı kúıde turmyn. Netken sabyr...

Medıne ǵajap shahar. Medıne halqy da qandaı meıirimdi. Paıǵambarymyz s.ǵ.s. qabiriniń janyna kelip sálemdesip, qu­bylaǵa qarap namaz oqyp attandyq. Qosh­­tasarda kóńilim bosady, bul shahar paıǵambarymyz s.ǵ.s.-nyń qonys aýdar­ǵan, ǵumyr keship, qııametke deıingi máń­gilik ornyn tapqan kıeli jeri.

Haj mabrýr. Musylmannyń qajylyq rá­simderin asa uqyptylyqpen, kúná-kem­shilikterge boı aldyrmaı oryndaýy. Haj ma­brýr – jalǵandyqtan aýlaq shynaıy qa­jylyq. Bul Alla qabyl eter qajylyq.

Ihramǵa kirgen adam mıqattan bas­tap Mekkege jetip, qasıetti Qaǵbany kór­genge deıin tálbııa aıta bastaıdy: «Ýa, Alla! Mine men Seniń aldyńdamyn. Mi­ne men seniń quzyryńdamyn» degen saıyn qýanyshpen qosa qorqynyshtyń da bolatyny ras. О́ıtkeni Allanyń aldyna kele jatqan jumyrbasty pendeniń taǵdyrynda osy ýaqyt aralyǵynda ne bolyp, ne qoımady. Mynaý jalǵannyń qarbalasynda júrip bireýdi qýantsaq, bireýdi renjitken bolarmyz. Oılanǵan saıyn kemshiligiń eseıe túsedi. Kózge –jas, kókirekke – sher tolady. Júrek bizdiń keýdede lúpil qaqqanmen kilti – qupııada. Son­dyqtan bolsa kerek qulshylyq etken kórkemsóz aǵylyp-tógile beredi. «О́zim­di – ózim bilemin, ózime-ózim ıelik etip ke­le­min» degen ógeı oı oqshaýlanyp, bir­jola sónip tynady. Qaýqarsyz hálden ózińdi «Allaǵa tapsyrdym!» degende,­ qustyń qaýyrsynyndaı jeńildep, keý­deńe qýanysh ornaǵanyn, sol qýanysh ja­naryńa jas uıalatyp, júregińdi nurǵa toltyryp, meıirimge oranǵandaı bolasyń.

Mekke qalasy. Mekke Medıne qala­synan 400 shaqyrym qashyqtyqta.

«Másjıd ál-Haram» Mekkedegi Qaǵba or­­nalasqan áıgili meshit. Paıǵambar s.ǵ.s. «Úsh meshitten basqaǵa arnaıy attanýǵa bol­maıdy», – degen eken. Olar: 1. Másjıd ál-Haram, 2. ál-Másjıd án-nábáýı, 3. Más­jıd ál-Aqsa.

Másjıd ál-Haramǵa oń aıaǵyńmen ki­rip, duǵa oqısyń. Qasıetti Qaǵbany kór­gen sátte tálbııa aıtý toqtatylady.

Qasıetti QAǴBA!!! Allaǵa qulshylyq etip, Adam ǵ.s. alǵash qabyrǵasyn qalap tur­ǵyzǵan qasıetti oryn. Tórtkúl dúnıe­niń buryshynan aǵylǵan halyq tolastamaı ǵıbadat jasaǵan. Ýaqyt óte kele Qaǵ­bany bıiktetip, qabyrǵasyn kóterý Ibra­hım ǵ.s. men uly Ismaǵul ǵ.s-ǵa buıyrǵan. Ibra­hım ǵ.s-nyń tabanynyń izi qalǵan jer – «Maqam Ibrahım» dep atalady. Maqam Ibra­hımniń artynda turyp eki rakaǵat taýap namazyn oqý – súnnet. Qaǵbaǵa qa­ra­ǵan saıyn adamnyń kózi nurlanady, – deıdi. Kózińdi Qaǵbadan almaısyń. О́miri kórmegen Qaǵbany alǵash kórip, qush­tarlanyp: «jete alar ma ekenmin, ala­qa­nymdy tıgize alarmyn ba» dep yntyǵa al­ǵa qaraı jyljı túsesiń.

«Iemen buryshy», «Qara tas», «Hıjr dýa­ly», «Maqam Ibrahım». Qaraǵan sa­ıyn qaraǵyń kele beredi. Qobaljyp qa­raısyń, qobaljyp turyp shattanyp qa­raısyń, shattanyp turyp, jylap tynasyń. Alla meıiriminiń sheksizdigi – aqı­qatpen júzdestirip turǵandyǵynda. Al­ǵash ret Qaǵba aldynda turyp, osy sát­tiń sońǵy kezdesý emestigine úmit artasyń. Qol sozǵan armanyńa jaqyn kelgendeı qa­sıetti Qaǵbaǵa jetsem, mańdaıymdy tıgizip, qulshylyǵymdy jasasam degen arman tur kóńilde. Qasıetti Qaǵbanyń mańynda qaraqurym halyqtyń arasyna teńizdeı tolqyǵan qozǵalys seńge urǵandaı sendeltip qaı jaqqa aparyp tastaıtynyn bilmeısiń. Bári áp-sátte, qaýip pen qater, baqyt pen shattyq qa­tar kútip turǵandaı. Qasıetti Qaǵbaǵa ja­qyndap, qara tas turǵan tusqa kelgende: «Bıs­mılláh, Allahý ákbar» dep taýapty bas­tadyq. «Alla atymen, Alla-Uly! Iá, Al­la! Men saǵan ıman keltirdim, kitabyńa sen­dim. Ýádeńe nandym, paıǵambarymnyń s.ǵ.s. súnnet jolyn ustandym» deısiń kú­bir­lep.

Qaǵbany jeti ret aınalǵan saıyn, ár aınalymda arnaıy duǵalar oqylady. Maǵy­nasy mundaı dál, mundaı kórkem, mun­daı aqıqat, mundaı tereń jalbaryný, kórkemdikpen dıdarlasý baqyty – Qaǵ­bany aınalyp ótken saıyn qýatty qu­diret sezimi óz baǵytyna alǵandaı kúı­ge kenelesiń. Qulshylyq etý saparynda Adam balasy eń bıik dárejedegi kór­kemdik jolyn kóredi. Men osyǵan kýá bol­dym.

Safa-Marýa tóbesi. Safa men Márýa taýy­nyń arasyna alma-kezek júgirip, bir tamshy sýǵa zar bolǵan Ajar ana ta­rı­hy eske túsedi. (Ajar – Ismaǵul ǵ.s. ana­sy) Azaptan – baqytqa, baqyttan –máń­gilikke mura bolar jol salypty. Qa­sıetti Qaǵbany jeti ret taýap jasasań Sa­fa men Márýaǵa da jeti ret saǵı ja­saısyń. «Rasynda Safa men Marýa – Al­lanyń belgilerinen...» (Baqara, 158) Qum keship, sar daladan sý izdep, qańsyǵan ystyqtan zám-zám buıyrtqan Ja­ratqannyń jarylqaǵan sáti. Ańyz emes – aqıqat!

Saǵı jasaǵan saıyn Qaǵbaǵa qarap, eki qo­lymyzdy jaıyp, Allaǵa madaq aıttyq, du­ǵa oqydyq. Marjandaı jarqyraǵan zám-zám... Ajar-anamen kezdeskendeı, rýhymen syrlasqandaı, óz qolynan zám-zám sýyn ishkendeı baqytqa keneldik.

Mına. Paıǵambarlar men uly ana­lardyń tabany tozǵan kıeli ólke. Paı­ǵam­barlar qııanat kórgende, japa shekken­de, qýǵyn-súrginge ushyraǵanda jandary­nan tabylǵan tegi – asyl, jany – jomart adam­zat Analary osynda qulshylyq etti. Olar da jaryn ańsady, beıbit kúndi arman­dady, jal­ǵyzyn kútti, saǵynyshymen qaýyshty, tozdy, eńsesi ezildi, súrine jyǵyldy, qa­byna qaıta turdy, qaıta jyǵyldy. Jer tirep otyryp jalbaryndy, ıegi jas­qa shylanyp, qusa boldy. Jeńilip jú­rip, talaı jeńiske de jetti. Jeńiske jet­kenimen jeńilgen kúnin umytpaǵan ta­qýa, salıqaly quldar. Qaıran, kemeńger ANALAR. Tozǵan óńiriń shurq-shurq te­si­lip, kerýen boıymen kósh izin túzep bara jattyń-aý! Kóz ushymda baılanyp qalǵan taýlardan ózderińniń beıneńdi kórgim keledi, elestetip sýret salǵan bolamyn. Uıyǵan jas, sher tolqytyp senderdiń saf beınelerińdi sanama salyp jatqandaı. Eki appaq kógershin ádeıi kelgendeı aldyma qonaqtap otyryp aldy da etegimen birin-biri qaǵyp qa­lyp, qosyla kókke kóterildi.... Meniń san myńǵa bólingen kóńilimdi aýlady ma eken, álde aldarqatty, álde qýantty ma... Áı­teýir manaǵy kóńil kókjıegine uıalaǵan beı­nelerden adasyp qaldym. О́kinbedim... Ap­paq kógershin basqa kógershinderge múl­de uqsamaıdy. Ekeýi aqyldasyp alyp ma­ǵan ádeıi kelip jetkendeı kórindi.

Mańaıyma uzaq qaradym, kózim tal­dy, sharshap turmyn. Ystyq pen uıyt­qyp soqqan jel ótinde qýyrylyp ta qala­tyndaısyń. Uly ANALAR salǵan úl­gi­ge úńilip turyp, shydamǵa shyńdalǵan saltanatty sabyrdy ańǵarasyń. Bul jer – sabyry saltanat qurǵan, shydamy shyńdy baǵyndyrǵan uly áıelderdiń mekeni. Qyryq jyl boıy Adam ǵ.s-nan adasyp qalyp, syńaryn izdep dúnıeni kezgen Haýa-ananyń izi jatyr qumǵa sińgen, Ajar – ana (Ibrahım ǵ.s-nyń jary, Ismaǵul ǵ.s-nyń anasy) Súıikti Paıǵambarymyz Muhammed s.ǵ.s-nyń ja­ry – hazireti Hadısha, súıikti jary – haz­ireti Aısha, súıikti qyzy – Fatıma. Qan­­sha ǵasyr ótti... topyraq tozdy, taý-tasqa, tas-qumǵa, qum-sýǵa, sý-shólge aınaldy. Asqaq rýh, jankeshti taǵdyr mújilmeı, muqalmaı urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp jatyr. Sóndirmek bolyp, óshkenin qalaǵanda, joǵaltpaq bolyp, izderin kómgende de eshbiriniń bıligine baǵynbaǵan. Allanyń bıliginen basqaǵa moıymaǵan sulý taǵdyr – adamzat tarıhyna amanat qalypty. Barǵan saıyn aqıqatqa aınalyp, meıirim ústemdik qurǵan, kúsh-qýat biriktirip, bas ıdirgen kıeli ólke osylaı mańǵaz qalpy múlgıdi. Shyndyqtyń aıǵaǵy qol bulǵaıdy.

Analardyń rýhyna bas ıip uzaq tur­dym. Analardyń, qyzdardyń aldynda ózim­di qaryzdar sanadym. Áıel – jumbaq jaratylys. Urpaq úshin kózsiz qurbandyq bola alatyn qaısarlyq áıelge ǵana tán. Shydamy sher tolqytqan, erin patshasyndaı táý etip, ózin qulaq kesti kúń etip, dos­qa qýat beretin, dushpanǵa keshirim ja­saıtyn – jomarttyq ananyń ǵana júre­ginde. Ol – jer betindegi qııanat ataý­lyny meıirim jeńisine aınaldyrǵan qul­shylyq etýshi. Kúń bolyp, tabanyn tas tilip júrip, paıǵambarǵa da, pat­shaǵa da jar boldy. Paıǵambarlar men pat­shalardyń anasy. Ol kórkem jaratylys!!! Súıispenshilikpen basyn ıip, qo­lyn qýsyryp, tizesin búgip, janaryn ja­syryp, sulýlyǵyn búrkep, jaratýshy­syna sybyrmen ǵana qulshylyq etti. О́zim dep, ózeýreý onyń tabıǵatyna jat edi, ol «urpaǵymmen marapattaldym» dep ­uqty. Ol – analardyń amanaty bolatyn qyzdy ákeldi dúnıege, ol – ımanyna kú­mán keltirmeıtin, otbasyn, otanyn qor­ǵaıtyn ul ákeldi dúnıege. Ol osylaı urpaqty kóriktendirdi, jaratýshysyna moıynsunyp, kúlli jaratylysty aıa­laı alatyn jyly alaqandy jaratýshysy da osyǵan telidi. ANA dep aıdar ta­ǵyldy. Onyń meıiriminde bolǵannyń Al­la meıi­riminde bolatyndyǵy «Quran-Ká­rimde» aı­tyldy.

Arafat. Arafatta turý – qajy­lyqtyń ne­­gizgi paryzy. Paıǵambar s.ǵ.s. «Qajylyq degenimiz – Arafat», – degen. (Ábý Daýd, át-Tırmızı).

Arafa kúni – kúnderdiń eń abzaly. Bul kúni qajylar Arafatta jınalyp, kún batqanǵa deıin Alladan keshirim, meıirim, raqym jáne basqa da qalaǵan nárselerin suraıdy. Allaǵa sansyz madaqtar, Onyń elshisi Muhammedke s.ǵ.s. salaýattar aıtylady. Aısha anamyz rıýaıat etken hadıste paıǵambar s.ǵ.s: «Alla basqa kúnderi to­zaq otynan dál Arafa kúnindegideı kóp adam­dy qutqarmaıdy.» – degen (Mýslım).

Mýzdalıfa. Mýzdalıfa jazyǵy. Ul­ta­raqtaı jerdiń ózi olja bolǵan – Mýz­dalıfa.

Adam ǵ.s. Jer – degen túsiniksiz álemge taǵ­­dyry telip, jánnáttyq baqyttyń mu­qalǵanyn moıyndap, jumbaǵyn uqpaı qa­ra túnekte qalyp qoıǵandaı qyryq jyl bo­ıy kóz jazyp qalǵan Haýa anamen kezdesken jazyǵy – Mýzdalıfa. Qaıǵyny – ju­banyshqa, jubanyshty – qýanyshqa ke­neltken Mýzdalıfa. Endigi qıyndyq ataýlyny, joqshylyq pen azapty birge kórý, birigip kórýdiń, birigip jeńýdiń ba­qyt ekenin sezingen adamzat kezeńiniń jańa betburysy. Jalǵyzdyq – úreı men qaı­ǵyǵa jetelese, erli-zaıyptynyń mahabbaty jasampazdyqqa, kemeldenýge ákeletindiginiń bir aıǵaǵy da osy bolar.

Mýzdalıfada taban tirer jer joq. Ara­fattan aǵylǵan jurt sájdege bas qoıatyn tebengideı jer tappaı taýǵa ór­lep ketipti. Túneıtin jerimiz ıen dala Mýz­dalıfa jazyǵy. Ánsheıinde mamyq jas­tanyp, kergip júrgen pendeniń áp-sát­te bir japyraq jerge zárý bolyp qal­ǵanyn kórdim. Pendesine tarylamyn dese, jaryqtyq qara jerge de adam ba­lasy zárý eken ǵoı dep oılaımyn. Al­ǵash ret adamdardyń násiline, tiline qa­rap bólinbeıtinin Adam ataýlynyń bári baýyryń ekenin, bir-birine degen qur­meti men meıirimin kórdim. Qoly tıip ket­se, qushaqtap keshirim surap, aıaǵyń súri­nip ketse demep, shóldep tursań sý usy­nǵan adam balasy qandaı sulý jaratylys dep uǵasyz. Álde jer betindegi eń jaqsy adamdar iriktelip, búgin bári Mýzdalıfada jınalǵan ba dep qalasyz. Adam boıyndaǵy artyq minez ben teris pıǵyldyń biri joq. Bálkim o basta Adam­dar osylaı jaratylǵan shyǵar, Biz­derge sol sabaqtastyqtan ajyramaı, peshenemizge jazylǵan izetti ǵumyrdy paryz etken bolar.

Tańǵa jaqyn tamasha kórinis kórdim. Taýdyń etegin boılaǵan ıen dala. Sapar­dan sharshap-shaldyqqan qajylar búrisip, bir japyraq bolyp bir sát qalǵyp ketken eken. Olardyń kóptigi sondaı aspandaǵy jy­pyrlaǵan juldyzdar-syndy. Syrttaı qa­rap uzaq turyp qaldym. Mundaı kórinis eshqashan qaıtalanbaıtyn bolar. Meniń ornymda sýretshi bolsa, dap-daıyn kartınany áp-sátte salyp-aq tastar edi. Mynaý jansyz kóriniske jan bitti... Bir sát qajylardyń ornynda óliler jatqandaı edi. (Rasynda olar uıqydaǵy qajylar bolatyn) Tórtkúl dúnıeniń ár tarapynda bir jylda, bir kúnde, bir mınýtta, bir sekýndta osynsha adam dúnıeden ótedi, baqılyqqa bet alady. Bálkim olar da dál osylaı qatar-qatar jatar ma eken... Olar Allanyń buıryǵyn kútip, qııamettegi taǵdyryna alań bolyp, qaıǵyryp jatqan bolar ma edi. Olar endi bas kóterip tura qasha almaıdy, ókine almaıdy, týra joldy tańdap, tartyna da almaıdy. Bári kesh, keri qaıtar jol joq. Sondyqtan bá­ri osylaı tizilip, Alla aldyna qalaı ba­rýdy, qandaı jaǵdaıda kezdesetinin oı­lap kóńilsiz jatqandaı kórindi. Adamǵa ja­nym ashydy. Jerdi jalpaǵynan basyp, shalqaıyp ótken adam balasy jansyz qalǵanda taǵdyry osylaı bolar... Jansyz qalǵanda qandaı músápir edik. Kóz jumýly, júrek toqtaýly, til baılaýly...

Mýzdalıfada jatqan myna qajy baýyrlarym bolsa, qazir tań namazyn oqıdy. Alladan keshirim suraýǵa, tilek tileýge, duǵa jasaýǵa múmkindikteri de mol. Qandaı baqytty! Qol-aıaǵyn jınap, oryndarynan óz erkimen turyp, Mınaǵa attanady, sońǵy paryzdaryn oryndap árqaısysy kelgen jaǵyna qýanyp, qaıta oralady. Otanyna, otbasyna aman-esen oralyp, qýana qaýyshady. Qandaı baqyt, shyn baqytty!!! Men olar úshin qýanyp tur­myn, qııamettegi baýyrlarym úshin muńaıyp turmyn. Olarǵa «Allanyń meıirimi bolsyn, bilip-bilmeı iste­genderin meıirimdi Alla keshire gór» dep duǵa etemiz.

O, Mýzdalıfa! Seniń jazyǵyńda turyp, talaı adam talaı ǵajaıyptyń jaýa­byn izdep tapqan da bolar. Tirshilikti – baqyt shyraǵy etken Alla qandaı shek­siz meıirimdi.

Jamarat. Jamaratta úsh úlken tas­ty dýal bar. Bul jerde shaıtanǵa tas atý rásimi jasalady. Kúnniń ystyǵy shól­detedi, biraq sharshatpaıdy. Jaıaý uzaq jú­re­siń biraq jalyqpaısyń.

Túıin. Paıǵambar s.ǵ.s. hadısinde: «Saıa­hatqa kóp shyǵyńdar, el men jerdi aralańdar, tanyp-bilińder» degen eken. Jolsaparda keıbir áserimdi kúndelikke jazyp otyryppyn. «Taýlar... Bul jerde kóne taýlar kóp-aq eken.... Árqaısysynyń biz bilmeıtin tarıhy bary haq. Bıik-bıik taýlardy ezip-janshyp jol salynyp, ǵımarat turǵyzylyp jatyr. Taýǵa janym ashydy. Tabany kúrekteı tas shaınaıtyn jańa tehnıka taýlardyń kúl-talqanyn shyǵaryp, jermen-jeksen etipti. Bul ólkede jer az, taý kóp bolsa kerek. Taýdy talqandaı alatyn adam – endi qaıtip taý jarata almas. Bizge qajet jupar taý seń soqqandaı qulaıdy. Aýasyn jutyp, sýyn iship, samalyn súısinip, sulýlyqqa qumartsyn dep jupardan syı tartty. Al biz... Taýdy qoparyp jatqan taǵdyrymyz ne bolar eken?..».

Bul ólkeden alabóten dástúrdi baı­qamadym. Arabtar ózderiniń dástúrli kıi­mimen júr. Kózge oǵash, súıkimsiz kıingen musylman balasyn kórgenim joq. Jalpy ıslam dinine qaıshy keletin dástúr de, bóten salt ta bul jaqta kó­rinbedi. Eger kózge túsken óreskel jaǵ­daı bolsa polıseıler qadaǵalaýǵa alady. Din atyn jamylyp aldanatyndar da, aldaıtyndar da bul jaqqa at izin salýǵa júrekteri daýalamaǵan bolar.

– Atadan qalǵan ádemi sóz bar: «Al­basty – qabaqqa qaraı basady», –deıdi bizdiń el. Qabaǵymyzdy árkimniń nazaryna salyp jaltaqtaı bermeı, barymyzdy aıalap, joǵymyzdy bútindep otyrý ózimizge syn. Tarıhymyzdy burmalamaı, ımanymyzǵa kúdiktenbeı, atadan qalǵan asyl mura dástúrimizdi joǵaltyp almaı qasıetti qazaq jerin kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtap qalý – búginginiń paryzy.

Roza MUQANOVA,
jazýshy, dramatýrg

Astana