Medısınalyq mekemelerdiń jabdyqtalýyna 5,2 mlrd teńge bólingen

Aıta ketken jón, jańa oblys­tyń densaýlyq sala­syn­daǵy qurylymdyq óz­geristeri turǵyn­dardyń me­dısınalyq qyzmet alýyna kedergi bolǵan joq. Ob­lys ortalyǵynda birqatar medısınalyq mekeme ashyldy. Atap aıtqanda, oblystyq me­dısınalyq jedel jár­dem stansasy­ qu­rylyp, onyń aýdan-qala­lar­daǵy fı­lıal­­dary is­ke qosyldy. Son­daı-aq ob­lys­tyq SPID or­talyǵy ashyl­dy.­ On­ko­lo­gııalyq dıspanser Shym­kent qalalyq mekemesine aı­­nal­ǵan soń ob­lystyq klı­nıkalyq aýrý­hanasy bazasynda on­ko­logııalyq emhanamen birge naýqastardyń jatyp em qabyldaýyna yńǵaı­ly bolýy úshin arnaıy bólim qyzmet kórsete bastady. Aýdan­­dyq aýrýhanalar bazalarynda ınfeksııalyq bólimsheler qu­ryldy. Ob­lys ákimi О́mirzaq Shó­keev densaýlyq saqtaý sa­la­­sy­na qoldaý kórsetip, qyz­met sapasyn arttyrý maq­sa­tynda 1 mıllıard teńge bóldirgen. Ol qarjyǵa alyn­ǵan 500 tońazytqysh aýdan-qalalardaǵy medısı­na­lyq­ mekemelerge berilip­ti. Son­daı-aq aýdan ortalyq­tarynda istemeı turǵan je­del­satylar qaıta qo­sy­­lýda, ázirge 12 aýdanǵa lıft alynǵan. Jyl sońyna deıin bári jańalanbaq. Bu­dan bólek, ob­lystyq me­dı­sınalyq jedel jár­dem­ stansasyna, aýdandyq aýrý­­hanalarǵa, barlyǵyn qosqanda 46 jedel járdem kóligi beriledi. Búgingi tańda qarjy qaralyp, satyp alý prosesi júrip jatyr.

Oblystyq densaýlyq saq­­taý basqarmasynyń basshy­sy Muqan Egizbaevtyń aıtýynsha, medısına uıymda­rynyń jabdyqtalýy –
68,75 %. Bıyl medısınalyq uıym­dardyń materıaldyq-teh­nıkalyq jabdyqtalýyna 5,2 mlrd teńge bólingen. «Oǵan Túr­kistan qalalyq or­talyq aýrý­hanasynda kom­pıýterli tomograf satyp alyp orna­­týda­myz. Taıaýda atalǵan emdeý meke­mesinde ınsýlt or­talyǵyn is­ke qosatyn bolamyz.  Oblys or­talyǵynda buryn mundaı medı­sınalyq apparat bolmaǵan. Sosyn dál osyndaı tomograf Shardara aýdandyq ortalyq aýrýhanasynda da ornatylyp, el ıgiligine beriletin bolady. Ol jerde de ınsýlt ortalyǵy jumysyn bastaıdy. Qazir bizde 7-8 aýdanda kompıýterli tomograf bar, ınsýlt ortalyqtary turǵyndarǵa qyzmet kór­setýde. Munyń bári sońǵy jyldary at­qarylǵan sharýa­lar, pasıentterge jasalǵan jaǵdaılar», deıdi bas­qarma basshysy.

Sondaı-aq aýdandyq aýrýhanalardyń jan­saqtaý bólimsheleri EVL, narkoz, laporoskopııalyq apparattarmen qamtylýda. Bıyldan bas­tap oblystaǵy aýdandardyń jar­tysy­nan kóbinde otalar laporos­kopııalyq ádistermen jasalatyn bolady. Iаǵnı tilmeı, kespeı jasalatyn otalardy endi aýdandarda da jasaýǵa múm­kindik bar. О́ńirdegi bar­lyq em­hanalar men aýrýha­nalarda aqparattandyrý júıesi 100 paıyz engizilgen. Ob­lys tur­­­ǵyndarynyń  elek­­trondy densaýlyq pas­port­tary jasaq­talǵan.

Joǵaryda aıtyp ótke­nimizdeı, Túrkistan qala­synda jáne aýdandarda den­saý­lyq saqtaý nysandary kóptep salyna bastady. My­saly, oblys ortalyǵynda 610 tósek-oryndy kópsalaly aýrýhana salynady. Me­dısı­nalyq keshendegi qu­ral-jabdyqtar eýro­palyq úlgide bolmaq. Bú­gind­e ke­shen­niń jobalyq-sme­talyq qujattary ázirlený ús­tinde, jer telimi bólingen. Bu­dan bólek, Túrkistanda oblys­tyq psıhıkalyq densaýlyq or­ta­lyǵy ǵımaraty boı kó­­­teredi. Jańadan qu­­­­ryl­ǵan qan ortalyǵy, medı­sı­nalyq je­del járdem stan­­sasy jáne ob­lystyq SPID ortalyǵynyń ǵı­marattarymen qatar taǵy bir úl­ken emhananyń qurylysy bas­talmaq. Al Ordabasy aýdanynda oblystyq týberkýlezge qar­sy dıspan­ser salynady. Shar­dara, Je­tisaı, Maqtaaral, Keles, Saryaǵash aýdandarynyń 800 myń tur­ǵynyna bir perı­nataldy or­talyq qajet­tigi eske­rilip, bul nysan Sa­ry­­aǵashta boı kóter­mek. Bú­­gin­de oblystyq perına­taldyq ortalyqqa jer teli­mi belgilengen, jobalyq-sme­talyq qujattary daıyndalýda. Osy jyldyń ekinshi jartysynda irgetasyn qalaý kózdelip otyr.

Qoljetimdi medısınamen­ shalǵaı aýyldardyń turǵyn­daryn qamtý úshin 64 modýl­dik medısınalyq pýnkt­ter orna­tylǵan. Bıyl da quras­ty­rylmaly 20 medpýnkt salynbaq. Budan basqa, Ke­les, Qazyǵurt aýdandyq aýrý­­hanalarynyń emhanalaryna qosymsha ǵımarattar salý qolǵa alynady. О́ıt­keni oblysta áli de emdeý mekemeleri jetispeıdi. So­syn zamanǵa laıyqty, medısına talaptaryna saı ǵı­ma­rattardy salýmen qatar olardy bilikti, kásibı mamandarmen qamtý da mańyzdy. Bul baǵytta 100-ge jýyq dá­riger biliktiligin arttyrý úshin medısınasy jaqsy jol­ǵa qo­ıylǵan alys jáne jaqyn shetel­derdiń klını­kalarynda tájirıbe almasyp qaıtqan. Son­daı-aq den­saýlyq saqtaý basqar­masynyń shaqyrtýymen Oń­tústik Koreıa, Mońǵolııa, Ger­manııa, Latvııadan ǵalymdar, bilikti mamandar jergilikti dári­gerlerge dáris oqýda. Olar she­ber­lik synyptaryn ótkizip, túr­kistandyq mamandarmen birge pasıentterdi de qabyldap júr. Osyndaı jáne basqa da ıgilikti isterdiń nátıjesinde óńirde jal­py ólim-jitim kórsetkishi tó­men­­degen. Oblystyń barlyq med­ısına uıymdarynda ju­mys istep jatqan ishki aýdıt, medı­sınalyq kómek sapasyn basqarý qyzmetteri de sapany arttyrýǵa septigin tıgizýde.

Aıta ketelik, búginde oblys boıynsha 4903 dáriger ha­lyqqa qyzmet etip keledi.  Al orta býyn medısına qyz­metkerler sany – 17 115. Mamandyqtar bo­ıynsha óńir­de 135 dáriger jetis­peıdi. Bul oraıda ótken jyly jas mamandardy yntalandyrý jumystary qolǵa alynǵan-dy. Aýylǵa baratyn jas mamandardy qarjylaı qoldaý kólemi byltyrǵy 1 mıl­lıon teńgeden bıyl 1,5 mıl­lıon teńgege jet­kizilgen. So­ny­men qatar olardy bas­panamen qamtý jáne kom­mýnaldyq tólemderiniń 50 paıy­zyn tólep berý jumys­tary jal­ǵasýda.

Túrkistan oblysy