Rýhanııat • 14 Sáýir, 2020

Rýh saltanaty

93 ret kórsetildi

Qazaqtyń qaıta órleýine balanyp júr­gen Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdar­lamasy ult bolashaǵynyń ustynyn aıqyn­dap bergendeı boldy. Az ǵana ýaqytta aýqym­dy jumystar atqaryldy. Jaqsy ister jalǵasýda.

Sanasy silkingen kez kelgen halyq bolashaqqa basqan nyq qadamynan eshqashan keri sheginbeıdi. Qazaqtyń jadysy jańǵyrǵan jyldar kóshine kóz júgirtsek, kóshpeli ómirmen astasqan «Qon­dy­gerdiń jalǵyz-aq bettik tarıhyna» tylsymnan til bitip, jasampaz ulttyń jańa tarıhyn jaza­tyn aq paraqtar aldyńnan aıqara ashyla bastaıdy.

«Otar eldiń tarıhyn otarlaýshy el jazady» degen sóz keýdesine oqtaı qadalar árbir qazaq ańsaǵan azattyǵyna jetkenge deıin nebir buralań joldarda burmalanǵan, eshkim kire almaıtyn qupııa muraǵattarda shań basqan qatpar-qatpar tarıhyn qaıta-qaıta aqtarýmen boldy.

«Bizdiń tarıh bul da bir qalyń tarıh, oqýlyǵy jup-juqa biraqtaǵy» degen Qadyr aqyn jyr joldarynyń astarynda taǵdyrly ulttyń basynan ótken talaı zulmat-zapyran, qaıǵy-qasiret, muń-nalanyń aýyr salmaǵy jatty.

Julmalanǵan jylnamalarymyzdy jadymyzda qaıta oıatý ońaıǵa túsken joq.

Dúnıeniń tórt buryshyna tarydaı shashyl­ǵan ulttyń eńsesin tiktep, egemen kúnge jetkizýde atqarǵan ister qandaı kóp bolsa, sol táýelsizdiktiń bıik tuǵyryn teńseltpeý odan da úlken paryz ekenin sezindik.

Qazaqtyń rýhanı serpilisi uly murattarǵa bastady!

Sonaý sekseninshi jyldardyń aıaǵynda eli úshin ǵazız bastaryn báıgege tikken alash arystary aqtalǵan ýaqyt rýhanı jańǵyrýdyń alǵashqy qarlyǵashtaryndaı azat oılarymyz ben erkin sózderimizge jańa keńistikter ashty.

Tar qapastarda tunshyǵyp jatqan Maǵjan­nyń «Batyr Baıany», Júsipbektiń «Aqbilegi» qazaq dalasyn sharlap ketti.

Arqasyna arýaq qonǵan alashtyń aıbyndy kelbeti sol mezette-aq adamzat aldyna aldaspan qylyshtaı jarqyldap shyqty.

Amanat arqalaǵan arystardyń asqaq rýhymen oıanǵan ult ári qaraı da ótkeni men óshkenin izdeýden irkilgen joq.

Myńjyldyqtardan joǵalmaı jetken rýhanı mura, tól mereke Naýryzdy qaıta toılady.

Tarıh Taıqazandy Túrkistan tórine ákeldi!

Qundy jádigerlermen birge jańǵyrǵan rýh qazaqtyń qutyn eseleı tústi.

Yrys molaıdy, nesibe artty.

Táýelsizdikke qolymyz jetken kúnmen birge Uly dala tósindegi kóshpeli qazaq ulysynyń qara shańyraǵy qaıta kóterildi.

Ýyǵy shanshyldy, keregesi keńeıdi!

Uly kemeńger, Abaı hakimniń torqaly toıy­na saýyn aıtyldy.

Kúltegin, Bilge, Tonykók babalarymyzdyń uly joryqtary baıandalǵan qaharman dastandar Qaraótkel qaqpasynan kirip, Alash tórine ozdy!

Keshe men búgindi jalǵaǵan ómirsheń mátinder tasqa basyldy. Tarıhqa til bitti.

Babalar sózi baǵzydan qońyr ún qatty. Kúı-qudiret qyzyl arsha ata dombyranyń shanaǵynan tógildi.

Irgeli memleket, degdar qoǵam jahan úderisine erkin qosyldy. О́shkeni janyp, ólgeni tirilgen órkenıet órge basty.

Alty alash qazaq handyǵynyń qazyǵy qaǵylǵan Qozybasyda uly quryltaıǵa jınaldy.

Qazaqtyń babadan balaǵa mura bolǵan baı tili jańa sıpat aldy. Abaı tiliniń mádenıeti jańa myńjyldyqqa kúımeli kóshin túzedi. Ana tilimizdiń aıasy keńip, ata tarıhymyzdyń arnasy ulǵaıdy.

Bolashaqtyń baǵdary aıqyndaldy. Ulttyń rýhanı jady jańardy.

Bilim saltanat qurdy.

Qazaq balasy uly baıtaqqa baıraq tikken kóshpeli ulystardyń salt-dástúrleri men mádenı ómiri, aýyz ádebıeti men kóne saryndaryna qaıta oraldy.

Tamǵalydaǵy ejelgi keskinderge jas qazaq qaıta úńildi.

Beǵazy-Dándibaıdaǵy tas balbaldarǵa danyshpan til bitirdi.

Qazaq jyry adamzattyń alty tiline aýdaryldy.

Ata qonysynyń arǵy-bergi tarıhyna taǵy bir zer saldy.

Kerish-kerish qabyrǵalaryn zamana jeli opyrǵan kóne qalalardy qaıta oıatty.

Berel qorymynan kisinegen jeti jıren pyraqtyń daýysy Uly dalany dúbirge bóledi!

Saq hanzadasy Senaǵa at sýaryp turdy!

 «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý».

Naǵyz rýhanı jańǵyrý – keshegini ulyqtaý men keleshekti umytpaýdan turady.

Biz – sonaý uly Dalanyń Turandaı asqaq qa­sıetti tórinde tý kótergen kóshpeli kók túrik­ter­diń tekti urpaǵy ekenimizdi umytpaýymyz kerek.

Ulttyń jadynda kóne tarıhtyń kómbesi jańǵyra berýi tıis.

Biz sol kezde ǵana basqadan básimiz bıik, basymyz azat bolmaq.

Ilgeri qadam eldi izgilik pen irilikke tárbıeleıdi.

Bizdi áli de san salaly taǵdyrsheshti tarıhı joldar kútedi.

Sol jolda salǵyrt emes, sergek bolmaǵymyz kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar