Máslıhattar túıindi máseleni sheshe ala ma?

Halyq senimi – úlken jaýapkershilik

Prezıdent tarapynan aıtyl­ǵan eskertpeniń ishki mánine te­re­ńi­rek úńiler bolsaq, másele jer­gi­likti memlekettik basqarý j­u­­mysyn jandandyrýmen qatar tıisti ákimshilik-aýmaqtyq bó­li­nis aýmaǵynda turatyn tur­ǵyn­­dardyń, ıaǵnı jergilikti qoǵam­­das­tyqtyń belsen­di­ligin art­­ty­rýǵa, zańnamalar aıasynda óńirlerdegi mańyzdy máse­le­ler­di derbes sheshýge baǵyt­tal­ǵan jergilikti ózin ózi bas­qa­rý qyz­­metin jetildirýge, tı­isti sha­ralardy belgileıtin jáne olar­­dyń júzege asyrylýyn baqy­laı­­tyn jergilikti ókil­di organ – más­lıhat­tardyń ju­mysyn ýa­qyt talabyna saı uıym­das­ty­­rýǵa da qatysty ekeni aı­qyn ań­­ǵa­­rylady.

Jalpy, jergilikti qoǵam­das­­­tyq, jer­gi­likti ózin ózi bas­qarý qyzmeti, jer­gi­likti ókil­di organ (máslıhat) jáne jer­­gi­lik­ti atqarýshy bılik tórt­ti­­gi­niń úı­le­sim taýyp jumys is­te­ýi asa ma­ńyzdy. Eger olardyń ara­syn­da úılesimdi jumys bolmasa, ashyq­tyq, turǵyndardyń oı-piki­ri­men sanasý jolǵa qoıyl­maı­dy, túıt­kil­derdi anyq­taý, ony ońtaıly sheshý isi ty­ǵy­ryq­­qa ti­re­lip, ózekti máse­le­ler qor­­da­la­na túsedi.

Atalǵan «tórttiktiń» árqaı­sy­­synyń da ózindik mańyzy zor. Ásirese jergilikti qoǵam­das­­­tyqty, jergilikti ózin ózi bas­­­qarý qyzmetin ilgeriletýde, ózekti má­se­lelerdi atqarýshy bı­lik­­tiń na­­za­ryna dáleldi túrde usy­ný­da más­lıhattardyń orny erek­she eke­ni daýsyz.

Jergilikti halyq ózin tol­ǵan­dyrǵan áleýmettik-eko­no­mı­ka­lyq turǵydaǵy kóptegen suraq­tyń jaýabyn negizinen ózde­ri saılaǵan, senim bildirgen más­lı­hattar depýtattarynan alǵysy keledi. О́ıtkeni olardy bılikpen baılanys­­tyrýshy «altyn kópir» sanaıdy. Al máslıhattar senim bıiginen kórinbeı, turǵyndardyń tilegin tyńdap, sózin sóılemese, bıliktiń yǵynda ketse, onda ol áleýmettiń arqa súıeri, problemalardy qozǵaıtyn kúsh bolýdan qalady...

Qazirgi tańda óńirlerde qor­da­lan­ǵan máseleler barshy­lyq. Olardyń ishinde qoǵamdyq, etnos­ara­lyq ke­li­simge, áleýmettik-eko­nomıkalyq sala­ǵa qatysty máse­leler erekshe atala­dy. Bul jaǵ­daıattar sóz bolǵanda bi­rin­shi kezekte jergilikti atqarýshy bı­­lik­­­­pen qatar jergilikti ókildi organ – más­lı­hat­tardyń jumysy da synǵa alynady. Osy oraıda «Jergilikti ózin ózi basqarý sala­syndaǵy, aımaqtardyń áleý­mettik-ekonomıkalyq damýyn­daǵy jáne qoǵam senimin nyǵaı­tý­daǵy máslıhattardyń shynaıy róli qandaı?» degen maz­mun­da­ǵy suraq aldymyzdy kese-kól­de­neń­deıdi.

Iá, máslıhattardyń qo­ǵam­da­ǵy róli qandaı? Bul saýal­ǵa naqty jaýap berý qıyn. Desek te, máslıhattardyń qyz­me­tine kóńili tolmaıtyndar jetkilikti. Jer­­­gilikti organdardyń jumy­sy­­na syn kóz­ben qaraıtyn aǵa­ıyn depýtattardyń ózde­ri saı­lanǵan óńirlerdiń qorda­lan­ǵan máselelerin kún tártibine shyǵara ber­meı­tinin alǵa tar­ta­dy. Bul jaıt máslıhat depýtat­ta­rynyń halyqpen etene aralas­­paıtynynan, jurtpen keri baılanys ornatýǵa júrdim-bar­dym qaraıtynynan týyndaıdy. Halyq arasynda olardyń jurt­­pen tyǵyz baılanys or­nat­­paýynyń basty sebebin depýtattyq mandatqa talas ke­zin­de jeńimpaz tulǵalardyń kó­­bine saılaýshylardyń emes, ákim­derdiń qoldaýyna súıe­nip baryp depýtat atanyp jata­tynynan izdeıtinder kóp. Bul óz keze­ginde keıbir máslı­hattar de­pýt­attarynyń óz saı­laý­shy­larynyń emes, tıisti aýmaq­tyq ákimderdiń yńǵaıynda jumys isteýine saılaý naýqany kezinen negiz qalanatynyn ańǵartsa kerek. Bul úrdis turǵyndar úshin atqarýshy bılikten «aqyryp tu­ryp teńdik suraıtyn» depýtatty jaryqqa shyǵara qoımaıdy...

 О́kildi organ yqpaldy ınstıtýt bolýy tıis

Sońǵy derekter boıynsha oblys­tyq, qalalyq jáne aýdan­dyq jergilikti ókildi organdardy qosa eseptegende elimizde 216 más­lıhat bar (17 aımaqtyq, 36 qala­lyq jáne 163 aýdandyq). Olar­dyń quramyna barlyǵy 3190 depýtat múshe. Túsine bil­gen­ge, bul áleýetti kúsh.

Basqasyn bylaı qoıǵanda, máslı­hattardyń tıisti aýmaqty damytý jos­parlaryn, áleýmettik-ekonomıkalyq baǵdarlamalardy, jergilikti bıýdjetti jáne ola­r­dyń atqarylýy týraly esep­ter­­di bekitý quzyretine ıe bolýy­nyń ózi olardyń qoǵamdaǵy yqpalyn kór­­setedi... Eger atalǵan qujat­tar­dy máslıhat eki ret bekitpese, más­lı­hat ákimge senimsizdik bil­di­rý týraly másele kótere alady. Dáliregi, mundaı jaǵdaıda máslıhat óz depýtattarynyń jalpy sanynyń kópshilik daýysymen ákimge senimsizdik bildirýge jáne tıisinshe Prezıdenttiń ne joǵary tur­ǵan ákimniń aldy­na ony qyzmetinen bosatý jó­nin­­de másele qoıýǵa quqyly. Ákim­ge senimsizdik bildirilgen jaǵ­daı­da, máslıhat sessııasynyń she­shimi Prezıdentke ne joǵary turǵan ákimge dereý joldanady. Bir qaraǵanda bul úrdister máslıhattardyń yqpaldy ıns­tıtýt ekenin bildiretin sekil­di. Alaıda «Qazaqstan Res­pýb­lıkasyndaǵy jergilikti mem­le­ket­tik basqarý jáne ózin ózi basqarý týraly» zańda: «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Prezıdenti ne jo­ǵa­ry turǵan ákim senimsizdik bildirý týraly máslıhat sessııa­sy­nyń sheshimin alǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde ákim­niń ókilettigin toqtatý týraly máse­le­ni qaraıdy ne oǵan óz mindetterin odan ári júzege asyrýdy tapsyrady», delingen. Zańdaǵy «oǵan óz mindetterin odan ári júzege asyrýdy tapsyrady» degen joldar ákimge senim­sizdik bildirý jónindegi más­­lıhat sessııasy sheshiminiń mánin joıýy ábden múmkin. Mu­nyń ózi máslıhattardyń batyl is-qımyldarǵa barýyna ke­der­­gi kel­­tirmeı qoımaıdy.

Taǵy bir toqtala keter jaıt, aýdandar (oblystyq mańyzy bar qalalar) ákimderi qyzmetine kan­dıdatýralardy taǵaıyndaýǵa más­lıhat úshinshi ret kelisim bermese, oblys ákimi Prezıdentke jazbasha habarlaıdy jáne tıis­ti más­lıhattyń ókilettigin mer­zim­inen buryn toqtatý týraly másele qoıa alady. Bul jaǵdaı da más­lıhattardyń keń ty­nys­­ta­ýyna múmkindik bermeıtin qa­dam. Aınalyp kelgende, biz joǵaryda sóz etken máseleler más­lıhattardyń atqarýshy bı­lik­­ke, dáliregi ákimderge táýel­di­ligin kúsheıtedi.

Osy oraıda Oral qalalyq máslı­hatynyń №9 okrýg boıynsha depýtaty Jantas Safýllınniń pikirin keltire ketsek.

– Ornymen paıdalana bilse, máslıhat depýtattarynyń táýir quzyreti, pármeni bar. Olardyń negiz­gi qyzmeti – máslıhat ses­sııa­l­aryna qatysý, ózi ókili bol­ǵan oblystyń, qalanyń, aýdan­­nyń bıýdjetin bekitýge aralasý. Sol arqyly ózi saılanǵan aýmaqtyń máse­lelerin sheship, tur­ǵyn­dar­dyń talap-tilekterin oryn­daý­ǵa umtylý. Bıýdjet ses­sııa­da bekitilmesten buryn áýeli más­lıhattaǵy komıssııa oty­rys­­tarynda talqylanady. Munda ákimshiliktiń sáıkesinshe bólim­deri nemese basqarmalary daıyn­­daǵan, ákim quptaǵan joba qara­la­dy. Osy tal­qylaýǵa qatysý arqyly depýtat óz óki­le­tin júzege asyrady. Ádette komıssııa otyrysy sessııa jaqyndaǵanda ótedi. Depýtattar óz okrýgterindegi máse­­leni aıtqanymen ýaqyttyń tyǵyz­­dyǵyna ári memlekettiń qara­­jatyn ýaqtyly ıgerý qajet­­tigine baılanysty aqy­ryn­da ákim­shilik usynǵan bıýdjetti bekitedi. Budan bólek, máslıhat depýtattary joǵarydan usy­nyl­­ǵan oblys, qala, aýdan ákim­de­riniń kandıdatyn maqul­da­ı­dy. Zań boıynsha kandıdatty maquldamaı, qaıtaryp jiberýge quzyreti bar. Biraq bizdiń elimizdiń tájirıbesinde mundaı oqıǵa bolmaǵan sııaqty. Bul basqarý júıesindegi úlken olqylyq dep oılaımyn. Munyń astarynda kóp másele jatyr. Máslıhattar depýtattary arasynda «joǵarydan usynylǵan ákimniń kandıdatýrasyna qarsylyq bildirý – júıege qarsy shyǵý» degen oı qalyptasyp qalǵandaı kórinedi, – deıdi depýtat.

Sondaı-aq J. Safýllın má­s­lı­hattar depýt­attarynyń bede­lin, jaýap­ker­shi­li­gin kóter­meı tur­ǵan birneshe sebep bar eke­nin aıtady.

– Birinshiden, oblystyq, qala­lyq nemese aýdandyq máslı­hat­­tar depýtattary depýtattyq qyz­meti úshin eńbekaqy almaıdy. Bul jalaqy almaǵan depýtattar ózine qoǵamdyq jaýapkershilik alǵa­nymen, quqyqtyq turǵyda asa úlken mindetteme alǵan joq degen sóz. Ekinshi másele – ádet­te depýtattardyń bir bóligi – ká­sipkerler, bir bóligi – mem­le­kettik qyzmetpen baılanysty tul­ǵalar bolyp keledi. Kásip­ker­lerdiń bári de kásibine baılanysty mem­leketten ruqsat alady nemese memlekettik ten­der­­lerge qatysady. Kóp jaǵ­­daıda iri ká­sip­ker depýtat­tar qaıy­rym­dylyq sharalaryn jasap, qıynshylyqqa tap bolǵandarǵa kómek berýge tyrysady. Al memlekettik kásiporyn, memleket ıeligindegi JShS, AQ basshylary tikeleı memlekettik júıe­­niń adamy retinde osy laýaz­y­mynan jalaqy alyp otyr­ǵan soń, negizgi jumysy sol bol­ǵan­dyqtan depýtattyq jum­y­sy­­na bel sheship kirisýge múm­kin­­digi bola bermeıdi. Úshinshi máse­le – depýtat ózine shaǵymmen kel­gen saılaýshyny qabyl­dap, sha­ǵym­danýshylardyń máselesi bo­ıynsha tıisti oryn­dar­ǵa hat jiberedi. Odan artyqqa kúshi jetpeıdi. Alǵash saılanǵan kezinde belsendilik tanytyp, tıisti oryndarǵa saýal hat jiberedi, biraq biraz ýaqyt ótken soń onyń ózi de kóp máseleni sheshe almaıtynyna kózi jetedi, – deıdi máslıhat depýtaty.

Jambyl oblystyq máslı­ha­ty­nyń depýtaty Masat Berik­tiń más­­­lıhattardyń rólin art­tyra túsýge qa­tys­ty usynys-piki­rin de keltire keteıik.

– Máslı­hat­­tardyń be­deli, abyroıy máslıhat qyz­me­­tiniń pár­mendiligine, onyń ár de­pýtatynyń belsen­di­ligine, min­det­terine degen jaýap­ker­shi­lik­terine, qara­pa­ıym ha­lyq­pen tyǵyz qarym-qatynasyna tikeleı baılanysty. Ýaqyt, ómir bir ornynda turmaıdy. Ol kez kelgen ómirsheń máselelerdiń ózine de jańasha turǵydan qarap, damytyp, jetildirip otyrýdy qajet etedi. Osy oraıda máslıhat ju­mysyn odan ári jetildirýge qa­tys­ty óz tarapymnan birdi-ekili ótinish-usynys bildirgendi jón kórip otyrmyn.

Respýblıka máslıhattarynyń ró­lin kóterý maqsatynda olar­­­­dyń ózara árekettestigin ny­ǵaı­­tý, tájirıbe almasýlaryn uıymdastyrý, sondaı-aq Par­la­ment depýtattarymen birlese is-qımyl jasaý tetikterin naq­tylaıtyn, jergilikti más­lıhat­tarǵa praktıkalyq jáne ádis­temelik kómek kórsetýdi jol­ǵa qoıatyn ýaqyt jetti. Qazirgi ýa­qyt­ta bizdiń óńirde oblystyq más­lıhatqa depýtattar saılaý boıynsha 35 saılaý okrýgi bar, ár okrýgtegi saılaýshylardyń sany 15 myńnan bastap, 25 myńnan asyp jyǵy­lady. Saılaýshylardyń shama­dan tys kóptigi salda­ry­nan ózderiniń turaqty qyz­met­teri bar depýtattar okrýg tur­ǵyn­daryn tolyqqandy qamtýǵa múmkindikteri shekteýli, tur­ǵyn­dar­dyń jeke máseleleri boıynsha kezdesýlerin júıeli túrde ótkize almaıdy. Mundaı jaǵdaı basqa da oblystarǵa da tán dep oılaımyn. Osy turǵydan kelgende «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin ózi basqarý týraly» zańǵa sáıkes barlyq deńgeıdegi máslıhattar depýtattarynyń sanyn kóbeıtý kerek. Bul óz kezeginde máslıhattarǵa ár óńirde óz ókilderiniń bolýyna jáne jergilikti problemalardy barynsha tıimdi sheshýge múmkindik beredi, – deıdi M.Berik.

Depýtattyń aıtýynsha, más­lıhat jumysynyń taǵy bir ma­ńyz­dy bóligi – onyń ja­nyn­da­ǵy turaqty komıssııalar. Osy oraı­da M.Berik: «Aımaqtyń tynys-tirshiligine qatysty ma­ńyzdy máseleler aldymen osy turaqty komıssııalarda qara­la­dy, keleli keńester osynda ótedi. Sondyqtan da bolashaqta komıssııalardyń jumysyn budan da yqpaldy, pármendi ete túsý úshin olardyń tóraǵalyǵyna negizgi qyzmetterinen bosa­tyl­ǵan, turaqty negizde jumys atqa­ratyn depýtattar saılansa quba-qup bolar edi», dep esepteıdi.

«Qazaqstan-2050» Stra­te­gııa­sy: Qalyp­tasqan mem­le­­ket­­tiń jańa saıası baǵyty» atty Jol­daýynda Elbasy N.Nazar­ba­­ev memlekettilikti jáne de­mo­kratııany odan əri da­my­­tý isinde basqarýdy orta­lyq­syz­dandyrýdy basa nazar­ǵa alyp, Jergilikti ózin ózi bas­qa­rýdy damytýdyń tujy­rym­­damasyna negiz salyp ber­gen-di. Árıne basqarýdy orta­lyq­syz­­dandyrý máselesin saýatty júr­gizý mańyzdy. Degenmen, or­ta­­lyq­syzdandyrý úrdisi mem­l­­­e­kettiń jalpy strategııa­sy­na qaıshy kelmeýi tıis. Orta­lyq­syz­dandyrý ıdeıasynyń ishki məni – sheshim qabyldaý úshin qu­qyqtar men qajetti res­ýrs­tar­dy ortalyqtan óńirlik bı­lik organdaryna berýdi, qoǵam men azamattardy memlekettik she­shimder qabyldaý úrdisi men olardyń iske asyrylýyna tike­leı qatystyrýdy qamtamasyz etý, ıaǵnı jergilikti basqarý organdary arqyly halyqqa óńir­lik mańyzy bar məselelerdi óz betimen jəne tyń­ǵylyqty sheshýine jol ashý. Bul arada máslı­hattardyń mańyz­dy ról oınaıtyny anyq. О́ıtkeni jergilikti basqarý salasyndaǵy ne­gizgi ári erekshe quzyretke más­lı­hattar ıe. Olar – qoǵamdy bas­qarý júıesiniń basty tetigi, tıis­ti əkimshilik bólinistegi tur­ǵyn­dar­dyń erkin bildiretin, halyq saılaıtyn, iske asyrylýy tıis sharalardy naqtylaıtyn jalǵyz ǵana jergilikti saılanbaly ókildi organdar. Sondyqtan olardyń quzyretin ýaqyt talabyna saı keńeıte túsý qajet-aq.

Senator, «Qazaqstan máslı­hat­tary depýtattary bir­les­ti­gi» RQB tóraǵasy Tó­leý­bek Mu­qashev aıtylyp otyr­ǵan ta­qy­­rypqa oraı:

– Birinshiden, 1985 jyldyń 15 qazanynda Strasbýrgte qa­byl­­danǵan Jergilikti ózin ózi bas­qa­rýdyń Eýropalyq hartııa­syn beki­tý mańyzdy. Onyń negizindegi basty postýlat – «jergilikti qo­ǵam­­dastyqtarǵa múm­kindiginshe bas­qarýdyń kóp min­detterin senip tapsyrý kerek, al memlekettiń arala­sýyn­a tek onsyz bolmaıtyn kezderde ǵana jol beriledi». Atalǵan hartııaǵa qosylý eli­miz­diń álemdik arenadaǵy be­de­lin, elimizdegi jergilikti ózin ózi basqarýdyń rólin aıtar­lyq­taı kóterýge, sondaı-aq halyqaralyq-quqyqtyq akti­ler­diń talaptaryna sáıkes onyń mıssııasyn iske asyrýdy qam­ta­masyz etýge múmkindik beredi dep sanaımyn. Ekinshiden, jergi­likti qoǵamdastyqtardyń rólin arttyrý, onyń ishinde zańnamalyq deńgeıde kúsheıtý qajet. «Jergilikti memlekettik basqarý jáne ózin ózi basqarý týraly» zańda jergilikti ózin ózi basqarý ınstıtýttary, jergilikti mańyzy bar máseleler, jergilikti qoǵamdastyq jınalysy sekildi uǵymdar aıqyndalǵan. Alaıda olardyń aýyldyq okrýgter deń­ge­ıindegi jergilikti ózin ózi bas­qa­rýdy damytýdaǵy róli eleýsiz qalyp otyr, – deıdi.

Sondaı-aq senator T.Muqa­shev más­­lıhattar qyzmeti­niń uıym­das­ty­rý­shylyq-quqyq­tyq qyz­metin jetil­di­rýdiń mańyz­dy­lyǵyn aıta kelip, bul baǵyt­ta óz usynystaryn bylaısha sabaq­taı­dy:

– Aldymen máslıhat depýtat­ta­rynyń sanyn arttyrý: aýdan­dyq más­lıhatta – 45 depýtatqa, qalalyq más­lı­hat­ta – 50 depý­tat­qa, al oblystyq jáne qala­lyq (Nur-Sultan, Almaty jáne Shym­kent qalalary) máslıhatta 100 depýtatqa deıin ulǵaıtý qajet. Bul tur­ǵyndardyń tirshilik-áreke­tiniń barlyq salalaryn qamtıtyn máslıhattyń turaqty komıs­sııalarynyń qurylýy men qyz­metin qamtamasyz etýge múm­kindik beredi. Buǵan qosa, áleýmettik máseleler, sondaı-aq qarjy jáne bıýdjet boıyn­sha turaqty negizde jumys isteı­tin laýazymdy tulǵalar retinde oblystyq deńgeıdegi máslı­hat­tardyń turaq­ty komıssııa­la­rynyń tóra­ǵa­la­ryn bekitý mańyzdy. О́ıtkeni azamattardyń ótinishteri men muqııat zertteýdi talap etetin máselelerdiń basym bóligi dál osy turaqty ko­mıs­sııalarǵa kelip túsedi. Taǵy bir eskeretin jaıt, máslıhattar hat­shylarynyń márte­besin arttyrý, olarǵa óz ókilettigi ke­­zeń­in­de máslıhat sessııalaryn tóraǵa retin­de júrgizýge quqyq berý, sondaı-aq Úkimettiń qaýlysymen máslıhat hatshysy laýazymyna aqy tóleý stavkasyn belgileý kerek. Joǵa­ryd­a aıtylǵan usynystar qazaq­standyq qoǵamnyń jańa min­det­terin sheshýde máslı­hat­tardyń jáne olardyń depýtattarynyń ró­lin arttyrýǵa múmkindik beredi dep sanaımyn.

Al senator, «Aýyl» halyq­tyq-de­mokratııalyq patrıot­tar par­tııa­sy­nyń tóraǵasy Álı Bektaev más­lıhat­tar eń aldymen saı­laý­­shy­lar­dyń múdde­sin qorǵap, muń-muqtajyn joq­taı­tyn naqty saıası organǵa aınalýy tıis ekenin alǵa tar­ta­dy.

– Kelesi máslıhattar saılaýy «Qazaq­­­s­tan Respýblıkasyndaǵy saılaý týra­ly» Konstıtýsııalyq zańyna en­gi­zil­­gen ózgerister negizinde tuńǵysh ret partııalyq tiz­im boıynsha ótkizilmek. Iаǵnı endigi máslıhattar kóp­par­­tııa­lyq júıe negizinde qa­lyp­taspaq. Kóp­par­tııa­lylyq júıe konstrýktıvti, ashyq saıa­sı báse­kelestik prınsıpterine ne­giz­­­deledi. Partııalardyń arasynda shyn mánindegi ashyq báse­keles­tik bar jer­de saıası sheshim­­derdiń sapasy arta túse­­ti­nine senimim mol. Eń aldymen saıa­sı partııalar deńgeıinde mańyz­dy shara­lar atqarylýy tıis dep bilemin. Zańda ár partııaǵa ókiletti organdarǵa usynatyn partııalyq tizim qalyptastyrý jáne usyný ókilettigi berilip, tártibi bekitilgen. Básekelestik jaǵdaıynda ár saıası partııa óz kandıdattarynyń tizimine kásibı áleýeti joǵary, saıası erik-jigeri myqty tulǵalardy usy­ný­ǵa múd­deli bolady dep esepteımin. Bul óz kezeginde máslıhattardyń sa­pa­­lyq quramynyń artýyna sebep bol­maq. Bir sózben aıtqanda, bolashaq más­lıhattardyń yqpa­lyn arttyrý úshin qoǵamda zań aıasynda tirkelgen saıası partııalar úshin kúndelikti saıası ómir­de jáne elektoraldy kezeńde ashyq báse­kelestik qalyptastyra alatyndaı jaǵ­daı jasalýy tıis, – deıdi Álı Bek­ta­ev.

Sondaı-aq senator máslıhat­tar­dyń aldaǵy saılaýynda kóp­par­­tııalylyq júıe qalyp­tas­ýy kerek dep esepteıdi.

– Qazirgideı saıası par­tııa­lar­­­dyń arasynda báse­ke­les­tik kúsheıgen tusta qaı partııa úshin bolmasyn kelesi Parlament Máji­li­si men máslıhattar saılaýy ońaı­ǵa túspesi anyq.

Kóppartııaly saılaý júıe­si túptep kelgende partııalar arasyn­daǵy ıdeo­lo­­gııalyq kúres­ke qurylady. Ár ótken saılaý saıyn saıası alańdaǵy mun­daı ıdeologııalyq teketirestiń belgi­­le­ri aıqyndala túseri anyq. Bola­sha­q saılaýdyń nátıjesi boıynsha más­lı­hat­tardaǵy par­tııa­lyq konıýnk­týra ózger­ýi múmkin. Máslıhattar qura­myna jańa partııalar enýi yqtımal. О́ki­­letti or­gandardyń quramy jańa par­tııa­lar­­men tolyǵýy tıis dep bilemin. Bul – qazirgi qoǵam úshin óte qajetti ózgeris. Ol úshin memleketimizde zań­namalyq alǵysharttar jasaldy, saılaýshylardyń da kózi ashyq, kókiregi oıaý. Olaı bolsa, kóppartııaly júıe qalyptasýy tıis, – deıdi Á.Bektaev.

Biz óz tarapymyzdan joǵary­da aı­tyl­­ǵan usynystarǵa qo­sym­sha myna má­se­lelerdi de aıt­qy­myz kele­di: más­lı­­hattar depý­tattarynyń əleýmet­tik-quqyqtyq mərtebesin nyǵaıtý úshin olarǵa məslıhat sessııasynda, məslıhat organdarynyń qyzmetine qatysqan ýa­qyttarda jergilikti bıýdjetten eńbek­aqy tóleý júıesin qarastyrý, de­pýtat­­­tardyń suraý salý rəsimin naqty anyq­taý, depýtattyq etıka normalaryn saq­taý mindettiligin júkteýdi tıisti qu­jat­tar arqyly engizý qajet.

Osy arada taǵy bir toqtala keter jaıt, qoldanystaǵy zańna­maǵa səıkes məslıhattardyń qyz­meti ekijaqty sıpatta. Dáliregi, məslıhattar jergilikti ókildi organ sanalýymen qatar, olarǵa jer­gilikti ózin ózi basqarý qyz­meti tən. Sondyqtan zań júzin­de tómengi deń­geı­de­gi məslı­hat­tardy ózin ózi basqarý organy retinde anyqtaý negizinde olardyń quqyqtyq bolmysynyń ara-jigi ashylýy tıis.

Iá, jergilikti ózin-ózi bas­qa­rý júıe­sin jetildirý, ony ońtaıly qa­lyp­ta­s­tyrý – ýaqyt kóshinen qalmaı damýdyń negizgi joldarynyń biri. Alda-jal­da memleket jergilikti ózin ózi basqarý salasyn ilge­ri­­letý­­ge jaǵdaı jasaı almasa, qo­ǵam­daǵy áleýmettik-ekono­­mı­ka­lyq úrdisterdi óz deńge­ıin­de baqy­laýǵa, basqarýǵa qabi­let­siz bolady. Qazirgi tańda qo­ǵam­da­­ǵy barlyq máselelerdi bir ortalyqtan sheshýdiń múmkin emes ekenin ómirdiń ózi san már­te kórsetip berdi. Sondyqtan bılik júıesin tıimdi baǵytpen orta­lyq­syzdandyrý úshin jergilikti mem­le­ket­tik jəne ózin ózi bas­qa­rý organdaryn, sonyń ishinde máslıhattardyń múm­kin­dik­terin zań sheńberinde ulǵaıta túsý abzal. Bul qajettilik bıliktiń jer­gilikti tarmaqtaryna tıisti aýmaqtyq bóli­nis­tegi máselelerdi sheshý barysynda der­bes­tik berýdiń mańyzdylyǵynan týyn­da­ı­tynyn da qaperde ustaǵa­ny­myz jón.

 Áleýmettiń tilegi – ádil saılaý

Máslıhattar týraly sóz qoz­ǵa­ǵanda olarǵa depýtattar saılaý isine qatysty máselelerdi aınalyp óte almaımyz. О́ıt­keni jergilikti ózin ózi basqarýdyń negi­zi sanalatyn qaǵıdalardyń qata­ryn­da jalpyǵa birdeı jasyryn (tikeleı) daýys berý bo­ıyn­sha saılaý isi bar. Onyń orny erekshe. Saılaý jer­gi­lik­ti ózin-ózi basqarý organ­da­­ry qyzmetiniń mən-mańy­zyn ashady. Máslıhattar qyz­me­tiniń tıimdiligi, mártebesi birinshi kezekte máslıhattar depýtat­tarynyń qanshalyqty demo­­kratııalyq talapqa saı saı­lan­ǵanyna, dáliregi, jergilikti ókildi organdardyń shynaıy, ádil saı­laý arqyly qalyptasýyna baılanysty. Sondyqtan tek barynsha shynaıy, ashyq jəne obektıvti saılaý ádisi­men túzilgen məslıhattar ǵana halyq kóke­ıindegi saýaldarǵa laıyqty jaýap berý­ge, belsendi jumys isteýge ynta, qyzyǵýshylyq tanytady.

Saılaý – halyqqa berilgen múmkindik. Ol arqyly halyq mem­lekettik nemese qoǵamdyq túıt­­­kildermen tikeleı nemese ókilderi arqyly shuǵyldana ala­dy. Sondyqtan saılaýlar­da halyq daý­syna qur­met­peý qa­raý – óte ózekti. Sol úshin Adam quqyqtarynyń Jal­py­ǵa bir­deı deklarasııasy, Aza­mat­­­tyq jəne saıası quqyqtar jónin­­degi Halyqaralyq pakt, Jergilikti ózin ózi basqarýdyń Eýropalyq Hartııasy syndy halyqaralyq quqyqtyq qu­jat­­­tarda qamtylǵan saılaý qaǵı­da­­lary bas­shylyqqa alynýy tıis. Bul qujat­tar­da atqarýshy bıliktiń halyq aldyn­daǵy min­det­temeleri, jaýap­ker­shi­ligi, saı­laýdy ádil ótkizý jáne bas­qa da demokratııalyq ádister kóz­del­gen.

Jalpy, zań boıynsha məs­lı­hattar depýtattaryn halyq ja­lpyǵa birdeı, teń, tóte saılaý quqyǵy negizinde jasyryn daýys berý arqyly bes jyl merzimge saılaıdy. Halyqpen etene júretini, el ishindegi is­ter­diń basy-qasynda bolatyny – məslıhattar depýtattarynyń bas­ty ereksheligi. Olarǵa júktelgen mindettemeler de aýqymdy. Son­dyq­tan məslıhattar depýtat­taryn saılaý – el Prezıdentin nemese Parlament depýtattaryn saılaý sekildi óte mańyzdy. Son­d­yqtan da məslıhat depýtattaryn saılaý demokratııalyq ólshemderge barynsha sáıkes bolýy tıis.

Búgingi qoǵamda jergilikti ókil­di organdar qyzmetiniń tıim­di­­ligin kóterý basty mindetterdiń biri ekeni az aıtylyp júrgen joq. Bul mindetti eńserýde saılaýdy shynaıy básekelestik jaǵdaıynda ótkizýdiń mańyz­dy­ly­ǵy aıqyndalady.

Taǵy bir aıta ketetin jaıt, qa­zir­gi tańda elimiz boıynsha túr­­li deń­geı­­degi barlyq 216 más­­lı­­hattaǵy depýtat­tar­dyń 97 paıyzǵa jýyǵy Nur Otan partııasynyń ókilderi. Al qalǵan saıası partııalar músheleriniń barlyǵyn qosa alǵanda olardyń máslıhattardaǵy úlesi 3 paıyz ǵana. Bul – máslıhattardyń túrli usynystar, synı pikirler ashyq aıtylatyn, jergilikti áleý­mettik-eko­no­mıkalyq túıt­kilder batyl qozǵa­la­tyn alań bolýyna negizgi kedergi. Son­dyqtan máslıhat­tar­da kóppartııaly júıe qa­lyp­­tas­qa­ny mańyzdy. Buǵan qosa, más­­lı­hat­tarǵa áleý­met­tik toptar ókilderi, qoǵamdyq pikir kósh­bas­shylary jáne úkimettik emes uıymdardyń sózi ótimdi, turǵyndar senimine ıe bolǵan músheleri saılaý arqyly enip jatsa, quba-qup. Sonda áleýmettiń, qoǵamnyń talabyna laıyqty jaýap bere alatyn, qandaı da bir máselelerdi tasada qa­ldyr­maı talqylaýǵa salatyn máslıhattar qalyptasady.

Osy oraıda elimizdegi saıası uıymdar arasynda agrarlyq sala qyzmetkerlerine jáne aýyl eńbekkerlerine, dáliregi jer­gi­likti qoǵamdastyq ókilde­ri­ne etene saıası uıym – «Aýyl» par­tııasy ekenin eskere oty­ryp, onyń tóraǵasy Á.Bektaev­tan «Búginde respýblıka boıyn­sha barlyq deńgeıdegi máslı­hat­tar depýtattarynyń qata­­ryn­da «Aýyl» partııasynyń múshe­le­ri joqtyń qasy. Munyń sebebi nede?» dep suraǵan edik. Partııa tóraǵasy bul saýa­lymyzǵa: «Birinshiden, qazirgi máslıhattar quramynda «Aýyl» par­tııa­­synyń ókilderi joq emes, bar. 2016 jylǵy saılaý nátıjesi boıynsha «Aýyl» partııasynyń 43 ókili jer­gi­likti máslıhattarǵa depýtat bolyp saı­lanǵan. Olar­dyń jeteýi oblystyq, je­teýi qalalyq, 29-y aýdandyq máslı­hat­­tarda. Árıne jalpy respýblıka bo­ıynsha 17 oblystyq jáne respýblıkalyq mańyzy bar qalalar men 199 aýdandyq jáne oblystyq mańyzdaǵy qalalyq más­lı­hat­tar bar ekenin eskersek, máslı­hat­tarda «Aýyl» par­tııa­synyń ókilderi óte az eke­nin moıyndaýǵa tıispiz. Munyń negiz­gi sebebi: 2016 jyl­ǵy saılaý partııa­lyq tizim boıynsha emes, majorıtarly júıemen ótkizildi. О́zderińizge de belgili majorıtarly júıe barlyq saıa­sı partııalardyń tolyqqandy ókildigin qamtamasyz ete almaıdy. Sondyqtan da qazirgi máslıhattarda jekelegen par­tııa­lardyń ókilderi ásire basym­dyqqa ıe. Tipti kóptegen más­lıhat júz paıyz bir partııa­nyń ókilderinen quralǵan. Saı­laý týraly zańǵa engizilgen ózge­ris­­ter negizindegi proporsıonaldy júıe aldaǵy máslıhattar saılaý­la­ryn­da basqa da saıası partııalarǵa mol múm­kindik beredi dep senemin. Ekin­shi­den, «Aýyl» partııasy ótken saılaý qarsańynda ǵana qaıta qu­ry­lym­dandy. Odan bergi 4 jyldyń ishinde partııamyz bul qaıta qurylymdaný kezeńin támamdap, irgesi bekip, qanaty qa­taı­yp, qatary tolyqty», dep ja­ý­ap berdi

Árbir aımaqtyń ózindik erek­she­lik­te­ri, túrli máseleleri bar. Onyń bárin ortalyq organ­da­ǵylar bile bermeıdi. Al álgi erekshelikter men túıtkilder jergi­likti ókildi organdarǵa belgili. Bul kóp jaǵdaıda jergi­lik­ti máselelerdi sheshý barysynda máslıhattardyń únine kóbirek qulaq asý qajettigin aıǵaq­taıdy. Bul óz kezeginde máslıhattardyń mańyz­dy ınstıtýt ekenin bildiredi. Olaı bolsa, máslıhattardy ákimderdiń uıǵa­rymdary men sheshimderin bas ızeı qol­dap qana otyratyn qury­lym retinde qurmaý kerek. Olardyń atqarýshy bı­lik­ke meılinshe táýelsiz bolǵany abzal. Táýelsiz máslıhat ákimderdiń jumysyna shynaıy baqylaý jasaı alatyn bolady. Máslıhattar bedeliniń joǵary  bolýy jergilikti ózin ózi basqarý qaǵıdalaryna, halyqaralyq qu­jat­tar talabyna ábden sáıkes keledi.

Eske sala keteıik, 2005 jyly túrli deńgeıdegi máslıhattardyń múddesin qorǵaý jáne olardyń áleýmettik-eko­no­mıkalyq, qo­ǵam­­dyq máselelerdi sheshý talpynystaryna qoldaý kórse­tý maq­­satynda «Qazaqstan más­lı­hat­­tary depýtattarynyń bi­r­lestigi» res­pýblıkalyq qo­ǵam­­­dyq birlestigi (RQB) qu­ryl­ǵan bolatyn. Bul birlestik más­­lıhattar jumysyn jan­dan­dy­rý­ǵa azdy-kópti úlesin qosyp keledi. Senator, «Qazaqstan más­lıhattary depýtattary bir­les­tigi» RQB tóraǵasy Tóleýbek Muqashevtyń sózine qaraǵanda, máslıhattar jumysynyń tıim­diligin arttyrýda osy birles­tik­tiń qyzmetin oryndy paıdalanǵan abzal.

– Ár saılaý saıyn depýtattar qura­my ózgerip otyrady. Jańa depýtattar qosylady. Osyn­daıda olarǵa baǵyt-baǵdar bere­tin, jumysyn júıelep, isin ilgeri bastyratyn birlestik kerek-aq. Aımaqtardaǵy depýtat­tar­dyń ózara tájirıbe almasýy memleketimiz úshin asa mańyzdy. Sonymen qatar birles­tik de­pý­tat­tardyń quqyqtyq saýat­ty­­ly­­ǵyn arttyrýdy da kózdeıdi. Osy maq­satta «Qazaqstan zańger­ler odaǵy» respýblıkalyq qoǵam­dyq birlestigimen tyǵyz qarym-qatynas ornattyq. Ol birlestiktiń de Qazaqstan aımaqtarynda fılıaldary bar. Birlestikke múshe zańgerler elimizdegi más­lıh­at­­tar­men baılanys ornatyp, depýtat­tar­ǵa qu­qyq­tyq, zań­na­ma­lyq turǵyda keńes­terin berip keledi. Depýtattarǵa quqyq­tyq bilim berý isin júrgizýde. Jańa zańdardy nasıhattap, túsin­di­rýde. Atal­ǵan birlestikpen osy máselelerge qa­tysty arnaıy memorandýmǵa qol qoıdyq. Máselen, Qaraǵandydaǵy zańger­ler depýtattarmen jumys istep, qu­qyq­tyq bilim berýdi qolǵa aldyq.

Ashyqtyqqa bastaıtyn, zań buzý­shy­lyqqa jol bermeýge jeteleıtin jer­gilikti ózin ózi basqarý isin de nazar­ǵa aldyq. Osy arqyly aımaq turǵyn­darymen jumys isteý máselesine qatys­ty tájirıbe almasý jumystary da júr­gi­ziledi, – deıdi birlestik tóraǵasy.

T.Muqashevtyń aıtýynsha, Senat pen «Qazaqstan más­lıhat­­tary depýtat­ta­rynyń birles­tigi» arasynda da memo­ran­dýmǵa qol qoıylǵan. Atal­ǵan memorandým eń aldymen zań salasyn jetildirýdi kóz­deı­di. Aımaqtardaǵy depýtat­­tar­dyń quqyqtyq saýat­ty­ly­ǵyn arttyrýdyń bir máni osynda jatyr. Olar ár aımaq turǵyndarynyń turmys-saltyn, jer­gilikti jerdiń ózine tán erek­sheligin eskere otyryp qabyl­da­natyn zańǵa qatysty taldama jasaı alady. Pikirleri men usynystaryn, kózqarastaryn arnaıy saıtqa joldaıdy. Sebebi jergilikti jerdiń jaǵdaıyn aımaq­tardaǵy depýtattar bir kisi­deı biledi. Iаǵnı búgingi tańda Senat qyzmeti men aımaq­tar­daǵy depýtattar arasynda tyǵyz baılanys ornaǵan. «Senattaǵy plenarlyq otyrystardy aımaqtardaǵy depýtattar onlaın rejim arqyly kórip otyr. Sol arqyly bizdiń tájirıbemizdi tanyp, qabyldanyp jatqan zańdarǵa kýá bolady. Aımaqtardaǵy depýtattardyń quqyqtyq biliktiligin arttyra otyryp, olar qabyldanǵan zańnamalardy turǵyndarǵa túsindirse deımiz. Ásirese áleý­met­tik salaǵa qatysty qabyl­dan­ǵan zańnamalardy tur­ǵyn­­darǵa jetkize bilý qajet», deıdi birlestik tóraǵasy.

Qoryta aıtqanda, Prezı­dent usynǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrym­da­masyn iske asyrý barysynda máslıhattarǵa júkteler jaýap­kershilik óte salmaqty. Bul mindet­ti abyroımen oryndaý úshin məslıhattardyń bıik márte­besi, zor bedeli bolýy tıis. Ol úshin birinshi kezekte jergilikti ókildi organdar qura­myn halyqtyń shynaıy tań­da­ýy negizinde, ashyq báseke, demok­ratııa­lyq ádil saılaý arqyly qalyp­tastyrǵan abzal. Sonda ǵana máslıhattar azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń biri – jergi­likti ózin ózi basqarýdyń biregeı ınstıtýty degen atyna laıyq­ty bola alady. Áıtpese máslı­hattar ýaqyt talabyna saı óz jumysynyń tıimdiligin kórsetýi neǵaıbyl.

Aıqarma betti daıyndaǵan

Joldybaı BAZAR,

«Egemen Qazaqstan»