Rýhanııat • 06 Tamyz, 2020

Ázil ádebi

112 ret kórsetildi

Birde qazaq radıosyn qosyp qalyp edik, satıra sardary Kópen aǵa kúldirip áńgimesin aıaqtap jatyr: «Kúle bilý – ómir, kúldire bilý – óner, kúlki bolý – ólim». Dál aıtylǵan dıagnoz dep qaldyq. Kó­pe­keń bul jerde jalpy adamzattyq kúl­ki týrasynda emes, qazaq áziliniń qazir­gi ádebi turǵysynda oı túıindegenine esh kúmá­nimiz joq. Satırık sózinen ańda­ǵany­myzdaı, jymıyp qana kúletin qazaq júzin­degi ádemi kúlki búginde bos yrjyńǵa aınalǵan.

Jalpy, qazekeńdi kúlkiniń pálsapasyna tym áriden qaraǵan biregeı ult deıtin edik. Rııa­­syz kúlki, ashy kúlki, mysqyl, orynsyz kúl­ki, kekesin, daraqy kúlki, jymııý, ezý tartý, kúlimsireý, qarqyldaý dep bir ǵana kúlki­niń ózin jiktep-jiliktep tastaıtyn jurt sol kúl­kini búginde bulaı ajyratýdan alshaq­tap qalǵan.

Abaı hakimniń «Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat» degen sózin jattap óskendeı edik. Qazaq maqal-mátelderi de kúlki taqyrybyn aınalyp ótpeıdi. Solardyń ishindegi qatań eskertilgen, qaıtalap aıtqyzbaǵanyń jón bir maqal: «Qatynnyń qary kúlegesh, erkektiń qory kúlegesh».

«Ony túsinetin bala qaıda» degendeı, búginde ne bolsa soǵan kúlip ketkenimiz ótirik emes. Úıde de kúlemiz, túzde de kúlemiz. Oıda da kúlemiz, toıda da kúlemiz. Sol es-tússiz kúl­gen betimiz búkil rýhanı álemimizdi, konsert sahnalaryn deısiz be, kógildir ekrandardy deısiz be, dańǵoı daraqy kúlkige toltyryp tas­taǵanymyzdy ózimiz de baıqamaı qalǵan sııaqtymyz.

Qazaq saharasynda, onyń ishinde Arqa jazyǵynda kúlkiniń dástúrli úlken mektebi ótkenin osy kúni qaısymyz aıta alǵandaımyz. Qalyń qarakesektiń Shanshar abyzynan taraıtyn jurtty Shanshardyń qýlary dep ataǵan. Boılaryndaǵy qýaqy minezderimen, ótkir syqaq-kelemejderimen, shanyshpa, qa­ǵyt­pa,  ájýa-qaljyńdarymen halyq arasynda úlken bedelge ıe bolǵan tuqym. Kezinde Teke­baı,  Qantaı, Tontaı, Torsyqbaı sııaqty qýlar el esinde ádil ázilderimen qalypty. Uly Abaıdyń naǵashylary týraly sóz etkende týra osy Shansharlardyń eline soǵamyz. Edireı, Egindibulaq, Balqantaýdyń etegindegi Qý bolysynyń Shansharlary týraly aıtyp bastaımyz.  Muhtar Áýezov bul tuqym jaıly: «Abaıdyń óz sheshesi Qarakesek ishinde Bertis tuqymy bolady. Uljannyń ákesi Turpanmen birge týysqan Qantaı, Tontaı qaljyńmen dańqy shyqqan belgili mysqylshyl, tapqyr kúldirgiler. Bul ádet – Bertis, Shanshar rýy­na túgel ja­ıyl­ǵan minez. Osy Shanshardyń buryn-sońdy zamanǵa sheıin aýzynan tastamaıtyn ataqty qýy – Tontaı. Tontaıdyń barlyq ómiri tutas kúlki bop ketken. Túgelimen bastan-aıaq jeke-jeke kúlki áńgimeden qura­lady. Sol áńgimelerge qaraǵanda Tontaılar – qalyń qazaq ortasynyń únemi kóńilin kóterip júrgen, taýsylmaıtyn dýman, udaıy qyzyq kúldirgisi. Osy Tontaıdyń inisi Turpannan  týǵan áıel bala – Uljan. Uljanda tuqymynyń taýyp aıtqysh qal­jyń­shyldyǵy ábden belgili bolǵan: ... kesek qaljyń, ájýaǵa da Uljan kónterli, sozyrly, tapqyr bolǵan...» deıdi.

Qatty syrqattanyp, úshkirtýge taǵy molla shaqyrtpaq bolǵan bala-nemerelerine sol Tontaı: «Jazyla-jazyla qoja-moldadan da uıat boldy, endi ólmesek bolmas» dep óz betin ózi jaýypty.

Mine, qazaq kúlkisiniń tereń qoınaýy, qazaq kúlkisiniń qatpar-qatpar ádebi, ishki fılosofııasy. Jalpy, biz biletin ómir formýlasy boıynsha ómirge jylap kelip, jylap ketýimiz kerek edi. Tontaı jylap kelip, kúlip ketedi. Mu­ny qartaıǵan Qııasbaı qyr basynda bala-shaǵamen oınap turyp Abaı hakimge: –– Abaı aǵa, osy adam balasy anasynan jylap týa ma, kúlip týa ma? – deıdi. Buǵan Abaı: – Kúlip týý jaratylystyń zańynda joq qoı, – dep ja­ýap qaıtardy. – Olaı bolsa, – dedi Qııasbaı, – dúnıege jylap kelgen adam balasy, kúlip ólmeıdi. Sondyqtan bul fánıge keıispen kelgen pendeniń, aldamshy dúnıege aıaǵyn shaldyrmaı, ómirin ókinishsiz ótkizip ólgen birde-biri joq. Al men dúnıeniń ózin mazaq etip júrgen joqpyn ba? – depti.

Mundaı túbi tereń kúlkili kartınalardy «Abaı jolynan» kóptep kezdestirýge bolady. Bir ǵana Juman qyrttyń áńgimeleri qazaqtyń kem-ketik minezin túgendep, qolyńa ustatqandaı emes pe? Odan bólek Arqanyń ekinshi bir qıyryndaǵy ataqty Jyndy Ysqaqtyń marqum Aqseleý Seıdimbek aǵa­myz jazyp qaldyryp ketken beıpil sózderi nege turady?

Eshbir qazynamyzdy qoryp júrgen jurtqa uqsamaı yrjııamyz. Iá, kúlkiniń taǵy bir túri qalyp barady eken ǵoı, yrja­laqtaý... Tipti yńǵaısyzdaý kúlki...

Jastaý kúnimizde kishkentaı balany qytyq­tap, kúldirip oınatsaq úlkender: – Qoıyńdar, balany qatty kúldirtýge bolmaıdy, shegi túıilip qalady, – dep tyıyp otyratyn.

Qazaq ta áljýaz jas sábı sııaqty názik. Kóp kúldirte bermeıik, kóp kúle bermeıik.

Oıly ázilge oryn árkezde bar.

Sońǵy jańalyqtar

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Búgin, 22:45

Qylań

Tanym • Búgin, 22:27

Ekpe saldyrýshylar sany artyp keledi

Aımaqtar • Búgin, 22:20

Saýran aýdanyna alǵashqy ákim taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 15:52

Atyraý oblysynda 37 jańa mektep salynady

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Jalaqysy kóp óńirler anyqtaldy

Qarjy • Búgin, 14:30

Veterınarlar qartaıyp barady

Qazaqstan • Búgin, 12:10

Uqsas jańalyqtar