Qazaqstan • 14 Maýsym, 2019

Raısa Saıranqyzy: Úlken jeńis kishkentaı qadamnan bastalady

2943 ret kórsetildi

– Raısa Saıranqyzy, bilýim­she siz Batys kitap na­­­ryǵymen tyǵyz baı­­la­­nystasyz. Qandaı da bir áde­bı agenttikter men mem­lekettik qol­­daý­larǵa súıenbeı, óz betińizshe ju­mys is­tep ke­lesiz. Menińshe, siz­diń táji­rıbeńiz Qazaqstandaǵy kóp­­te­gen avtordy qyzyqtyratyn sııaq­­ty.

– О́mirimniń kóp ýaqytyn Taıaý Shyǵys pen Eýropada ótkizdim. Kóp jyl oılaǵan armanymnyń biri – kitap basyp shyǵarý edi. Osylaısha nıet etip 2017 jyly Mońǵolııanyń Ulanbatyr qalasynda eshkimniń kó­me­ginsiz kásipker jastar birigip, «Steppe&World» baspasyn ashtyq. Bas­panyń bas redaktory Gúlfaırýz Shaýetqyzy (Ph.D, Mońǵolııa Ult­tyq konservatorııasynyń prorektory), qarjy máselesin joldasym Alaýbek Ábdiluly (Ph.D) atqarady. Jumysymyzdyń kóbi áleýmettik jeli­ler arqyly júrip jatyr. Aýdar­mashy, redaktorlarmen onlaın tártipte hat-habar alysamyz. Penguin Random House, Curtis Brown, PanMacmillan syndy álemniń eń iri, tanymal bas­palarymen kelisimshart negizinde birneshe jobany qolǵa aldyq. Bul baspalardyń eń áýelgi qoıatyn sharty – kásibılik. Kitapty aýdaryp, ja­ryqqa shyǵarý ruqsatyn baspadan jáne jazýshynyń ózinen qatar alatyn bolǵandyqtan, jumys uzaqqa sozylady.

– Áıgili Garrı Potter serııa­ly romanyn resmı ruqsatpen bi­­rin­­shi bolyp qazaq tiline aýda­ryp­ shy­ǵarýǵa kiristińizder. Mun­­daı múm­kindikke qalaı ıe bol­­dy­ńyz­dar?

– Garrı Potterdiń ruqsatyn alý úshin tıisti uıymdarmen bir jyl boıy jumys istedik. Atqaryp jat­qan jumystarymyzdy bastan-aıaq tekserip, baspamyzdyń baǵyt-baǵda­rymen tanysty. Uzaqqa sozylǵan kelisim­shart isterinen keıin áıgili jazýshy Djoan Roýlıngten «qazaq tiline aýdarýǵa ruqsat» degen jaýa­byn alǵanda qýanyshymyzda shek bolmady. Jalpy, Garrı Potterdi aýdarý óte qıyn. Sondyqtan kóne latyn tilinen alǵan sóz tirkesteri men tujyrymdardy qazaq termınologııa­synda qalyptasqan qaǵıdattarǵa súıene otyryp, tárjimalaýdy oı­las­­tyrmaqpyz.

– «Steppe&World» baspa­sy­nyń áleý­mettik jaýap­kershi­ligi, ustany­my qandaı?

– Rýhanı jutańdyqtyń ornyn toltyratyn jalǵyz dúnıe bar, ol – álem ádebıetin ana tilinde oqý, ana tilinde dúnıeni taný. Osy jolda qa­zaq halqyna álemniń úzdik ádebı shyǵar­malaryn ana tilimizde tanystyrýdy ózimizge maqsat ettik. Qandaı baspa bolsyn aldymen tabys kózin oılaýy – zańdylyq. Baspadan shyǵatyn kitaptarǵa shyǵyn syrtynda 10-15 paıyz, al dúkender óz tarabynan 25-30 paıyz shamasynda ústeme aqy qosady. Bezendirý men qurylymyn úılestirý syndy tehnıkalyq ereksheligine baılanysty kitaptar negizinen Qytaı, Mońǵolııa, Qazaqstan elderinde basylyp shyǵady. Al taralymǵa keler bol­saq, kitaptardy 2 myń men 4 myń dana aralyǵynda shyǵaramyz. Suranys artyp jatqan kúnde, qo­symsha tıraj daıarlanady. Ba­synda baspa ónimderi úlken qa­­­­­­­la­lardaǵy iri dúkenderge ǵana qo­ıylǵan edi, qazir Qazaqstannyń bar­lyq aımaǵyna jetkizýge tyrysyp jatyr­myz.

– Maqsatyńyz álem ádebıetin qa­zaq tilinde sóıletý deısiz. Bul ıdeıa­­ny iske asyrýǵa sizdi ne nár­se qul­shyndyrady?

– Bul isti atqarýǵa alǵan bilimim men tájirıbem, týyp-ósken ortam kóp sebep boldy. Ákemizdiń el úshin at­qarǵan eńbegin kórip ósken soń, qoǵamǵa jaqsylyq jasaý – boryshymyz degen tárbıemen óstik. Ulanbatyr qalasynda dıp­lomattardyń otbasynda tórt bala­nyń úshinshisi bolyp dú­nıege kel­dim. Ákem Saıran Qadyr ká­sibı arabtanýshy, 30 jyldan as­tam ýa­qyt Mońǵolııanyń Arab el­derinde dıp­lomat, Tótenshe jáne ókiletti elshisi qyz­metterin atqar­ǵan. Osy se­bepti balalyq shaq, stý­denttik kez­derim Egıpet, Túrkııa, An­glııa elderinde ótti. Mysyrda Kaır Ame­rıka ýnıversıtetinde bakalavr dárejesinde bilim alyp,  magıstrlik dárejemdi  Ulybrıtanııada London ýnıversıtetiniń Shyǵystaný me­kte­bin­de jáne Rotterdamdaǵy Erasmýs ýnıversıtetiniń qarjy maman­dyǵy­men aıaqtaǵanmyn.

Baspa jumysyna táýekelge bel býǵan sebebim, 2016 jyly Al­ma­tydaǵy sapar­dan týǵan áser edi. Ba­lalaryma qazaq tilindegi kitaptardy ala keteıin dep kóp kitap dúkeniniń esigin tozdyrdym. Qazaq tilindegi kitaptar kish­ken­taı sóreniń jartysyn ǵa­na alyp turdy. Ásirese balalar áde­bıeti óte jutań eken. О́zim orys mektebin bi­tir­genmin. Orys tili, ádebıeti men mádenıetin janyma jaqyn tu­ta­myn, jaqsy kóremin. Degenmen álem ádebıetindegi shy­ǵarmalardyń deni orys tilinde bolýy meni qatty tańdandyrdy. Halyq sany 3 mıl­lıon ǵana bolatyn Mońǵolııada álem­niń eń tańdaýly kitaptary moń­ǵol tilinde jaryqqa shyǵady. Me­niń oıymsha, qazaq qoǵamy keńes dáýi­ri­niń yqpalynan tolyǵymen aryla almaı keledi. 90-shy jyldar­dan keıin Mońǵolııa álemdik qoǵam­dastyqqa jyldam kirigip, ǵylym, damy­ǵan elderdiń tehnologııasyn, sol elderdiń klassıkalyq jáne qa­zir­gi zamanǵy kórkem áde­bıeti sala­syndaǵy mádenıeti men trendin jyldam qarqynmen sińirdi. Armenııa men Grýzııada da solaı. Ana tilinde oqyǵysy ke­letin oqyrman úshin tańdaý bar. Al bizdiń Ortalyq Azııaǵa kelseńiz jaǵdaı múldem basqa. So­syn kútip otyratyn emes, bul isti ózim qol­­­­ǵa alaıyn dep shesh­tim. Osylaısha kishi­girim baspa ashyp, táýekel etip, aqyryndap ju­mysty bastap kettik. Álıhan Bókeıhan atamyz  aıtqandaı, «Ul­tyna, jurtyna qyzmet etý − bilimnen emes, minezden». Al ákem­niń Mońǵolııadaǵy azǵantaı qazaq ókilderi  úshin  jasaǵan is-sharalary áli jalǵa­sýda.

– Baspanyń osyǵan deıingi at­qar­ǵan irgeli jumystarymen ta­­nys­­tyryp ótseńiz.

– Sońǵy bir jylda balalarǵa ar­nalǵan tórt shyǵarmany basyp shy­ǵardyq. Álemge áıgili ba­­lalar jazýshysy Djýlııa Do­­naldsonnyń «Aqyn qoıan» jáne «Grýffalo» kitaptaryn kórnekti shyǵystanýshy, jýrnalıst Ǵalym Boqash qazaq tiline maıyn tamyzyp aýdardy. Donaldsonnyń barlyq eńbekteri poetıkalyq mátini­men erekshelenedi. 2011 jyly áde­bıet salasyndaǵy qyzmeti úshin Brıtan ımperııasynyń ordenimen marapattaldy, sondaı-aq eki jylda bir beriletin «Balalar laýreatynyń» júldegeri. Bıyl­ǵy Bolonıa Halyqaralyq bala­lar ádebıeti kórmesinde «Grýffalo»­ ertegisiniń 20 jyldyq mereı­toıy­na qatysyp, avtor Djýlııa Do­nald­son men áıgili ıllıýstrator Ak­sel Shefflermen jaqyn tanys­tym. Bul ertegi alpystan astam til­ge aýdarylyp, 13 mıllıonnan kóp­ tara­lymmen satylǵan bestseller. Odan basqa Shveısarııanyń Ba­zel qalasyndaǵy Anna Frank qory­nyń ruqsatymen «Anna Frank kún­deligin», Qazaqstannyń japontanýshy qoǵamymen birigip Harýkı Mýrakamıdiń kitaptaryn aýdaryp, shyǵara bastadyq.

– Kitap tańdaýda qandaı ba­sym­dyqtarǵa súıenesizder?

– Aldymen kitappen tolyq tanysyp, aǵylshyn, orys, nemis til­derindegi resenzııalardy sholyp shyǵamyz. Eń bastysy, álem oqyr­mandarynyń júregin jaýlap alǵan ári qazaqy salt-dástúrimizge qaıshy kelmeıtin mazmundaǵy kitaptardy tańdaýǵa tyrysamyz. Negizi biz adamǵa jaqsy áser beretin, oılandyratyn, tolǵan­dyratyn, rýhyn kóteretin ki­tap­tar­dy kóptep shyǵarǵymyz keledi.

– Balalar kitap ındýstrııa­syn­daǵy mańyzdy shara – Bo­lonıa Ha­lyq­aralyq balalar ádebıeti kór­mesine arnaıy sha­qyr­týmen qaty­s­­­tyńyz. Kór­me­niń bıylǵy jańa­lyq­tary týraly ne aıtasyz?

– Italııanyń Bolonıa qalasynda jyl saıyn ótetin kórme – álemniń barlyq baspagerlerin, avtorlar men ıllıýstratorlardyń, ádebı agentter men dıstrıbıýtorlardyń, kitap­hanashylardyń basyn qosa­tyn jetek­shi alań. 2019 jyl­ǵy kórme biryńǵaı ıl­lıýstra­tor­lardyń mekeni boldy. Balalar áde­­bıetine arnalǵan myń­daǵan ıllıýstratorlyq úzdik jumys­tar­men tanysyp, tánti boldym. Balalar kitaby naryǵynyń damý tendensııalary men sońǵy jańa­lyqtary keńinen talqylanyp, úzdik shyǵarmalardy marapattaý sharalary ótti. Bir kúnde 15 kezdesýge deıin bolyp, ondaǵy kúnim óte qarbalas ótti, ózge baspalardyń sońǵy ju­mystarymen tanysyp, jańa árip­testik baılanys­tar ornatýdyń sáti tústi.

– Naryqtyń joǵary segmenti sanala­tyn osyndaı álemdik áde­bı shara­larǵa atsalysýda Qazaq­stan ki­tap baspalary qansha­lyq­­ty bel­sen­di? Álemdik balalar ádebıeti qa­ýym­­dastyǵynyń ja­ńa­­lyq­­ta­rynan tys­qary jat­qan joq pa?

– Shetelde turyp Qazaqstannyń jaǵdaıy týraly kesip-piship aıt­­­qanym durys bolmas.  Qazaq­stan­daǵy kitap naryǵy Reseıdiń bas­palarymen tyǵyz baı­lanysty. Reseı baspalary úshin Qazaqstan naryǵy óte paıdaly. Osy sebepti de qazaq tilinde bul kitaptardy sóı­letýge qyzyǵýshylyq azyraq shy­ǵar dep túıdim. Kórmeden qa­zaq bas­­pagerlerin kezdestire qoı­madym. Múm­­­kin birli-jarym baspanyń ókil­deri júrgen de bolar. Alaıda men kitap ruqsattaryn alyp júrgen bas­palar sońǵy bes jylda Qazaqstannan suranys kelmegenin aıtty. Sheteldik bas­palardyń kóbi qazaq tilinde shyǵa­ramyz degen usynysymyzǵa erekshe qýanyp, jyly qabyldap jatady. Sol jolǵy semınarda grýzın, orys, qazaq áriptester birge otyrdyq. Sosyn úsheýmiz qaı tilde áńgimelestik dep oı­laısyz? Oryssha dep aıtýyńyz, ábden qısyndy. Biraq biz aǵylshynsha keńestik. О́ıtkeni grýzın áriptesim orys tiline jetik bola tura, orys­sha sóılegisi kelmese, orys árip­tesim úshin aǵylshynsha sóılesý «keremet» bolyp kórindi. Reseılik áriptesim maǵan qarap, «sen jyr­ǵatpassyń, qazaqtar báribir oryssha oqıdy», degendeı jymıyp qaldy. Osyǵan qarap-aq básekeniń deńgeıi tym joǵary ekenin túsindim.

– Búgingi balalar ádebıetinen qan­daı trendterdi kórýge bolady? Kishkentaı oqyrmandar úshin ne qyzyq?

– Jalpy, balalar ádebıetin sábı­ler, mektepaldy daıarlyq to­by, bastaýysh synyptaǵylar jáne jas­óspirimderge arnalǵan ádebıet dep birneshe jas sanatyna bólemiz. 1-7 jas aralyǵyndaǵy balalar úshin ıl­lıýstrasııa óte mańyzdy. Il­lıýs­tra­sııa balalar­ǵa arnalǵan shy­ǵarmanyń negiz­gi maǵynasyn jet­kizý úshin úı­les­tirýshi mindetin at­qarady. Baı­qasańyz – balalar ertegi oqyǵanda ne mýltfılm kórgende basty keıipkerlerdi, haı­­ýanattardy sıpattaǵan ıllıýstrasııa­ny ońaı hám tez qabyldaıdy. Osy rette bas­taýysh synyp jasyndaǵy ba­la­­larǵa komıks romandar, fentezı janryndaǵy kitaptar óte qy­zyq­ty sanalady. Jo­­ǵary synyp oqý­shylary arasynda genderlik teńdik, femınızm taqyrybyndaǵy shyǵarmalar, son­daı-aq ózin-ózi taný, túsiný sııaqty psı­hologııalyq kitaptar kóp oqylady. Kish­kentaı oqyrmandar úshin kóbinde otba­sy qundylyqtary sýrettelgen,­ meıirim, otbasy, dostyq ta­qy­ryp­tary kóteriledi. Al balalar ádebıetinen doktor Sıýza, Kıp­lıng, Djoan Roý­lıng jáne Astrıd Lındgrena kitap­taryn usynar edim. Úlkender úshin Shek­spır, Frans Kafka, Djorj Orvella, German Gesse, Chınýa Abebe, Nagıb Mahfýz, Ýederford Djek, Kadzýo Isıgýro jáne Harýkı Mý­ra­kamı shyǵarmalaryn kórgim keledi. Sondaı-aq Úzdik ádebı syı­­lyqtarǵa shyǵarylǵan barlyq shyǵarma qazaq tiline aýdarylýy tıis dep esepteımin.

– Sizdiń baspańyz – qazaq tilin­degi jańa fentezı-jobalardyń birden-bir basty jetkizýshisi. Bıyl baspadan qandaı jaqsy ja­ńalyq kútýge bolady?

– Eń basty josparymyz – Almaty men Astanada baspanyń fılıalyn ashý. Kelesi 18 aıda úl­­kender men balalarǵa tosyn syıy­myz kóp. Kitap shyǵarý ońaı emes, eń bastysy aýdarma sapasy myqty bolý kerek. Harýkı M­ýrakamıdiń «Norveg ormany», «Harvard Business Review» ǵylymı-tanymdyq jýrnalynyń tańdamaly maqalalary, R.H.Palasıonyń «Ǵa­jaıyp­ áńgimesi», Roald Dal­dyń­ shyǵarmalary syndy ózge de kitap­tardy jaryqqa shyǵarý jumystary jal­ǵasyp jatyr. Al­daǵy bes jyl­dyqqa arnalǵan jos­parlar kóp. Úlken jeńister árkez kishkentaı qadamdardan bastalǵan. Solaı!

– Áńgimeńizge rahmet.


Áńgimelesken Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»


Sońǵy jańalyqtar

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Uqsas jańalyqtar