Rýhanııat • 06 Mamyr, 2019

Aılardyń qaıyrlysy – Ramazan

1062 ret kórsetildi

Musylman balasy úshin qasıetti Rama­zan aıy týdy. Allaǵa boıusynýshy qaýym bul aıdy «Aılardyń sultany» dep erekshe áspettese, úlken ǵalym sahaba Abdýlla Abbas «kúnderdiń qaıyrlysy – juma, aı­lar­dyń qaıyrlysy – Ramazan» degen eken.

Ramazannyń basqa aılardan mańyzdy bolýy­na negizgi sebep, munda musylman bala­sy­nyń peshenesine jazylǵan bes paryz­dyń biri – oraza qulshylyǵy bar. Bul týraly Alla Taǵala Quran Kárimniń «Baqara» súresiniń 185-nshi aıatynda: «Eı, ıman etkenderi Kúnálardan saqtanyp, taqýalyqqa jetýleriń úshin senderge burynǵylarǵa paryz etilgendeı oraza paryz etildi» dep buıyrǵan.

 Ataqty taqýa ımam Nasaıı «Ramazan – múbárak aı. Ol aıda Alla musylmandarǵa oraza ustaýdy paryz etti jáne bul aıda myń aıdan qaıyrly qadir túni bar» degen Muhammed paıǵambardyń (s.ǵ.s) ósıet-hadısin jetkizse, ıslam áleminiń tórtinshi halıfasy Álı Ábýtálip: «Maǵan bul dúnıede eki nárse súıkimdi kórindi: qonaqqa qyzmet kórsetý jáne oraza ustaý» degen eken. 

Oraza – musylmannyń jan azyǵyn baıytatyn ǵıbadat. Islam ǵulamalary «ǵıbadat ol jeke kásipke uqsaıdy: qarjylyq qory – taqýalyq, jumysy – qulshylyq, sońǵy nátı­jesi – jánnat» dep pátýa aıtsa, dana Abaı atamyz 12-nshi qarasózinde: «Kimde-kim jaqsy-jaman ǵıbadat qylyp júrse, ony ǵıba­dattan tyıýǵa bolmaıdy, jaqsylyqqa qyl­ǵan nıettiń jamandyǵy joq» dep qulshy­lyqtyń sharıǵı úkimine óziniń aqıqat únin qosady. 

Musylmandar úshin Ramazan aıynyń mun­shalyqty mańyzǵa ıe bolýyna basty sebep – Muhammed paıǵambardyń (s.ǵ.s): «Rama­zan aıynda jaqsy is jasaǵan adamǵa Alla basqa aılarda jasaǵannan jetpis ese kóp saýap jazady» degen hadısi. Bul ósıet-hadıs jaqsylyqtan úmitti múmınderdiń orazaǵa degen ynta-yqylasyn oıatsa, taqýalar úshin bul aı nápsi tizgindeýdiń kemel amaly dep biledi. 

Osy oraıda, tabıǵınder dáýirinde ómir súrgen ıslamnyń úlken pirádary Hasan Basrıdiń «nápsiniń tizgini – ashyǵý» deıtin moıyndalǵan úkimine júgine otyryp, bul ǵulamanyń qasıetti orazanyń nyǵmetteri jaıly aıtqan qundy tujyrymyn keltire ketkendi jón kórip otyrmyz. 

Úlken oqymystynyń aıtýynsha orazanyń birinshi nyǵmeti – táýbe etý. Iаǵnı bul adam balasynyń táýbesi men táýekeli qabyl bolatyn aı. Táýbesi qabyl bolǵan jannyń syılyǵy qııamet-maqsharda paıǵambarlarmen birge bir sapta turady. VI ǵasyrda ómir súrgen arabtyń jańashyl aqyny Ahnaf ıbn Qaıys: «Shynaıy táýbe jasaýshy adam kúnási úshin opynady, júreginde muń basym bolady, jaman­dyqtan qashady, tilin bos sózderden saq­taıdy», depti. 

Ekinshi nyǵmeti – keshirim aıy. Iаǵnı orazada Alladan keshirim suraý, jarylqaný tile­gen durys. Jaratýshy shynaıy yqylaspen keshi­rim ótinip, jarylqaný tilegen qulynyń mal-múlkin kóbeıtedi, ony kóldeneń pále-jala­dan saqtaıdy, jarylqaý tilegen qaýymǵa rahym etedi, olardyń nesibesin molaıtady, urpa­ǵyn kóp qylady jáne qýatty memleketke aınal­dy­rady. Bul nyǵmetke berik bolý úshin Abaı atamyz 13-inshi qarasózinde aıtqandaı, qoryq­pas júrek, aınymas kóńil, bosanbas býyn kerek. 

Úshinshi nyǵmeti – kúnádan tyıylý aıy. Quranda musylman adam úshin Alla Taǵala úkim etken tyıymdar bar. Álbette Rabbymyz ózine boıusynýshylardy haram dúnıeden tyıdy. Al orazada musylmandar haramdy bylaı qoıyp, halaldyń ózinen tyıylady. Iаǵnı oraza tutqan adam kúndelikti qoldanyp júrgen halal as-sýdan bas tartady. Munyń tár­bıelik máni zor. Halaldan tyıylyp úı­ren­gen adamǵa erteń haramnan tyıylý ońaı bola­dy. Islamnyń alǵashqy jyldary ómir súrgen horasandyq ilim ıesi Hatım ál Asam aıtqandaı, haramnan tyıylmaı turyp – Allany jaqsy kórem deý múmkin emes. 

Tórtinshi nyǵmeti – ımandy kúsheıtý. My­saly, deni saý, aqshasy bar, qarny toq adam­da nápsi qýaty da kúshti bolady. Basyna qıyn­dyq týyp, (densaýlyǵyna, dúnıesine, bala-shaǵasyna qatysty) qınalǵan adamnyń nápsisi azaıyp, ımany oıanady. Sol sııaqty oraza tutqan adam, shóldeý, ashyǵý arqyly toqshylyq nápsisin tizgindeıdi. Hadısshi ǵalym Mýǵaz ar Razıdyń sózimen aıtqanda, kimniń ýaıymy joq, toqshylyǵy kóp bolsa, denesiniń maıy kóp bolady. Denesiniń maıy kóp adamda, jelik paıda bolady. Jeligi bar adam kúnáǵa urynǵysh keledi. Kúnási kóbeıgen adamnyń júregi qatygezdenedi. Júregi qatygezdenip óli kúıge túsken pende pánıdiń qyzyqtaryna batyp ketedi.

Sóz sońynda taǵy bir este bolatyn dúnıe oraza qulshylyǵy kezinde aýyz bekitýmen qatar kóz ben qulaqqa da «oraza» qajet. Iаǵnı oraza ustaǵan adam jaman sóz aıtýdan, estýden, urys-keristen aýlaq júrgeni abzal. Ataqty sahaba Ábý Hýraıra jetkizgen myna bir hadıste: «Kim jalǵan sóıleýdi, jalǵan amal qylýdy qoımasa, onyń tamaq pen sýsyn ishpeı júrýi Allaǵa qajet emes» degen paıǵambarymyz ósıeti este bolǵany jón. Iаkı, Abaı atamyz óziniń 12-nshi qarasózinde eskertkendeı, kúzetshisiz, eskerýsiz ıman turmaıdy, yqylasymenen ózin-ózi ańdyp, jany ashyp turmasa, salǵyrttyń ımany bar dep bolmaıdy. 
Sońǵy jańalyqtar

Elordadaǵy JEO-3 bıyl iske qosylady

Elorda • Búgin, 11:10

Almatyda epıdahýal kúrdelenip barady

Koronavırýs • Búgin, 11:00

«Omıkronnyń» bastapqy belgileri qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:50

Dúısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

«Sary» aımaqta Túrkistan oblysy tur

Koronavırýs • Búgin, 09:10

Oıyn-saýyq ortalyqtary jumysyn toqtatty

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Jetisýda juqpaly indettiń ekpini qatty

Koronavırýs • Búgin, 08:57

Koronavırýs qaıta kúsheıdi

Koronavırýs • Búgin, 08:54

Ońtaılysy – onlaın oqý

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Qyzmet túrleriniń tizbesin keńeıtti

Ekonomıka • Búgin, 08:50

Sapa artpaıynsha, sýbsıdııa joq

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Koronavırýs qaıta órshidi

Álem • Búgin, 08:42

Antıbıotıkti orynsyz qoldaný qaýipti

Medısına • Búgin, 08:35

Vırýs juqtyrý azaımaı tur

Koronavırýs • Búgin, 08:30

Asyǵys sheshim

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Kómek kórsetiledi

Qoǵam • Búgin, 08:10

Qor strategııasy ázirlenedi

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar