Aımaqtar • 18 Maýsym, 2019

Medısınalyq mekemelerdiń jabdyqtalýyna 5,2 mlrd teńge bólingen

310 ret kórsetildi

Sońǵy jyldary Túrkistan oblysynyń densaýlyq salasynda oń ózgerister baıqalýda. Oǵan Shymkenttiń respýblıkalyq mańyzy bar qalalar sanatyna jatqyzylyp, Ońtústik Qazaq­stan oblysynyń ákimshilik ortalyǵy Túrkistanǵa kóshirilgen ákimshilik-aýmaqtyq qurylym ózgerisi oń áserin tıgizdi. My­saly, Túrkistan óńirinde sońǵy 7-8 jyldyń kóleminde iri emhanalar salynbaǵan eken. Al bıyl Jetisaı, Myrzakent, Atakent, Saı­ram men Kentaýda qurylysy júrip jatqan bes emhana el ıgiligine paıdalanýǵa berilmek. Olardyń árbiri bir aýysymda 500 pasıentke qyzmet kórsetýge qaýqarly. Kelesi jyly osyndaı emhana Shardara aýdanynda iske qosylady.

Aıta ketken jón, jańa oblys­tyń densaýlyq sala­syn­daǵy qurylymdyq óz­geristeri turǵyn­dardyń me­dısınalyq qyzmet alýyna kedergi bolǵan joq. Ob­lys ortalyǵynda birqatar medısınalyq mekeme ashyldy. Atap aıtqanda, oblystyq me­dısınalyq jedel jár­dem stansasy­ qu­rylyp, onyń aýdan-qala­lar­daǵy fı­lıal­­dary is­ke qosyldy. Son­daı-aq ob­lys­tyq SPID or­talyǵy ashyl­dy.­ On­ko­lo­gııalyq dıspanser Shym­kent qalalyq mekemesine aı­­nal­ǵan soń ob­lystyq klı­nıkalyq aýrý­hanasy bazasynda on­ko­logııalyq emhanamen birge naýqastardyń jatyp em qabyldaýyna yńǵaı­ly bolýy úshin arnaıy bólim qyzmet kórsete bastady. Aýdan­­dyq aýrýhanalar bazalarynda ınfeksııalyq bólimsheler qu­ryldy. Ob­lys ákimi О́mirzaq Shó­keev densaýlyq saqtaý sa­la­­sy­na qoldaý kórsetip, qyz­met sapasyn arttyrý maq­sa­tynda 1 mıllıard teńge bóldirgen. Ol qarjyǵa alyn­ǵan 500 tońazytqysh aýdan-qalalardaǵy medısı­na­lyq­ mekemelerge berilip­ti. Son­daı-aq aýdan ortalyq­tarynda istemeı turǵan je­del­satylar qaıta qo­sy­­lýda, ázirge 12 aýdanǵa lıft alynǵan. Jyl sońyna deıin bári jańalanbaq. Bu­dan bólek, ob­lystyq me­dı­sınalyq jedel jár­dem­ stansasyna, aýdandyq aýrý­­hanalarǵa, barlyǵyn qosqanda 46 jedel járdem kóligi beriledi. Búgingi tańda qarjy qaralyp, satyp alý prosesi júrip jatyr.

Oblystyq densaýlyq saq­­taý basqarmasynyń basshy­sy Muqan Egizbaevtyń aıtýynsha, medısına uıymda­rynyń jabdyqtalýy –
68,75 %. Bıyl medısınalyq uıym­dardyń materıaldyq-teh­nıkalyq jabdyqtalýyna 5,2 mlrd teńge bólingen. «Oǵan Túr­kistan qalalyq or­talyq aýrý­hanasynda kom­pıýterli tomograf satyp alyp orna­­týda­myz. Taıaýda atalǵan emdeý meke­mesinde ınsýlt or­talyǵyn is­ke qosatyn bolamyz.  Oblys or­talyǵynda buryn mundaı medı­sınalyq apparat bolmaǵan. Sosyn dál osyndaı tomograf Shardara aýdandyq ortalyq aýrýhanasynda da ornatylyp, el ıgiligine beriletin bolady. Ol jerde de ınsýlt ortalyǵy jumysyn bastaıdy. Qazir bizde 7-8 aýdanda kompıýterli tomograf bar, ınsýlt ortalyqtary turǵyndarǵa qyzmet kór­setýde. Munyń bári sońǵy jyldary at­qarylǵan sharýa­lar, pasıentterge jasalǵan jaǵdaılar», deıdi bas­qarma basshysy.

Sondaı-aq aýdandyq aýrýhanalardyń jan­saqtaý bólimsheleri EVL, narkoz, laporoskopııalyq apparattarmen qamtylýda. Bıyldan bas­tap oblystaǵy aýdandardyń jar­tysy­nan kóbinde otalar laporos­kopııalyq ádistermen jasalatyn bolady. Iаǵnı tilmeı, kespeı jasalatyn otalardy endi aýdandarda da jasaýǵa múm­kindik bar. О́ńirdegi bar­lyq em­hanalar men aýrýha­nalarda aqparattandyrý júıesi 100 paıyz engizilgen. Ob­lys tur­­­ǵyndarynyń  elek­­trondy densaýlyq pas­port­tary jasaq­talǵan.

Joǵaryda aıtyp ótke­nimizdeı, Túrkistan qala­synda jáne aýdandarda den­saý­lyq saqtaý nysandary kóptep salyna bastady. My­saly, oblys ortalyǵynda 610 tósek-oryndy kópsalaly aýrýhana salynady. Me­dısı­nalyq keshendegi qu­ral-jabdyqtar eýro­palyq úlgide bolmaq. Bú­gind­e ke­shen­niń jobalyq-sme­talyq qujattary ázirlený ús­tinde, jer telimi bólingen. Bu­dan bólek, Túrkistanda oblys­tyq psıhıkalyq densaýlyq or­ta­lyǵy ǵımaraty boı kó­­­teredi. Jańadan qu­­­­ryl­ǵan qan ortalyǵy, medı­sı­nalyq je­del járdem stan­­sasy jáne ob­lystyq SPID ortalyǵynyń ǵı­marattarymen qatar taǵy bir úl­ken emhananyń qurylysy bas­talmaq. Al Ordabasy aýdanynda oblystyq týberkýlezge qar­sy dıspan­ser salynady. Shar­dara, Je­tisaı, Maqtaaral, Keles, Saryaǵash aýdandarynyń 800 myń tur­ǵynyna bir perı­nataldy or­talyq qajet­tigi eske­rilip, bul nysan Sa­ry­­aǵashta boı kóter­mek. Bú­­gin­de oblystyq perına­taldyq ortalyqqa jer teli­mi belgilengen, jobalyq-sme­talyq qujattary daıyndalýda. Osy jyldyń ekinshi jartysynda irgetasyn qalaý kózdelip otyr.

Qoljetimdi medısınamen­ shalǵaı aýyldardyń turǵyn­daryn qamtý úshin 64 modýl­dik medısınalyq pýnkt­ter orna­tylǵan. Bıyl da quras­ty­rylmaly 20 medpýnkt salynbaq. Budan basqa, Ke­les, Qazyǵurt aýdandyq aýrý­­hanalarynyń emhanalaryna qosymsha ǵımarattar salý qolǵa alynady. О́ıt­keni oblysta áli de emdeý mekemeleri jetispeıdi. So­syn zamanǵa laıyqty, medısına talaptaryna saı ǵı­ma­rattardy salýmen qatar olardy bilikti, kásibı mamandarmen qamtý da mańyzdy. Bul baǵytta 100-ge jýyq dá­riger biliktiligin arttyrý úshin medısınasy jaqsy jol­ǵa qo­ıylǵan alys jáne jaqyn shetel­derdiń klını­kalarynda tájirıbe almasyp qaıtqan. Son­daı-aq den­saýlyq saqtaý basqar­masynyń shaqyrtýymen Oń­tústik Koreıa, Mońǵolııa, Ger­manııa, Latvııadan ǵalymdar, bilikti mamandar jergilikti dári­gerlerge dáris oqýda. Olar she­ber­lik synyptaryn ótkizip, túr­kistandyq mamandarmen birge pasıentterdi de qabyldap júr. Osyndaı jáne basqa da ıgilikti isterdiń nátıjesinde óńirde jal­py ólim-jitim kórsetkishi tó­men­­degen. Oblystyń barlyq med­ısına uıymdarynda ju­mys istep jatqan ishki aýdıt, medı­sınalyq kómek sapasyn basqarý qyzmetteri de sapany arttyrýǵa septigin tıgizýde.

Aıta ketelik, búginde oblys boıynsha 4903 dáriger ha­lyqqa qyzmet etip keledi.  Al orta býyn medısına qyz­metkerler sany – 17 115. Mamandyqtar bo­ıynsha óńir­de 135 dáriger jetis­peıdi. Bul oraıda ótken jyly jas mamandardy yntalandyrý jumystary qolǵa alynǵan-dy. Aýylǵa baratyn jas mamandardy qarjylaı qoldaý kólemi byltyrǵy 1 mıl­lıon teńgeden bıyl 1,5 mıl­lıon teńgege jet­kizilgen. So­ny­men qatar olardy bas­panamen qamtý jáne kom­mýnaldyq tólemderiniń 50 paıy­zyn tólep berý jumys­tary jal­ǵasýda.


Túrkistan oblysy


Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar