Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynyń tolyq mátini

Qurmetti otandastar!

Qurmetti Parlament palatalarynyń tóraǵalary, depýtattar,

Úkimet músheleri!

Parlamenttiń kezekti sessııasynyń jumysy kúrdeli kezeńde bastalyp otyr.

Elimizde jer-jahanǵa zor qaýip tón­dirgen pandemııaǵa qarsy kúres áli de jalǵasýda. Biz azamattardyń ómirin já­ne densaýlyǵyn qorǵaý úshin bar kúsh-jige­rimizdi biriktirdik. Osyndaı syn saǵat­ta yntymaǵy jarasqan halqymyz ju­dyryqtaı jumyldy.  

Indetpen kúres dana halqymyzǵa tán asyl qasıetterdiń arqasynda júzege as­ty. О́zgege qolushyn sozyp, tileýles bo­lý, tosynnan kelgen keselge qarsy turý ma­ńyzdy ekeni anyq baıqaldy.  

Dárigerlerge, quqyq qorǵaý organ­­da­rynyń qyzmetkerlerine, áskerı qyz­­metshilerge, eriktilerge, kásip­ker­­lerge jáne osyndaı shaqta beıjaı qal­maǵan barsha azamattarǵa shyn júrek­ten alǵys aıtamyn. Sizder aıryq­sha taban­dylyqtyń jáne zor jaýap­ker­shiliktiń jarqyn úlgisin kórsettińizder.

Bul Otanǵa degen shynaıy súıis­pen­shiliktiń kórinisi dep sanaımyn.

Qazirgi kúrdeli jaǵdaıda aldymyzda turǵan basty mindet – áleýmettik-ekono­mı­kalyq turaqtylyqty, jumys oryndaryn jáne halyqtyń tabysyn saqtap qalý.

Daǵdarysqa qarsy jedel sharalardyń eki toptamasy qabyldandy. Ýaqytsha tabyssyz qalǵan 4,5 mıllıonnan astam azamatymyz 42 500 teńge mólsherinde kómek aldy. Buǵan 450 mıllıard teńgeden astam qarajat jumsaldy. Osyndaı járdem kórshiles elderde, tipti basqa iri memleketterde berilgen joq.

Mıllıonnan astam adamǵa azyq-tú­lik jáne turmystyq zattar qorjyny be­rildi. Elbasy – Nur Otan partııasy Tóraǵasynyń bastamasymen 550 myń­nan asa otbasy «Birgemiz!» qorynyń qol­daýy­men birjolǵy qarjylaı kómekke ıe boldy.

Pandemııa barlyq memleketter úshin synaq kezeńine aınaldy. Olar indetpen kúres jolynda kóp qıyndyqty bastan ótkerýde. Bir jerde ahýal turaqtansa, ekinshisinde vırýstyń jańa oshaqtary paıda bolýda.

Úkimet jiberilgen qatelikterden sabaq alyp, jumysty jedel jolǵa qoıa bildi. Eń bastysy – biz azamattardan esh nárseni jasyrmaı, indetten qaıtys bolǵandar týraly aqparattyń barlyǵyn ashyq jarııaladyq. Qanshalyqty ashy bolsa da, shyndyqty aıtyp otyrmyz. Bul – keıbir memleketterge qaraǵanda Qazaqstannyń utymdy tusy.

Alaıda ahýaldyń jaqsarýy bosań­sýǵa sebep bolmaýǵa tıis. Kúres áli jal­­­ǵa­sýda. Dúnıejúzilik densaýlyq saq­­taý uıymynyń boljamy boıynsha pan­­demııa­ny jeńý úshin kem degende
2 jyl qajet.

Aldaǵy aılarda kúsh-jigerimizdi barynsha jumyldyra jumys isteıtin bolamyz. Osyǵan daıyn bolýymyz ke­rek. Másele týyndaǵan kezde ǵana shu­ǵyl qımyldamaı, aldyn ala sharalar qa­byldap, barlyǵyn jan-jaqty oılas­tyryp jumys isteýimiz kerek. Bar­lyq sheshimder muqııat tekserilgen bol­jam­darǵa negizdelýge tıis.

Úkimet naqty shekteýler men beıimdi karantın ádisin engizýde. Pandemııamen kúres jóninde keshendi baǵdarlama ázirlenedi.

Memleket tarapynan áleýmettik sala­daǵy jáne ekonomıkany qoldaýǵa baǵyttalǵan barlyq mindettemeler oryn­dalatyn bolady. Bul maqsatqa Ult­tyq qordan 1 trıllıon teńge bólinýde. Áleý­met­tik tólemderdi ındeksasııalaý jumy­sy jalǵasyn tabady. Osy baǵytta 2023 jyl­ǵa deıin shamamen 1 trıllıon teńgeden astam qarjy bólý josparlanyp otyr.

Biz qazirgi qıyndyqty mindetti túrde eńseremiz. Degenmen, elimizdiń jańa geosaıası ahýaldaǵy uzaq merzimdi damýyn esten shyǵarmaýymyz kerek.

Qazir álem sońǵy 100 jyl ishinde bolmaǵan asa kúrdeli daǵdarysty bastan ótkerýde. Sarapshylardyń aıtýynsha, jahandyq ekonomıkany qaıta qalpyna keltirý úshin keminde 5 jylǵa deıin ýaqyt qajet.

Deı turǵanmen, bolashaqta kósh bas­taıtyn memleketterdiń básekege túsý qabileti dál osyndaı daǵdarystar men irgeli ózgerister kezinde shyńdalady. Qazaqstan jańa álemde óziniń laıyqty ornyn alýǵa tıis.

Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursul­­tan Ábishuly Nazarbaevtyń kó­re­gen saıasatynyń arqasynda ekono­mı­ka­­nyń damýy úshin berik negiz qalandy, álem­­dik arenada abyroı-bedelge ıe boldyq.

Sondyqtan álemniń jańa bolmys-bitimi qalyptasyp jatqan shaqta biz refor­­malarǵa tyń serpin berýimiz kerek. Bul baǵytta Ult josparyn jáne Bes ınstı­­týttyq reformany negizgi baǵdar etip ustanýymyz qajet.

Biz azamattarymyzdyń laıyqty ómir súrýine jaǵdaı jasaýǵa, olardyń quqyq­taryn qorǵaýǵa, zań ústemdigin qamta­masyz etýge, jemqorlyqqa qarsy kúresti kúsheıtýge mindettimiz.

Endeshe, is-qımyl jospary qandaı bolmaq?

 

I. Memlekettik basqarýdyń jańa úlgisi

Bul saladaǵy reformalardy júıeli túrde júzege asyrý qajet.

Eń aldymen, memlekettik basqarýǵa, kadr saıasatyna, sheshim qabyldaý júıe­sine jáne olardy oryndaý jaýap­ker­shili­gine degen kózqarasty ózgertýden bas­taýymyz kerek.

Pandemııa jáne daǵdarys jaǵdaıynda memlekettik basqarý júıesi bar kúsh-jigerin jumyldyryp jumys isteýde. Jedel sheshimder qabyldaý aıtarlyqtaı ýaqyt pen qarajatty talap etedi. Biraq aldaǵy josparlardy nazardan tys qal­dyrmaýymyz qajet. Sondyqtan men tikeleı Prezıdentke baǵynyshty bolatyn Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigin qurý týraly sheshim qabyldadym. 

Buryn mundaı organ boldy jáne óz jumysyn oıdaǵydaı atqardy. Endi osy agenttik qaıtadan tutas mem­lekettik jos­parlaý júıesiniń negizgi orta­lyǵy­na aınalady. Agenttik usynǵan reformalar naqty, iske asatyn jáne eń bas­tysy, bar­lyq memle­ket­tik organdar úshin oryn­daýǵa mindetti bolýǵa tıis.

Reformalar jónindegi joǵary prezı­denttik keńes qurylady. Bul keńestiń sheshimderi túpkilikti bolady. Tez ózgerip jatqan ahýalǵa shynaıy baǵa berý úshin Statıstıka komıteti Agenttik quramyna beriledi.

Dástúrge saı, memlekettik josparlaý júıesinde josparlaý, oryndaý jáne baǵalaý qyzmetin negizinen memlekettik apparat atqarady. Bul – durys emes.

Memlekettik josparlaý júıesi adam resýrstaryn barynsha jumyldyrýǵa tıis, ıaǵnı jeke sektor men qoǵam ókil­derin tolyqqandy seriktester retin­de jumystyń barlyq kezeńine – jospar­laýǵa, oryndaýǵa jáne baǵalaýǵa tartýy kerek. 

San alýan kórsetkishter men ındıka­t­or­lardan turatyn memlekettik baǵdar­lamalar ázirleýdi toqtatý qajet. Barsha aza­matqa túsinikti, qysqa ári nusqa ulttyq jobalar formatyna kóshken jón. Negiz­gi maqsat – jumystyń barysy emes, nátı­jesi bolýǵa tıis.

Osyndaı túbegeıli reformany júr­gizý úshin memlekettik apparattyń qyz­me­tin qaıta qaraý kerek. Bul másele boıynsha reformalardy josparlaý men júzege asyrýdyń úılesimdiligi asa mańyzdy.

Memlekettik qyzmet júıesin retke keltirip, qaıta qurý kerek. Pandemııa ke­zinde memlekettik qyzmetshilerdiń basym bóliginiń qashyqtan jumys isteý rejimine kóshýi memlekettik apparatty qysqartý kerektigin jáne buǵan tolyq múmkindik bar ekenin kórsetti.

Memlekettik apparat jáne kvazı-memlekettik sektor qyzmetkerlerin qysqartý merzimin jedeldetýdi tapsyramyn. Bıyl olardyń sanyn 10 paıyzǵa, al kelesi jyly 15 paıyzǵa qysqartqan jón. Osylaısha biz 2021 jyly sheneýnikterdiń sanyn 25 paıyzǵa qysqartý máselesin sheshetin bolamyz. Sonyń nátıjesinde jáne sıfrlandyrý úderisin eskere otyryp, odan ári qysqartý týraly sheshim qabyldaımyz.

Únemdelgen qarajattyń esebinen qalǵan qyzmetkerlerdiń jalaqysyn kóbeıtetin bolamyz. Eńbekaqysy az memlekettik qyzmettiń qoǵam úshin paıdasynan zııany kóp. Bul máselege jete nazar aýdarmaý keri ketýge, biliktilik pen bastamashyldyqtan  aıyrylýǵa, sondaı-aq eń soraqysy, jemqorlyqqa ákep soqtyrady. Sondyqtan 2021 jylǵy
1 shildeden bastap baldyq-faktorlyq júıe engizilýge  tıis. Mundaı joba mem­lekettik qyzmetshilerdiń qulshy­ny­syn arttyryp, jaýapkershiligin nyǵaı­ta túsedi.

Bizge jańa kadrlar, ıaǵnı kásibı bi­likti, ozyq oıly jáne bastamashyl ma­man­­dar asa qajet. Memlekettik qyzmet qol jet­peıtin jabyq kastaǵa aınalmaýǵa tıis.

Sonymen qatar kásibı jáne etıkalyq normalardyń quldyraýyna jol bermeı, sabaqtastyq pen ınstıtýsıonaldyq dás­túrdiń saqtalýyn qamtamasyz etý mańyz­dy. Osy tusta jaýapty hatshylar ınstıtýtyna arnaıy toqtalǵym keledi.

Bul ınstıtýtty engizgen kezinde ja­ýapty hatshylardyń jıi aýyspaı jumys isteýi mınıstrlerdi ákimshilik-kadrlyq jumystardan bosatyp, apparattyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etedi degen oı bolǵan. Alaıda is júzinde olaı bolmaı shyqty. Tipti mınıstrler men jaýapty hatshylardyń arasynda túsinispeýshilik týyndap jatady. Munyń saldary ortaq jumysqa zııanyn tıgizedi.

Negizgi jaýapkershilik bir adamǵa, ıaǵnı Prezıdent taǵaıyndaıtyn mınıstrge júktelýi tıis. Sondyqtan jaýapty hatshylar ınstıtýtyn joıyp, olardyń mindetterin mınıstrliktiń apparat basshylaryna júktegen jón.

Bul usynystardy júzege asyrý úshin osy jyldyń sońyna deıin memlekettik qyzmet týraly zańnamaǵa tıisti túzetýler engizýdi tapsyramyn.

Norma shyǵarý máselesin de qaıta qaraý qajet.

Karantın kezinde quqyqtyq júıeniń qasańdyǵy qolbaılaý bolyp, jumysty qatty tejegeni jasyryn emes. Sol sebepti, tótenshe jaǵdaı rejimin engizip, «Tótenshe jarlyq» shyǵarýǵa týra keldi.

Biraq mundaı sharalar daǵdarys jaǵ­daıynda máseleni túbegeıli shesh­peıdi.

Negizgi problema atqarýshy bıliktiń ár qadamynyń zańmen shektelip, adymynyń ashylmaýynda bolyp otyr. Biz mınıstrler men ákimderge zor talap qoıamyz, biraq olardyń ókilettikteri zańdar men qaýlylardyń naqty normalarynyń aıasynda shekteledi. Bul jaǵdaı memlekettik apparattyń ǵana emes, Parlamenttiń de jumysyn qıyndatady. Parlament palatalary atqarýshy organdardyń quzyretine berýge bolatyn egjeı-teg­jeıli baıandalatyn normalardy da qaras­ty­rýǵa májbúr bolyp otyr.

Almaǵaıyp dúnıede jedel sheshim qabyldaı almaý ulttyq qaýipsizdikke nuqsan keltirýi múmkin.  Sondyqtan Qu­qyqtyq saıasat tujyrymdamasy aıasynda zańnamany ózgertý arqyly quqyqtyq reglamentteý deńgeıleriniń arasyndaǵy teńgerimdi qamtamasyz etý kerek. Muny keıinge qaldyrýǵa bolmaıdy.

Taǵy bir mańyzdy mindet – kvazı­mem­lekettik kompanııalardy korporatıvtik basqarý isin jaqsartý máselesin sheshý. 

Elimizde ondaǵan ulttyq kompanııa jáne on myńdaǵan memlekettik kásiporyn bar. Bul rette iri kvazımemlekettik mekemeler aksıonerlik qoǵam retinde jumys júrgizedi, ıaǵnı olardyń maqsaty – paıda tabý. Eger memlekettik qyzmetterdiń bir bóligi olarǵa berilse, mundaı kom­pa­nııalardyń jumysy azamattarǵa jáne ekonomıkaǵa naqty qyzmet kórsetýge arnalyp, qosymsha sıpatqa ıe bolýy tıis.

Kóptegen aksıonerlik qoǵamda qa­lyp­ty túsinikter aýysyp ketken. Korpo­ratıvtik basqarý qosymsha bıýro­kra­tııalyq rásimge aınalyp otyr. 

Tutas kvazımemlekettik sektordy reformalaý isin jalǵastyrý qajet. Keı­bir sheshimder búgin jarııalanady, al qal­ǵan máseleler boıynsha Úkimet maǵan usynys beredi. 

 

II. Jańa jaǵdaıdaǵy ekonomıkalyq damý

Uzaqqa sozylǵan munaı dáýiri aıaq­talǵan sııaqty. Álemdik naryqtyń múlde jańa ahýalyna daıyn bolý kerek.

Ártaraptandyrylǵan jáne tehno­lo­gııaǵa negizdelgen ekonomıka qurý – jaı qajettilik qana emes. Biz úshin budan basqa jol joq.

Sonymen qatar ekonomıka halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalýy kerek. Ult­tyq tabystyń ósiminen túsetin ıgilik­ter­di ádil bólý, tıimdi áleýmettik «lıfti­ler­di» ornyqtyrý jónindegi qoǵamnyń ót­kir talaby mindetti túrde oryndalýy tıis.

Sondyqtan elimizdiń jańa ekono­mı­kalyq baǵdary basty jeti qaǵıdatqa negizdelýi kerek:

1. Igilikter men mindetterdiń ádil bóli­nisi.
2. Jeke kásipkerliktiń jetekshi róli.
3. Ádil básekelestik, kásipkerlerdiń jańa býyny úshin naryq ashý.
4. О́nimdilikti kóbeıtý, ekonomıkanyń aýqymdylyǵyn jáne tehnologııalyq sıpatyn arttyrý.
5. Adamı kapıtaldy damytý, jańa úlgidegi bilim salasyna ınvestısııa tartý.
6. «Jasyl» ekonomıkany damytý, qorshaǵan ortany qorǵaý.
7. Memleket tarapynan dáıekti she­shim­der qabyldaý jáne sol úshin qoǵam al­dynda jaýapty bolý.

Bul rette biz básekege qabilettigimizdi kór­­setetin artyqshylyǵymyzǵa jáne naq­­ty múmkindikterimizge súıenýimiz kerek.

 * * *

Qazaqstannyń aldynda turǵan asa mańyzdy mindet – ónerkásiptik áleýe­timizdi tolyq paıdalaný.

Osy saladaǵy tabystarymyzǵa qara­mastan, ishki naryqtyń zor múmkindikterin áli de bolsa tolyqqandy júzege asyra almaı kelemiz. О́ńdelgen taýarlardyń úshten ekisine jýyǵy shetelden ákelinedi.

Ulttyq ekonomıkanyń strategııalyq qýatyn arttyrý úshin tez arada qaıta óńdeý isiniń jańa salalaryn damytý qajet. Bul qara jáne tústi metallýrgııa, munaı hımııasy, kólik qurastyrý jáne mashına jasaý, qurylys materıaldary men azyq-túlik óndirý jáne basqa da salalardy qamtıdy.

Sapalyq turǵydan múlde jańa ulttyq ındýstrııany damytý úshin jańǵyrtylǵan zańnamalyq negiz qajet.

О́nerkásipti retteý jáne oǵan qoldaý kórsetý máseleleri túrli zańnamalyq aktilerde kórinis tapqan. Biraq ortaq maqsat kórsetilmegen, júzege asyrylatyn saıasat pen sharalardyń arasynda ózara baılanys joq. 

Sondaı-aq jekelegen sektorlardy ne­me­se salalardy retteıtin kóptegen zań bar.

Mysaly, «Elektr energetıkasy týraly» zań, «Kólik týraly» zań.

О́ńdeý ónerkásibin damytýdyń qaǵı­dat­taryn, maqsattary men mindetterin bel­gileıtin «О́nerkásip saıasaty týraly» birizdi zań jyl sońyna deıin ázirlenýge tıis.   

О́nerkásipke qoldaý kórsetýdiń naqty sharalaryn da jetildirý kerek. Bizde júıeli ári birtutas ustanym joq. Sonyń saldarynan sansyz kóp jobaǵa qarajatty ysyrap etip otyrmyz.  

Árıne, ónerkásipke qoldaý kórsetýdiń keń kólemdi qamtıtyn aýqymdy sharalaryn saqtap qalamyz. Sonymen birge Úkimet strategııalyq turǵydan mańyz­dy óndiristerdi, negizgi eksporttyq basym­dyqtardy aıqyndap, qoldaý shara­larynyń aıasyn keńeıtý kerek.

Strategııalyq jobalar úshin zattaı grantty, qarjylandyrý jeńildigin, jekeleı kepildikti, eksporttyq qol­daý tásilderin toptap usyný jolyn qaras­tyrý kerek. Investorlardyń qarjy­lyq shyǵynynyń bir bóligin salyq tóleýden bosatý arqyly óteýge bolady.

Memlekettik, kvazımemlekettik sektorlar jáne jer qoınaýyn paıdalanýshylar úshin kepildi satyp alý talabyn qarastyrý qajet.    

Eń basty nárse – jobanyń júzege asyrylatyn búkil kezeńinde zańnamalyq sharttardyń turaqty bolýy.   

Árıne, tek bul sharalarmen ǵana shektelmeımiz. Naqty qoldaý deńgeıi jo­baǵa salynǵan qarajattyń kólemine jáne onyń basymdyǵyna baılanysty bolady.  

Memleket pen ınvestorlar arasyn­daǵy ýaǵdalastyqtardy bekitý úshin stra­tegııalyq ınvestısııalyq kelisim jasalady. Bul – jańa tásil.

Osy bastamany jyl sońyna deıin eko­nomıkalyq ósimdi qalpyna keltirý jónindegi zań jobasy aıasynda júzege asyr­ǵan jón. Úkimet strategııalyq keli­sim­derge enetin jobalardyń toptamasyn 2021 jyldyń sáýir aıyna deıin ázirleıdi. 

О́ńdeýshi kásiporyndardyń otandyq shı­kizatqa qolaıly baǵamen tolyq qol jet­kizý máselesi de júıeli túrde sheshi­lýge tıis. 

Úkimetke jyl sońyna deıin elimizdiń óńdeýshi óndiris oryndaryn shıkizatpen tolyq qamtamasyz etýge múmkindik bere­tin retteý tásilderin ázirleýdi tapsyramyn.

О́nerkásiptiń damýyna retteletin satyp alý júıesi tikeleı áser etedi. Onyń kólemi 15 trıllıon teńgege jýyq nemese jalpy ishki ónimniń besten bir bóligin qu­raıdy. Úkimet pen ákimderdiń mindeti – osy áleýetti barynsha paıdalaný.

Meniń tapsyrmam boıynsha mem­lekettik organdardyń satyp alý júıesin jaqsarta túsetin jańa zań qabyldandy. Biraq ulttyq kompanııalardyń satyp alý júıesi áli de bolsa ashyq emes jáne oǵan qatardaǵy kásipkerlerdiń qoly jete bermeıdi. 

Jyl sońyna deıin kvazımemlekettik sektordyń barlyq satyp alý jumystaryn retteıtin birtutas zań qabyldaýdy tapsyramyn. Retteletin barlyq satyp alýlar barynsha ashyq jáne «Bir tereze» arqyly ǵana júzege asyrylýǵa tıis.

Eger tıisti quqyq qoldaný tájirıbesi bolmasa, zańnamany jetildirgennen eshqandaı paıda joq.

Sheteldiń arzan ári sapasyz taýarlary otandyq ónim retinde usynylyp, satyp alý konkýrstarynda jeńip shyǵatyn kezderi jıi bolyp turady. Otandyq ónim óndirýshilerdiń tizimi de, ındýstrıaldy sertıfıkattar da jalǵan óndirýshilerge naqty tosqaýyl qoıa almaı otyr.

Úkimet «Atameken» ulttyq kásip­ker­ler palatasymen birlesip, jyl sońyna deıin Qazaqstannyń qamtý úlesin arttyrý úshin naqty usynystar ázirleıdi.

Osy salaǵa qatysty ortaq mindet – óńdeý ónerkásibiniń óndirisin bes jyl ishinde kem degende 1,5 ese arttyrý.

Alaıda bir ǵana ónerkásip saıasa­ty arqyly ındýstrıalandyrý isin aıtar­lyqtaı ilgeriletýge qol jetkize almaımyz. Aqsha-nesıe, salyq jáne basqa da negizgi salalardaǵy saıasattyń naqty sektor suranysynan alshaqtap ketpeýiniń ma­ńyzy zor. Buǵan áli tolyǵyraq toqta­la­myn.  

* * *

Aýyl sharýashylyǵyn damytpaı, básekege qabiletti ekonomıka qurý múmkin emes.

Bul salada sheshimin tappaı kele jat­qan ózekti máseleler bar. Atap aıtqanda, jurttyń jerge qol jetkize almaýy, uzaq merzimge beriletin «arzan nesıeniń» bolmaýy, kásibı mamandardyń tapshylyǵy.  

О́nimdilikti arttyryp, shıkizat óndirý­men ǵana shektelmeý úshin, sondaı-aq qoı­ma jáne kólik ınfraqurylymyn damy­tý maqsatynda shuǵyl sharalar qabyl­daý kerek.

Elimizde et, jemis-jıdek, kókónis, qant, bı­daı, maıly daqyldar, sút ónim­derin óndirý jáne óńdeý úshin 7 iri eko­júıe qa­lyptastyrýǵa bolady. Balyq sha­rýa­shy­lyǵyna da erekshe mán bergen jón. Qo­symsha qun qalyptastyrýdyń ózegi sana­latyn iri jobalar mańyzdy ról atqarýǵa tıis.

Vertıkaldi kooperasııa aıasynda jeke qosalqy sharýashylyqtyń áleýetin paıdalanǵan abzal. Jeke sharýashylyq mıllıondaǵan aýyl turǵyndaryna tabys tabýǵa múmkindik bere alady. Olardy óńir­lik azyq-túlik habtaryn qurýǵa ju­myl­dyrý kerek.

Biz gorızontaldi kooperasııanyń áleýetin de esten shyǵarmaýymyz qajet. Onsyz agroónerkásip kesheninde qarqyndy damý bolmaıdy. Basy birikpegen jeke qosalqy sharýashylyqtar, shyn máninde, ólmestiń kúnin kórip otyr. Bul rette, sapaly ári mol ónim óndirý, úzdiksiz taýar jetkizý týraly sóz qozǵaýdyń ózi orynsyz. Básekege qabiletsizdik pen ımporttan aryla almaı otyrýymyzdyń sebebi de osynda.

Kooperasııa kezinde jer jáne basqa da múlikke qatysty barlyq quqyqtar saqtalady. Kooperasııa sharýashylyqtarǵa shıkizat satyp alý, ónim óndirý jáne ony satýdy uıymdastyrý barysynda kúsh jumyldyrýǵa múmkindik beredi. Aýyl eńbekkerleriniń aýyr jumysy tym arzan baǵalanady. Bul – jasyryn emes. Tabystyń basym bóligine alypsatarlar kenelip jatady. Sondyqtan sýbsıdııa jáne salyq jeńildikterin berý baǵdarlamalary aıasynda aýyldyq jerlerdegi kooperasııany yntalandyrý úshin tıisti sharalar toptamasyn ázirleý qajet.     

Taǵy bir mańyzdy másele. Kelesi jyly aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi paıdalaný máselesi boıynsha Jer kodeksiniń keıbir normalaryna qatysty engizilgen moratorıı kúshin joıady.  

Jerimiz sheteldikterge satylmaıdy. Biraq Úkimet aýyl sharýashylyǵy jerlerin tolyqqandy ekonomıkalyq aınalymǵa engizýdiń ózge ádis-tásilderin ázirleýge tıis. Agrarlyq sektorǵa ınves­tısııa tartý aýadaı qajet.

Kásibı mamandardyń tapshylyǵy, sondaı-aq agrarlyq ǵylymnyń oıdaǵydaı damymaýy – bul saladaǵy qordalanǵan máseleler. Osy baǵytta atqarýshy bılik tarapynan naqty sharalar qabyldanýy kerek.

Tehnologııalyq turǵydan eskirgen sýarý júıesi úlken kedergi keltirip otyr. Sýdyń 40 paıyzy dalaǵa ketip jatatyn kezderi bolady. Onsyz da sý tapshylyǵynyń zardabyn tartyp otyrǵan elimiz buǵan jol bere almaıdy. Osy salanyń normatıvtik-quqyqtyq turǵydan rettelýin qamtamasyz etip, zamanaýı tehnologııalar men ınnovasııany engizý úshin ekonomıkalyq yntalandyrý sharalaryn ázirleý qajet.

Agroónerkásip keshenin damytý jónindegi qoldanystaǵy memlekettik baǵdarlama kelesi jyly aıaqtalady. Úkimetke bıznes ókilderimen birlesip, Agroónerkásip keshenin damytý jónindegi jańa ulttyq jobany ázirleýge kirisýdi tapsyramyn.   

Negizgi mindetterimiz:

– áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarymen ózimizdi tolyq qamtamasyz etý;

– mıllıondaǵan aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý;

– eńbek ónimdiligin eki jarym ese kóbeıtý;

– agroónerkásip kesheni óniminiń eksportyn eki ese arttyrý.  

 * * *

О́zekti máseleniń biri – kólik-logıstıka keshenin damytý.

«Nurly jol» baǵdarlamasynyń birinshi kezeńi tabysty júzege asyryldy. Sonyń arqasynda elordamyzdy óńirlermen «tarmaqtaný» qaǵıdaty bo­ıynsha baılanystyrýǵa múmkindik týdy. Kólik júıesiniń jańa ınfraqurylymdyq ustyny qalyptasty. Elimizdiń jahandyq kólik dálizderimen ıntegrasııalanýy qamtamasyz etilip, Azııa men Eýropany baılanystyrǵan Qazaqstannyń tarıhı mártebesi qalpyna keltirildi.   

Degenmen, bul saladaǵy básekelestik óte kúshti. Ortalyq Azııa óńirinde paıda bolǵan balamaly jobalar Qazaqstannyń kólik áleýetin tómendetýi múmkin.

Sol sebepten «Nurly jol» baǵ­dar­lamasynyń ekinshi kezeńi elimizdiń kólik-tranzıt sektorynyń jetekshi rólin bekemdeýge arnalýy kerek.

Qazaqstannyń básekege qabilettiligi tyń ınfraqurylymdyq jobalardy júzege asyrý, jańa memleketter men kom­panııalardy tartý, qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartý jáne tranzıttik baǵdar­lardaǵy jyldamdyqty arttyrý esebinen ósýge tıis.

Aldymyzda turǵan mindet – 2025 jyl­ǵa deıin 24 myń shaqyrym joldy, ıaǵnı respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń bárin qaıta jóndep, jol boıyndaǵy qyzmet kórsetýmen qamtamasyz etý.

 * * *

Shaǵyn jáne orta bıznes kúrdeli kezeńdi bastan ótkerýde. Shyn máninde, pan­demııanyń zardaby osy salaǵa aýyr tıdi.

Ekonomıkanyń shekken zardabyn eńserý úshin  700 myńnan astam kásip­ker­ge salyq jeńildikteri berildi. Tólem mer­zimi keıinge shegerildi, nesıeni jeńil­dik­pen qaıta qarjylandyrý múmkindigi usy­nyldy. Biraq, ahýal áli de bolsa kúrdeli.

Shaǵyn jáne orta bızneske qosymsha kómek retinde ekonomıkanyń zardap shekken salalaryndaǵy kásipkerlerdiń qazirgi barlyq nesıeleriniń 6 paıyzǵa deıingi jyldyq mólsherlemesi boıyn­sha memlekettik sýbsıdııa berýdi tapsyramyn. Sýbsıdııalaý Tótenshe jaǵ­­daı ja­rııalanǵan sátten, ıaǵnı bıylǵy 16 naý­ryzdan bastap 12 aılyq kezeńdi qam­tıdy.

Ulttyq bank kóbirek zardap shekken sek­torlardaǵy shaǵyn jáne orta bıznes­tiń aınalym qarajatyn kóbeıtý úshin arnaýly baǵdarlamany júzege asyrýda. Buǵan deıin bul baǵdarlama bıyl aıaqtalady dep josparlanǵan edi.

Qazirgi kúrdeli ahýalǵa baılanysty atalǵan baǵdarlamany júzege asyrý merzimin 2021 jyldyń sońyna deıin uzartýdy jáne onyń aıasyn keńeıtýdi tapsyramyn. Osyǵan oraı qosymsha 200 mıllıard teńge bólý qajet. Sol arqyly baǵdarlamanyń jalpy qunyn 800 mıllıard teńgege deıin jetkizemiz.

Sondaı-aq  memlekettik organdar men kvazı-memlekettik sektorǵa tıesili jyljymaıtyn múlik nysandaryn jalǵa alyp otyrǵan shaǵyn orta bıznes ókilderin jyl sońyna deıin jaldaý aqysyn tóleýden bosatýdy tapsyramyn.

Qazirgideı jaǵdaıda jumys oryndaryn jáne halyqtyń tabysyn saqtaý – basty basymdyq. Sondyqtan osy kezeńde kóbirek zardap shekken sala­lar­daǵy shaǵyn jáne orta bıznes ókil­deriniń eńbekaqy qoryna túsetin aýyrt­palyqty jeńildetý mańyzdy bolyp otyr. Bıznestiń osy sanaty boıynsha eńbek­aqydan bıýdjettik emes qorlarǵa aýda­rylatyn tólemderdi jyl sońyna deıin toqtatýdy tapsyramyn.   

Kelesi másele – bıznes ahýaly. Bul sala­ny reformalaý kerek. О́ıtkeni retteý júıesi áli de bolsa qolaısyz, tipti jazalaýshy sıpatynan aryla almaı otyr.

Retteýshilik saıasattyń negizgi qaǵı­dat­­­taryn ózgertý qajet. Memlekettik ret­­­teý­ge azamattardyń densaýlyǵyn já­ne eko­logııany qorǵaý úshin ǵana jol beri­ledi.

Zań boıynsha da, tájirıbe júzinde de naqty bolmystyń qasań formadan artyqshylyǵy bar ekenin, aqyl-oı men mán-mazmunnyń qatań zań normalarynan basym túsý múmkindigin eskergen jón. Tekserý júrgizýge tyıym salǵan úsh jyldyq moratorıı osyndaı retteý júıesin jańadan engizýge jol ashady.        

Bul rette sybaılas jemqorlyq meı­linshe jıi týyndaıtyn sáýlet-qurylys qyz­meti, sanıtarlyq-epıdemııalyq qadaǵalaý, veterınarııa, sertıfıkattaý jáne basqa da salalardan bastaý kerek. Sha­ǵyn jáne orta bıznestiń qyzmetin ret­teıtin jańa normatıvtik-quqyqtyq bazany kelesi jyly ázirleýdi tapsyramyn.

Qaıtalap aıtamyn: memlekettik qury­lymdardyń kásipkerlik qyzmetke kez kelgen zańsyz aralasýy, bıznesmenderdiń jumysyna kedergi keltirý memleket­ke qarsy jasalǵan aýyr qylmys retin­de ba­ǵalanýy kerek. Kásipkerler sheneý­nik­ter tarapynan zańsyz qysym kórse, bir­den prokýratýra organdaryna júgingeni jón.

Kásipkerlikke qoldaý kórsetkende orta bızneske de erekshe nazar aýdarý kerek. О́ıtkeni naryqta tabysty bolýdyń negizgi kórsetkishi orta bıznestiń órkendeýimen ólshenedi. Mundaı kompanııalar ishki naryqqa qana emes, syrtqy naryqqa da beıimdelýge tıis. Olardyń eksporttyq áleýetin arttyrý úshin qol­daýdy kúsheıtý kerek.

Úkimetke shıkizattyq emes orta kásip­oryndarǵa arnalǵan eksporttyq akselerasııa baǵdarlamasyn júzege asyrýdy tapsyramyn. Bul ıdeıadan nátıjege deıin maqsatty túrde qoldaý kórsetý úshin qajet.

Shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy ish­ki ónimdegi úlesi 2025 jylǵa qaraı 35 paıyzǵa deıin, al jumyspen qamtyl­ǵan­dardyń sany 4 mıllıon adamǵa deıin kóbeıýi kerek. Bul osy salany damy­týǵa baǵyttalǵan jumystardyń basty nátıjesi bolmaq.

 * * *

Jumysymyzdyń tabysty bolýyna jol ashatyn mańyzdy faktor – «ózektes» memlekettik saıasattardy qaıta qurý.

Aqsha-nesıe saıasatyn qaıta qaraǵan jón. Biz ulttyq jáne halyqaralyq ınves­tor­lardyń teńgege senimsizdik bildire­tinin kórip otyrmyz.

Ekonomıkany ártaraptandyrý isiniń jetkiliksizdigi jáne baǵamnyń tym qu­byl­malylyǵy shetelden ınvestısııa tar­t­ýǵa kedergi keltirip otyr. Bul, ásirese, shıkizattyq emes sektorda aıqyn seziledi. 

Valıýta naryǵyn retteýge jáne kapıtal qozǵalysyna qatysty problemalar da teris yqpalyn tıgizýde. Eksporttan túsetin tabystyń eleýli bóligi ishki valıýta naryǵyna túspeı, shetelde qalyp qoıady. Úkimet pen Ulttyq bank eksporttaýshylardy valıýtalyq tabysty satýǵa yntalandyrýǵa tıis.

Aqsha-nesıe saıasatynyń ynta­lan­dyrýshylyq rólin de kúsheıtý qajet. Qazirgi tańda bul saıasat kóbinese valıýta naryǵyndaǵy qarjynyń shamadan tys kóbeıip ketý qaýpine baılanysty tejelýde. Bankter valıýta naryǵy jáne Ulttyq banktiń múmkindikteri arqyly paıda taba alatyn bolǵan soń, naqty ekonomıkany nesıelendirýge qulyqty emes. 

Osy ótimdilikti qaıta baǵdarlap, bızneske nesıe berip, valıýtalyq alyp­sa­tar­lyqty toqtatý isine beıimdeý úshin sharalar qabyldaýdy tapsyramyn. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi men Ulttyq banktiń osy mindetti sheshý úshin ókilettigi men quzyreti tolyq jet­kilikti. Jyl sońyna deıin jaǵdaı túze­ledi dep úmittenemin.

Qarjy sektoryndaǵy taǵy bir jaǵym­syz faktor – tutyný segmenti men bıznes­ke nesıe berý isindegi teńgerimsizdik. Tutynýshylarǵa toqtaýsyz, tipti jaýapsyz nesıe berýge normatıvtik turǵydan  tosqaýyl qoıý kerek. Onyń aıtarlyqtaı áleýmettik zardaby bolýy múmkin. Aza­mat­tardyń qarjylyq saýatynyń tómen­digi olarǵa túrli nesıeni jón-josyqsyz tyqpalaýǵa sebep bolmaýy kerek.

Bıyl meniń tapsyrmam boıynsha zań­na­malyq jáne normatıvtik baza ózger­tilip, qaryz alýshynyń tólem qabi­letin baǵalaýǵa qatysty talaptar edáýir kúsheıtildi. Buryn tutyný nesıe­sin ońdy-soldy taratyp kelgen mıkro­qar­jylyq uıymdar, lombardtar men ózge de qarjy mekemeleriniń qyzmeti memleket tarapynan retteletin boldy. Alaıda bul túıtkil áli tolyq sheshilgen joq. Ásirese, daǵdarys kezinde eldiń tabysy azaıǵan tusta qaryzǵa batý qaýpi arta tústi. 

Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi men Ulttyq bank nesıe beretin uıymdardyń jaýapkershiligin arttyrý, sondaı-aq nesıe boıynsha shekti mólsherlemelerdi saralap-jikteý jáne azaıtý úshin qosymsha retteý sharalaryn qabyldaý kerek.  

Biz aqsha-nesıe saıasatyna degen senimdi arttyrýǵa tıispiz. Sol sebepti Ulttyq banktiń quramynan Aqsha-nesıe saıasaty komıtetin qurý týraly sheshim qabyldandy. Onyń quramyna táýelsiz músheler de kiredi.   

Eger ulttyq tabysty ádil bólýdiń mańyzdylyǵy týraly aıtar bolsaq, barsha azamattarǵa dál sondaı uǵynyqty bolatyn salyq saıasatyn ázirleýimiz kerek.

Búginde salyqtar men alymdardyń 40-qa jýyq túri bar. Ony basqarý isi tym kúrdeli jáne negizinen májbúrlik sıpatqa ıe bolyp otyr.

Úkimetke «Atameken» ulttyq kásip­ker­ler palatasymen birlesip jáne depý­tattyq korpýsty tarta otyryp, Salyq kodeksin jáne zańǵa sáıkes aktilerdi egjeı-tegjeıli qaıta qaraýdy tapsyra­myn. Maqsatymyz – salyqtyq mindet­te­melerdi oryndaýdy barynsha jeńildetý jáne salyqtar men ózge de tólemderdiń sanyn azaıtý.

Bıýdjetti ártaraptandyrý men tolyq­tyrýdyń qosymsha tetigi retinde salyq­tyq mólsherlemelerdi jikteý jóninde de oılaný kerek.

Shaǵyn jáne orta bıznes sektory boıynsha pandemııadan kóp zardap shekken kásipkerlerge bólshek saýda salyǵyn aınalym esebinen tóleýge múmkindik berý qajet dep esepteımin.

Halyqaralyq salyq salý júıesiniń normalaryna da erekshe nazar aýdarǵan jón. Bul normalar shetel ınvestısııasyn tartýǵa jáne tapqan tabysty Qazaqstanǵa qaıta quıýǵa barynsha yntalandyrýy kerek. 

Sonymen qatar transferttik baǵa belgileýdi jáne kapıtaldyń elimizden shyǵarylýyn qatań baqylaýǵa alý qajet. Sarapshylardyń aıtýynsha, elimizdiń ishki jalpy óniminiń úshten birine jýyǵy esepke alynbaı, kóleńkede qalyp keledi. Bul bıýdjet tabysyn arttyrýǵa mol múmkindik berer edi.

Salyq jáne keden salasyn sıfr­landyrý «kóleńkeli ekonomıkanyń» kez kelgen kórinisterimen kúresýge aıtar­lyqtaı kómektesedi. Tipti, «kóleńkeli ekonomıka» sybaılas jemqorlyqqa jol ashyp otyrǵany jasyryn emes. 

Sondyqtan Qarjy mınıstrligine qa­rasty Ekonomıkalyq tergeý qyzmetiniń jumysy negizinen «kóleńkeli ekonomıkamen» kúresýge beıimdeýdi tapsyramyn.   

Biz únemdi ári jaýapty jańa bıýdjet saıasatyn ázirleýimiz kerek. Basym ba­ǵyt­tar men jobalarǵa ǵana qarjy bólgen jón. Qarjyny ońdy-soldy jumsaıtyn za­man kelmeske ketti. Negizgi bıýdjettik koef­fısıentter men erejelerdiń jına­ǵyn ázirleý qajet.

Tutas ahýaldy bilý úshin «keńeıtilgen bıýdjet» uǵymyn engizý qajet. Onda memlekettik bıýdjetten bólek, bıýdjetten tys qorlardyń da qarjysy esepke alynýǵa tıis. 

Bıýdjetti josparlaýdyń jańa júıesi ulttyq basymdyqtardy qamtamasyz etip, ulttyq josparlaý júıesiniń quramdas bóligine aınalýy kerek.

Memlekettik organdarǵa bıýdjettik derbestik bergen jón. Bul mindetterdi shuǵyl sheshýge jáne ujymdyq jaýap­syz­dyq pen áýre-sarsańnan qutylýǵa múm­kindik beredi.

Biraq qoıylatyn talap ta kúsheıýge tıis. Osyǵan oraı Esep komıtetiniń quzy­retin kúsheıtýdi tapsyramyn.

Múddeler qaıshylyǵyna jol bermeý úshin Esep komıtetin qarjylandyrýdyń ózgeshe tártibin belgileý kerek. Ony Úki­met janyndaǵy respýblıkalyq bıýd­jettik komıssııa arqyly emes, Parla­ment­tiń salalyq komıtetteri arqyly júzege asyrǵan jón.

Básekelik saıasattyń mańyzy arta tús­ti. Básekeli ortany aıtarlyqtaı túr­len­­­­­dirip, ár kásipker úshin shyn máninde teń múm­­kindik qalyptastyrý qajet. Na­ryq­­­tar­­dy monopolızasııalaýdy toqtatý kerek.   

Naryqtaǵy kóptegen salalar naryq­tyq emes ádis-tásilder arqyly «tas qa­malǵa» aınalǵany jasyryn emes. Kásip­kerler naryqqa kire almaıdy, al eger kire qalsa, jeke monopolısterge baǵynýǵa májbúr bolady.

Básekege qarsy áreket barlyq salada – kómir, elektr energııasy, munaı ónimderi, baılanys, dári-dármek, áýejaı qyzmetteri, turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyq qyzmetteri, logıstıka naryqtarynda beleń alyp otyr. Bul tizimdi jalǵastyra berýge bolady.

О́ńirlik deńgeıde kóbine ákimshilik re­sýrs kommersııalyq tabystyń kilti sanalady. 

Memlekettik jáne jekemenshik sala­daǵy «monopolısterdiń» jumysyn retke keltirý kerek. Naqty erejelerdi bekitken jón: olar qandaı jaǵdaıda jáne qandaı nysanda qurylady, túsken tabys qaıda jumsalady. Qatań qoǵamdyq monıtorıng júrgizý qajet.

Bırjadaǵy saýda-sattyqty tártipke kel­tirý kerek. Bul, eń aldymen, munaı ónim­deri, elektr energııasy, kómir saýda­sy­na qatysty. Bul saladaǵy iri kompa­nııa­­lardyń kózboıaýshylyǵyna jol berý­ge bolmaıdy.

Sondyqtan básekelestikti qorǵaıtyn jáne damytatyn myqty ári táýelsiz organ kerek. Prezıdentke tikeleı baǵynatyn Báse­kelestikti qorǵaý jáne damytý agent­tigin qurýdy tapsyramyn.

Teń quqyly básekelestikti damytý úshin memlekettiń ekonomıkaǵa aralasýyn azaıtý mańyzdy ról atqarady.   

Ortalyq memlekettik organdardyń, ákimdikter men holdıngterdiń menshiginde áli de bolsa jeti myńǵa jýyq áleýmettik emes nysan bar.

Memleket sharýashylyqty táýir júr­gi­ze almaıdy degen qaǵıda aksıomaǵa aı­nal­dy.

Úkimet Jańa jekeshelendirý jospa­ryn qabyldaýǵa tıis. Memleket menshi­ginde tek áleýmettik nysandar, sondaı-aq memlekettiń qaýipsizdigi men qalypty jumysyn qamtamasyz etetin nysandar ǵana qalýy kerek.

Kvazımemlekettik sektorda ákim­shi­lik-basqarý jumysymen aınalysatyn qyzmetkerlerdiń sanyn, paıdasyz shyǵyndardy jáne basy artyq enshiles kompanııalardy qysqartý jumystary jalǵasyn tabýǵa tıis.

«Báıterek» jáne «QazAgro» holdıng­teriniń róline arnaıy toqtalǵym keledi. Bul kompanııalar ındýstrııalandyrý jáne agroónerkásiptik keshendi damytý isine eleýli úles qosyp, buryn bir-biri­men baılanyssyz bolǵan qarjy ınstı­týt­tarynyń qyzmetin retke keltirdi.

Al qazir biz múlde jańa jaǵdaıda tur­myz. Instıtýsıonaldyq qurylymdy óz­ger­tý – ýaqyt talaby. Sondyqtan osy eki uıym­dy biriktirip, qarjylyq múm­kindik­teri anaǵurlym zor damý ınstıtýtyn qur­ǵan jón.

Bul rette, portfeldi kompanııalardyń sany 2 esege azaıyp, shtat sany da 50 paıyzǵa qysqarýǵa tıis.

Elimizdiń halyqaralyq arenadaǵy ekonomıkalyq múddesin belsendi túrde ilgeriletip, ulttyq múddeni qorǵaýda syndarly ustanym jáne kásibı biliktilik tanytý kerek.

Qazaqstannyń ıgiligi úshin Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵynyń jáne «Bir beldeý – bir jol» jobasynyń zor múm­kin­dikterin barynsha paıdalanǵan jón.

Álemde qalyptasqan jańa ahýalda elge ınvestısııa tartyp, otandyq taýarlar men qyzmetterdi eksportqa shyǵarý Úki­met úshin erekshe basymdyqqa ıe bolyp otyr.

«Astana» halyqaralyq qarjy orta­ly­ǵynyń áleýetin tıimdi paıdalanǵan jón.

Qarjy ortalyǵy tikeleı jáne port­feldi ınvestısııalar tartýdyń negizgi quralyna aınalýǵa tıis.

 

* * *

Túıindeı kele aıtarym, jalpy ishki ónimniń abstraktili ósimimen jurtty qýan­­ta almaımyz. Halyqqa turaqty jumys oryn­dary, qolaıly jol, aýrýhanalar men mektepter, sapaly azyq-túlik kerek.

Ekonomıkalyq reformalar azamat­tardyń tabysyn arttyryp, turmys sapa­synyń joǵary standartyn qamtamasyz etkende ǵana ózin-ózi aqtap, qoldaýǵa ıe bolady. Osyny árdaıym este ustaýymyz qajet.

 

III. Teńgerimdi aýmaqtyq damý

Elimizdi aýmaqtyq jáne keńistik turǵysynan damytý tásilderin túbegeıli ózgertý kerek.

О́ńirlerimiz arasynda ekonomıkalyq jáne óndiristik baǵyty, turmys deńgeıi, memlekettik qyzmet sapasy jaǵynan aıyrmashylyqtar bar. Sondyqtan aýmaq­tyq damý jolynda ár óńirdiń básekeli ar­tyqshylyǵyn eskerý qajet.

Elimizdiń ońtústigi men ońtústik-shy­ǵys aımaǵynyń ónerkásiptik áleýetin barynsha paıdalaný kerek. Osy óńirlerde elimizdiń eńbek resýrsynyń jartysy shoǵyrlanǵan. Sapaly jumys oryndary bul aımaqtardy damytý úshin óte ózekti.

Agrarlyq sektorǵa dástúrli qoldaý kórsetýmen qatar, aýyl sharýashylyǵy ónim­derin tereńdetip qaıta óńdeýge, tamaq jáne toqyma óndirisin damytýǵa, qury­lys materıaldaryn shyǵarýǵa jáne óner­kásiptiń ózge de salalaryna basa nazar aýdarý qajet.

Indýstrııalandyrý áleýmettik máse­le­lerdi sheship, tabysty arttyrý úshin ǵana emes, sondaı-aq azamattardyń jańa mentaldigin qalyptastyryp, zaman talabyna beıimdeý úshin de mańyzdy. Al bul – ulttyń básekege qabilettiligin arttyratyn negizgi faktordyń biri. 

Iri metallýrgııalyq kásiporyndar ornalasqan óńirlerdi damytýǵa qatysty tyń kózqaras kerek. Bul, eń aldymen, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystaryna qatysty. Osy óńirler joǵary tehnologııaly, ǵylymdy qajet etetin óndiristiń jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetýdiń ortalyǵy bola alady.

Qazaqstannyń batys óńirleri munaı-hımııa keshenderin salyp, joǵary deńgeıdegi qaıta óńdeý isiniń jańa óndiristik sıkldaryn qurý úshin ınvestısııa tartatyn ortalyqqa aınalýǵa tıis. Bizde osy kúnge deıin munaı hımııasy men gazdy qaıta óńdeý júıesiniń joqtyǵy – aqylǵa qonbaıtyn qısynsyz nárse.

Ásirese, monoqalalarymyzdy damytý isine tyń serpin berý asa mańyzdy. Bul rette, qala quraýshy kásiporyndarǵa zor jaýapkershilik júkteledi. Olar barynsha atsalyspasa, bul mindet oryndalmaıdy.

Qazaqstan men Reseıdiń shekaralas aýmaqtarynda 30 mıllıonǵa jýyq adam turady. Mıllıonnan astam turǵyny bar birneshe qala ornalasqan. Otandyq taýarlardy satý jáne ınvestısııa tartý úshin Reseı bıliginiń ókilderimen jáne mekemelerimen tyǵyz qarym-qatynas ornatý – elimizdiń shekara mańyn damytýdyń asa mańyzdy faktory.

Aýyldyń áleýetin tolyq paıdalaný – strategııalyq mańyzy bar másele. Aýyldaǵy meılinshe ózekti máselelerdi sheshýge arnalǵan «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyn júzege asyrý jalǵasatyn bolady.

О́ńirlerdi damytý isine qatysty tyń tásil ýrbanızasııa úderisin basqarýǵa, «mıgrasııa tolqynyn» kezeń-kezeńmen júrgizýge, iri qalalardaǵy halyqtyń ty­ǵyz ornalasýy men áleýmettik shıelenis máselelerin sheshýge múmkindik beredi.

 

IV. Azamattardyń áleýmettik ál-aýqaty – basty basymdyq

Azamattardyń áleýmettik ál-aýqaty, eń aldymen, baspana máselesine tikeleı baılanysty.

Naryq jaǵdaıynda turǵyn úıdiń qoljetimdiligi adamdardyń tabysyna jáne osy mindetti ózdiginen sheshe alý qabiletine oraı júzege asady. 

Meniń tapsyrmam boıynsha el tur­ǵyn­darynyń zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin paıdalaný máselesi pysyqtaldy. Bul, ásirese, qazir erekshe mańyzdy.

2021 jyldyń ózinde Biryńǵaı jı­naq­taýshy zeınetaqy qorynyń 700 myń salymshysy óz jınaǵynyń bir bóligin turǵyn úı alýǵa, emdelýge jumsaı alady nemese basqarýshy kompanııalardyń ıeli­gine beredi.

Úkimetke Ulttyq bankpen birlesip, osy jyldyń sońyna deıin barlyq qajet­ti normatıvtik-quqyqtyq aktilerdi qabyl­dap, daıyndyq jumystaryn júrgizýdi tapsyramyn.

Bul reforma eńbek qaty­nastaryn ashyq ári zańdy júrgizip, zeınetaqy júıesine qatysýǵa yntalandyratyn pármendi quralǵa aınalady.

О́z betinshe baspana máselesin sheshýge tabysy jetpeıtin azamattarǵa tıimdi áleý­mettik kómek kórsetiletin bolady.

Bıyldan bastap «5-10-25» baǵdar­lamasy júzege asyrylýda. Oǵan 390 mıl­lıard teńge bólindi. Úkimet osy baǵdar­lamanyń júzege asyrylý barysyn únemi qadaǵalap otyrýy kerek.

Kezekte turǵan adamdardyń baspana má­selesin tezirek sheshý kerek.  

Qazir ákimdikter olarǵa arnap jalǵa beri­letin turǵyn úıler salyp jatyr. Bıýd­jettik jáne satyp alý rásimderine baı­lanysty buǵan uzaq ýaqyt ketedi.

Bul tártipke ózgeris engizetin kez keldi. Qarajatty tek úı qurylysyna ǵana emes, jaldaý aqysyn sýbsıdııalaýǵa da ból­gen jón. Onyń aýqymy osy shara­nyń arqasynda alǵashqy jyldyń ózin­de-aq 10 ese ósip, júz myńnan astam otba­syna naqty kómek kórsetiledi. Bul jumys­ty retteýdi Turǵyn úı qurylys jınaq banki negizinde qurylyp jatqan «Ot­basy bankine» tapsyrdym. Bank basshy­lyǵy tikeleı jaýapty bolady.

«Nurly jer» baǵdarlamasy aıasyn­da jeke turǵyn úı salý isi baıaý júrip jatyr. Munyń basty sebebi – úı salynatyn aýmaqty daıyndaý isiniń qarqyny tómen. О́ıtkeni zań boıynsha sý jáne elektr jelileri júrgizilgen aýmaqtan ǵana jer beriledi.

Jer úı tek baspana ǵana emes, son­daı-aq tabysy az, ásirese kópbalaly ot­basylardyń ekonomıkalyq tiregi de bola alady. Úkimet pen ákimdikter áleýmettik jer úıler salynatyn ýchaskelerdi ın­fra­qurylymmen qamtamasyz etý isin je­del­detýi qajet. Bul rette, memleket-je­kemenshik áriptestigin de qoldanǵan jón.

Depýtattardyń osy mańyzdy máseleni sheshýge tikeleı atsalysýyn suraımyn. Aýyl eńbekkerlerin qoljetimdi baspa­namen qamtamasyz etý úshin jumys be­rýshilerdiń shyǵyndaryn sýbsıdııalaý arqyly jaldamaly úıler salýǵa min­det­tep, kóptegen otandasymyzdyń turmys sapasyn nege jaqsarta almaımyz?!

 * * *

Otbasylyq-demografııalyq ahýal – zor alańdaýshylyq týdyryp otyrǵan másele. 

О́kinishke qaraı, Qazaqstanda ár­bir altynshy otbasy bala súıe almaı otyr. Saýalnama kórsetkendeı, otandas­ta­ry­myz­dyń 20 paıyzǵa jýyǵy muny ajy­rasýǵa negiz bolatyn eleýli sebep dep  sanaıdy.

Birikken Ulttar Uıymynyń elimizdegi halyq sanynyń ósimine qatysty boljamy Ortalyq Azııadaǵy kórshiles mem­le­kettermen salystyrǵanda kóńil kónshit­peıdi.

Úkimetke 2021 jyldan bastap «Ańsa­ǵan sábı» arnaýly baǵdarlamasyn júzege asyrýdy tapsyramyn. Ekstra­kor­poral­dy uryqtandyrý baǵdarlamalary boıynsha bólinetin kvota sanyn 7 myńǵa deıin, ıaǵnı 7 ese kóbeıtý qajet.

Balalardyń qaýipsizdigi men quqyǵyn qorǵaý máselesine erekshe nazar aýdarý kerek.

Biz kámelettik jasqa tolmaǵan bala­larǵa qatysty jynystyq sıpattaǵy áre­ketteri úshin  qylmystyq jazany edáýir qatańdattyq. Alaıda bul problema áli de ýshyǵyp tur.

Mundaı qylmyskerler raqymshylyq alý jáne merziminen erte bosaý quqy­ǵy­nan aıyrylyp, meılinshe qatań jazalanýy kerek. Olardy qaýipsizdigi barynsha joǵary túzeý mekemelerinde oqshaýlaǵan jón.

Mundaı árbir isti prokýratýra organ­dary erekshe baqylaýǵa alýǵa tıis. Áleý­mettik jáne quqyq qorǵaý organdarynyń áre­­ket­sizdigi nemese salǵyrttyǵyna baı­­­­l­­a­­­nysty qatań jaza qoldanylatyn bolady.

Jalpy, bizge áleýmettik saıasattyń jańa paradıgmasy kerek.

Áleýmettik qamtamasyz etý salasy 17 zań­men jáne zańǵa sáıkes ondaǵan aktimen retteledi. Bul retteý isiniń kúrde­lenýine jáne júıesizdigine ákep soq­tyrdy. Sonyń saldarynan memleket jaýap­kershiligi aıqyndalmaı, azamattar óz quqyqtaryn jete túsinbeı júr. Úkimetke elimizdiń Áleýmettik kodeksin ázirleý jumysyn bastaýdy tapsyramyn.

Áleýmettik tólemderdi sıfrlandyrý úshin sharalar qabyldaý kerek. Osyǵan oraı azamattyń «áleýmettik sıfrly ámııanyn» engizip, tıisti taýar ótkizýshi júıe qalyptastyrý qajet.

Bizdiń qoǵam eńbek qundylyqtaryna degen kózqarasty ózgertýi kerek. Jas býynǵa eńbekti baǵalaýdy, ony abyroıly jáne abyroıly emes dep bólmeýdi úıretkenimiz jón.

О́kinishke qaraı, jastarymyz áp-sátte baıyp ketkisi keledi. Olardyń lote­reıaǵa, bás tigýge jáne býkmeker agenttik­terine jappaı áýestiginiń sebebi osynda. Kúndelikti ómirde gastarbaıterler týraly orynsyz qaljyń aıtý jáne olardyń eńbegin mensinbeýshilik etek aldy.

Alańdaýmen ótken sońǵy aılarda eń­bek etýdiń baǵa jetpes qadir-qasıe­tin jete túsindik. Kishi medısına qyz­met­kerleri, kommýnaldyq jáne qyzmet kórse­tý salasynda eńbek etetin azamat­tar qyrýar jumys atqardy. Bul – naǵyz eńbektegi erliktiń jarqyn úlgisi. Mun­daı adamdar memleket nazarynan tys qalmaıdy.

 

V. Qoljetimdi ári sapaly bilim

Koronavırýs indetiniń saldarynan dúnıejúzindegi mektep oqýshylary men stýdentterdiń basym kópshiligi qashyqtan oqýǵa kóshti. Bul jumystyń tásili men mazmunyn túbegeıli ózgertýde.

Qashyqtan oqytý isin uıymdastyrýda Úkimettiń jibergen qatelikterin jaqsy bilemiz. Ashyǵyn aıtqanda, áli kúnge deıin naqty bir onlaın-platforma joq. Muǵalimder, oqýshylar jáne ata-analar kúndiz-túni «WhatsApp»-tan bas kótermeıtin boldy. Tolyqqandy oqý úderisi úshin qajetti barlyq fýnksııalary bar biryńǵaı onlaın bilim berý platformasyn shuǵyl ázirleý qajet.

Degenmen, sapaly bilim alý úshin ádet­tegideı sabaqqa qatysyp, muǵalimdermen jáne synyptastarmen aralasýdyń orny bólek. Sondyqtan sanıtarlyq talaptar­dy saqtaı otyryp, bilim alýdyń qalyp­tasqan dástúrli tásiline qaıta kóshýdiń tártibin ázirlegen jón. Bul, ásirese, mektepter úshin mańyzdy.

Kúndelikti máselelerdi sheshýmen qatar, balalardyń bárine birdeı múm­­kin­dik týǵyzý úshin júıeli sharalar qa­byl­­daý qajet. Balalarymyz qaı jerde tursa da, qandaı tilde oqysa da sapaly bilim alýy kerek.

Bilim salasyndaǵy basty máseleniń biri – ustazdar jalaqysynyń azdyǵy.

Men 2021 jyldyń qańtar aıynan bas­tap muǵalimderdiń eńbekaqysyn 25 paıyzǵa kóbeıtý jóninde sheshim qabyl­dadym. Jalaqy mólsheri aldaǵy ýaqytta da arta beredi. Bul maqsatqa aldaǵy úsh jylda qosymsha 1,2 trıllıon teńge bólinedi.

Biz balalardyń mektepke deıingi jan-jaqty damý máselesin sheshýimiz kerek. 2025 jylǵa qaraı 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi tárbıemen jáne oqytýmen 100 paıyz qamtamasyz etýdi mindetteımin.

Bul túıtkil memlekettik balabaqsha salýmen ǵana sheshilmeıdi. Osy iske jeke bıznesti tartyp, qoldaýdyń ja­ńa túr­lerin, sonyń ishinde qarjylan­dyrýdyń vaýcherlik tásilin oılastyrý qajet. Ata-analar kez kelgen balabaqshany nemese mektepti tańdap, memleket bergen vaýchermen tólem jasaı alady.

Mamandardyń negizdeýinshe, mem­le­kettiń tek daryndy oqýshylardy qoldaýy balalar arasynda áleýmettik ara-jikti ulǵaıtýy múmkin. Buǵan jol berýge bolmaıdy.

Osyǵan oraı, memleket qara­paıym mektepterge qoldaý kórsetedi. Sonymen birge bul qadam qala men aýyl ara­syn­daǵy bilim berý salasyndaǵy alshaq­tyqty qysqartýǵa jol ashady.

Azamattardyń saýattylyǵy men sıfr­­ly biliktiligin arttyrý maqsa­tynda Úki­metke Úzdiksiz bilim berý tujy­rym­dama­syn ázirleýdi tapsyramyn. Bul qu­jat­ta beıresmı bilim berýdiń balamaly nus­qalaryn kóptep engizý, óz betinshe oqý ná­tıjelerin moıyndaý, kásibı daǵ­dy­­lardy sertıfıkattaý máselelerin qaras­tyrý qajet.

Sonymen birge biz kásibı bilim be­rý­diń búkil júıesin eńbek naryǵynda su­ra­nysqa ıe bilikti mamandar qalyp­tas­tyrýǵa baǵyttaǵanymyz jón.

Kásipkerlerdiń jańa býynyn qalyp­tas­­tyrýǵa basymdyq beriledi. Sol se­bepti «Kásipkerlik negizderi» páni mek­­tepten bastap joǵary oqý ornyna de­ıin­gi barlyq bilim berý satysynda oqy­ty­lýy kerek.

О́skeleń urpaqtyń sporttyq jáne shy­ǵar­mashylyq áleýetine asa nazar aýdarý qajet.

Qarjy tapshylyǵy kezinde memle­ket bıýdjeti esebinen kásibı sport klýb­taryn tolyqtaı qamtamasyz etý­diń qajeti joq. Memlekettiń jáne kvazı­mem­lekettik kompanııalardyń bıýdjetinen mıllıardtaǵan teńge tıimsiz jumsalýda.

Buqaralyq sportqa, dene tárbıesine jáne balalarǵa basymdyq berý kerek. Ár oblysta, iri aýdan ortalyqtarynda sport úıirmelerin ashý qajet.

«Balalar úıirmesi» qyzmetin qaıta qalpyna keltirgen jón. Onda jastarymyz qolónerdiń jáne shyǵarmashylyqtyń bastapqy negizderimen tanysar edi.

Balalar úshin qaterli búgingideı aýmaly-tókpeli zamanda olardyń kúsh-jigeri men qyzyǵýshylyǵyn durys arnaǵa baǵyttaý asa mańyzdy. Balalar memleketimizdiń bolashaǵy emes pe?! Ákimderdiń jumysyn osy ólshem boıynsha da baǵalaımyz.

Bilim berý sapasy týraly birer sóz. Byltyr men dıplomdy ońdy-sol­dy úlestirýmen aınalysatyn bilim meke­melerin jabýdy tapsyrǵan bolatynmyn.

Bilim berýdi tabysty bızneske aınal­dyrǵan yqpaldy adamdardyń qarsy­lyǵynan bul jumys baıaý júrýde. Biraq problemany sheshý kerek. Premer-Mınıstr bul máseleni erekshe baqylaýǵa alýǵa tıis.

Ǵylym salasyn damytý týraly da aıtqym keledi.

Bul másele boıynsha bizge tyń kóz­qa­ras pen jańa tásilder kerek, sondaı-aq ha­lyq­aralyq tájirıbege arqa súıeýimiz qajet.

Úkimetke jyl saıyn álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtarynda 500 ǵalymnyń taǵylymdamadan ótýin qamtamasyz etýdi, sondaı-aq «Jas ǵalym» jobasy aıasynda zertteý júrgizý úshin 1000 grant bólýdi tapsyramyn.

Ǵylymdy qarjylandyrýdyń jáne qol­daýdyń mańyzdy kózi – iri kásip­oryndardyń, ásirese shıkizat salasyn­daǵy kompanııalardyń qarajaty.

Tapqan tabystyń 1 paıyzyn ǵylym men tehnologııany damytýǵa berý týraly qol­danystaǵy norma talaptary saqtalmaı otyr. Kóp jaǵdaıda bul qarajat kompa­nııalardyń ishinde bóliniske túsip ketedi. Úkimetke osy qarajatty jınaqtaý isin orta­lyqtandyrýdy jáne onyń bıýdjet arqyly jalpyulttyq ǵylymı basym­dyq­qa saı bólinýin qamtamasyz etýdi tapsy­ramyn. 

Iri bıznes ókilderi óńirlik ýnıver­sı­tetterdiń ǵylymı qyzmetin qamqor­lyqqa alsa, nur ústine nur bolar edi.

Bizge elimizdi ǵylymı-tehnologııalyq turǵydan damytý jónindegi arnaýly baǵdarlamalyq qujat qajet. Onyń bas­ty mindeti ulttyq deńgeıdegi naqty máselelerdi sheshýge ǵylymnyń áleýetin paıdalaný bolmaq.

 

VI. Densaýlyq saqtaý salasyn damytý

Pandemııa týyndatqan daǵdarys bizdi kóp nársege úıretti. Máselen, dárigerdiń eńbegin baǵalaı biletin boldyq. Bir kezde medısına qyzmetkerleriniń memleket nazarynan tys qalǵany ras edi.

Dáriger mamandyǵyn materıaldyq turǵydan da  nyǵaıta túsý mańyzdy bolyp otyr. Bıýdjetti taıaýdaǵy naqtylaý kezinde ekinshi jartyjyldyqta medısına qyzmetkerlerin yntalandyratyn qosymsha tólem úshin 150 mıllıard teńge bólýdi tapsyramyn.

Muny biz qazirgi daǵdarys kezinde qolǵa alyp jatyrmyz, endi ony júıeli túrde júzege asyrýymyz kerek.

2023 jylǵa qaraı dárigerlerdiń jala­qysy ekonomıkadaǵy ortasha jalaqydan eki ese artyq bolady.

Dári-dármekpen qamtamasyz etý máse­lesi sheshildi, biraq otandyq farmasevtıka salasyn aıaǵynan turǵyzý kerek. Barlyq negizgi dári-dármekter men medısınalyq buıymdar Qazaqstanda óndirilýge tıis. Bul – ulttyq qaýipsizdik máselesi. Kelesi jyldan bastap osy baǵytta naqty nátıje kútemin.

Taǵy bir másele – medısınalyq ınfra­­qurylymdy damytý.

Jyl sońyna deıin elimizdiń aımaq­tarynda 13 jańa juqpaly aýrýlar aýrýhanasy salynady. Al 2025 jylǵa qaraı densaýlyq saqtaý salasyna arnalǵan 20 zamanaýı kópsalaly nysan paıdalanýǵa beriledi. Bul – osy maqsatqa oraı 1,5 trıllıon teńgege jýyq ınvestısııa tartylady degen sóz.

Elbasynyń bastamasymen Nur-Sul­tan jáne Almaty qalalarynda 2 kópsa­laly medısınalyq ortalyq salynady. Bul ortalyqtar elimizdiń betke ustar mekemelerine aınalyp, ınnovasııalyq ósimge jáne qoldanbaly medısınanyń damýyna tyń serpin beretin bolady.

Úkimettiń aldynda alǵashqy dári­ger­lik kómekti uıymdastyrý tásilderin túbegeıli qaıta qaraý mindeti tur. Bul qyzmet  qalyń jurtshylyq, ásirese aýyl turǵyndary úshin meılinshe jedel ári qoljetimdi bolýǵa tıis.

Shalǵaıdaǵy óńirlerge kólik arqyly dárigerlik qyzmet kórsetý isin qaıta qal­pyna keltirý sharalaryn júzege asyr­ǵan jón. Densaýlyq saqtaý isiniń tıim­di modelin qurý arqyly úsh jyl ishinde barlyq aýyldyq eldi mekendi feld­sher­lik-akýsherlik pýnkttermen jáne dári­gerlik ambýlatorııalarmen qamtamasyz etý qajet.

Pandemııaǵa oraı epıdemıolog, ınfeksıonıst, reanımatolog, pýlmonolog, kardıolog sııaqty sırek mamandyq ıelenetin dárigerlerdi daıarlaý máselesi ótkir qoıylyp otyr.

Úkimetke medısına mekemelerin kadr­larmen qamtamasyz etýge arnalǵan uzaq merzimdi (on jyl) boljam ázirleýdi tapsyramyn.

Ulttyq densaýlyq saqtaý salasyn odan ári damytý jónindegi sharalar bar­­lyq medısına mekemelerin qajetti qural-jabdyqtarmen tolyq jaraqtan­dy­rýǵa, naýqastarǵa arnalǵan oryndar qo­ryn 50 paıyzǵa jańartýǵa, eskirgen ın­­fra­qurylymdy aýystyrýǵa, ómir uzaq­tyǵyn  boljamdy 75 jasqa deıin jet­ki­zýge múmkindik beredi.

 

VII. Ekologııa jáne bıologııalyq árkelkilikti qorǵaý

Qorshaǵan ortany qorǵaý jáne ekologııalyq damý – elimiz úshin aldyńǵy kezekte turǵan másele. Búkil órkenıetti álem jurtshylyǵy osy máselemen aınalysýda. Bizge de mundaı jappaı úrdisten shet qalýǵa bolmaıdy.

Birqatar qordalanǵan problemalardy sheshýge jol ashatyn jańa Ekologııalyq kodekstiń jobasy ázirlendi. Parlamenttiń bul mańyzdy qujatty jyl aıaǵyna deıin qarap, qabyldaýyn suraımyn

Úkimetke ekologııalyq ahýaldy jaq­sar­tý jónindegi sharalardy naqty júzege asyrýǵa kirisýdi tapsyramyn. Bıolo­gııalyq árkelkilikti saqtaý jáne tıimdi paıdalaný jónindegi uzaq merzimdi jos­parlardy bekitken jón.

Bes jyl ishinde orman alqabynda 2 mıl­lıard, eldi mekenderde 15 mıllıon aǵash otyrǵyzylatyn bolady. Bul eli­mizdegi kógaldandyrý aýqymyn keńeıtýge septigin tıgizedi.

Elordanyń aınalasyndaǵy jasyl je­lektiń aýqymyn ulǵaıtý máselesi óte mańyzdy.  

Qazaqstannyń ulttyq saıabaqtary men basqa da tabıǵat baılyqtaryn zańdyq jáne normatıvtik turǵydan qorǵap, bul sa­lada quqyq buzǵan azamattardy qyl­mys­­tyq jáne ákimshilik jaýapqa tartý tártibin qataıtý kerek.

Mek­tepter men joǵary oqý oryndarynda óskeleń urpaqqa ekologııalyq tár­bıe berý isine jetkilikti nazar aýdarý qajet. Qoǵamda ekologııalyq qundy­lyq­tardy ornyqtyrýǵa úndeıtin «Birge – taza Qazaqstan» ekologııalyq aksııasyn júıeli túrde ótkizip turǵan jón.

El ishindegi ekologııalyq týrızm má­de­nıetin belsendi damytý – mańyzdy min­detimiz.

Orta merzimdi kezeńde ekonomıkanyń ósimi meılinshe «jasyl ekonomıka» jaǵ­daıynda ilgerileýge tıis. Sondyqtan qazir­diń ózinde kómirteginiń úlesin barynsha azaıtýǵa baǵyt ustaǵan jón. Úkimetke ǵy­lymı qaýymmen jáne jeke sektormen bir­lesip, «jasyl ósim» jónindegi usy­nys­tar jıyntyǵyn ázirleýdi tapsyramyn. 

Úkimet azamattyq sektormen birlesip, «Janýarlardy qorǵaý týraly» zań jobasyn ázirleýi qajet. Janýarlarǵa kóz­qaras – kez kelgen memlekettiń órke­nıet­tiliginiń ólshemi. Al bul jaǵy­nan bizdiń jaǵdaıymyz máz emes.

 

VIII. Ádiletti memleket azamattardyń múddesin qorǵaý jolynda

Zań ústemdigi ornyqpasa jáne aza­mat­tardyń qaýipsizdigine kepildik berilmese, áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń bir­de-bir mindeti tabysty júzege asyrylmaıdy.   

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» – bul, shyn mánisinde, «Ádiletti mem­leket» qurý tujyrymdamasy. Azamat­tardyń máselelerin tyńdap, kórip qana qoıý jetkiliksiz. Eń bastysy – durys já­ne ádil sheshim shyǵarý qajet.

Azamattar múddesine qyzmet etetin mem­lekettiń jańa standarttaryn ázirleý úshin kóp jumys atqarýymyz kerek. Osy tur­ǵyda quqyq qorǵaý jáne sot júıele­rine negizgi ról júkteledi. Bul salaǵa re­forma asa qajet.

Jaǵdaı jedel ózgerýde. Kúshtik qu­ry­lymdar jumystyń ozyq ádisterine kó­birek den qoıǵan saıyn olardyń ha­lyq­­aralyq tájirıbelerge beıimdelý múm­kin­digi arta túsedi.

Elimizdegi búgingi ahýalǵa oraı azamat­tardyń suranystaryna yqylas tanytýǵa tıis quqyq qorǵaý organdarynyń aldyna jańa talaptar qoıylýda.

Biraq quqyq qorǵaý júıesiniń ju­my­­synda burynǵy daǵdy boıynsha aıyp­taýǵa beıimdilik basymdaý bolyp tur. Aza­mattardyń qylmystyq jaýap­ker­shilik­ke negizsiz tartylatyn jaǵ­daı­lary da az kezdespeıdi. 

Qylmysty anyqtaıtyn jedel qyzmet ókilderi men prosessýaldyq sheshim qabyldaıtyn tergeýshiler qylmysty ashyp, isti sotqa jiberýdi basty maqsat sanaıtyn bir basshynyń qaramaǵynda birge jumys isteıdi. Alaıda kórsetkish qýalaý azamattardyń quqyǵy men bostandyǵyna nuqsan keltirmeýge tıis!

Prokýrorlyq qadaǵalaýǵa kelsek, bul jumys únemi kesheýildep jatatynyn kóremiz. Prokýrorlar istiń mán-jaıy­men tek sotqa jiberer aldynda ǵana tany­­sady.

Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderiniń tájirıbesi bo­ıynsha qylmyspen kúres salasyn jańǵyrtqan jón. Bizge azamattardyń quqy­ǵyn zamanaýı turǵydan qorǵaýdy qam­tamasyz etetin jáne joǵary halyq­aralyq talaptarǵa jaýap beretin úlgi kerek. Qazaqstanda ókilettikterdiń ara jigi naqty ajyratylǵan úsh býyndy model qurý kerek dep sanaımyn.

Polısııa qylmysty anyqtap, oǵan qaty­sy bar adamdardy taýyp, aıǵaq jınap, ony tııanaqtap berýge tıis.

Prokýror jınalǵan dáleldemelerge táýel­siz baǵa berýge, azamattar quqy­ǵyn buzýdyń jolyn kesýge, kinásiz adam­dardyń qylmys úderisine tartylýyna jol bermeýge, sotta aıyptaý jaǵyn qol­daýǵa mindetti.

Sot organdardyń áreketine  qatysty shaǵymdy qaraıdy jáne is boıynsha aqtyq úkim shyǵarady.

Mundaı tásil tejemelik jáne tepe-teń­dik júıesin nyǵaıtyp, ár kezeńde tıim­di saralaý júrgizip otyrýǵa múm­kin­dik beredi.

Taǵy da qaıtalap aıtamyn, zańdylyq pen ádilettilik sózsiz qamtamasyz etilýge tıis. Qylmystyq istegi qatelik adam taǵ­dy­ryn ózgertetinin esten shyǵarmaý kerek.

Qylmystyq ister boıynsha 2021 jyldan bastap prokýrorǵa adam quqyǵy men bostandyǵyna qatysty negizgi pro­ses­sýaldyq sheshimderdi kelisý mindetin zań arqyly júktegen jón.

Qylmystyq jáne qylmystyq-pro­ses­sýaldyq zańnamanyń turaq­ty­lyǵyn qamtamasyz etý mańyzdy bolyp otyr. Oǵan jıi ózgerister engizý quqyq qoldaný isine áserin tıgizedi jáne biryńǵaı tergeý jáne sot tájirıbesin qalyptastyrýǵa múmkindik bermeıdi.

Zańnamany qoldanýǵa qatysty sheshim qabyldaý kezinde kóbine tıisti taldaý men boljam jasalmaıdy. Sheshim zań qoldanýshylarǵa yńǵaıly bolý turǵysynan qabyldanady. Sondyqtan «ákim­shilik» jáne «qylmystyq» quqyq buzýshylyqtyń jańa uǵymyn qalyp­tas­tyrý kerek. Qoǵamǵa jáne zań qaýym­dastyǵyna quqyq buzýshylyq úshin jaza belgileýdiń qısyny túsinikti bolady.

Barlyq ozyq elderde polısııa ınstıtýty servıstik model negizinde damyp keledi. Biz de mundaı úlgige kóshetinimizdi málimdedik. Biraq jumys barysynda az ǵana nátıjege qol jetkizildi.

«Jurtqa jaqyn polısııa» qaǵıdaty boıynsha jergilikti polısııa qyzmetiniń meılinshe tutas reformasyn jasaý qajettigi pisip-jetildi. Osyǵan oraı ýchaskelik ınspektordyń róline basa mán beriletin bolady.

Ýchaskelik ınspektordyń mártebesin zańnama arqyly arttyryp, onyń ónimdi jumys isteýine mol múmkindik bergen jón. Ol azamattar aldynda tanymal, qol­jetimdi ári bedeldi bolýǵa, solardyń qu­qyqtaryn qorǵaýǵa tıis.

Quqyq qorǵaý organdary qyz­met­kerlerin jurtpen ashyq áńgime júrgizýge úıretýdiń mańyzy zor. Bul baǵyt kadr­lardy daıarlaý jáne irikteý júıesinde basymdyqqa aınalýy qajet.

Beınebaqylaý júıesin damytý jóninde kóp aıtylady. Biraq soǵan qaramastan quqyq qorǵaý organdary kóbinese ózde­ri­niń ǵımarattarynda qurylǵysyz oty­rady. Túzeý mekemelerine jáne polı­sııanyń qyzmettik ǵımarattaryna jappaı beınebaqylaý ornatýdy tapsyramyn.

Ishki ister mınıstrligi qurylymyn qaıta qarap, ony saladan alshaq mindet­ter­den aryltý kerek. Bul mańyzdy vedom­stvo jumysynyń tıimdiligin arttyrady.

Bizdiń tabıǵı jáne tehnogendi apattar dáýirine qadam basqanymyzdy eskerip, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligin qaıta qurý qajet dep sanaımyn.

Qylmystyń aldyn alý jumystarynda da kemshilikter bar. Prokýratýranyń qa­daǵalaýyn azamattardy jáne bıznes salasyn tolǵandyratyn problemalardy tıimdi sheshýge beıimdep qaıta baǵdarlaý kerek.

Bizge aýqatty ınvestor kelse boldy, kúshtik qurylymdar men baqylaýshy organdar sony tekserýge asyǵady. Úkimet pen Parlament kúshtik qurylymdardyń bıznes isine shamadan tys aralasýyna zań arqyly tosqaýyl qoıýy kerek.

Salyqqa baılanysty quqyq buzǵany úshin bıznes ókilderin qylmystyq ja­ýap­kershilikke tartýdyń qazirgi tártibin qaıta qaraý kerek.

Tirkelgen kásipkerlerge qatysty kez kelgen tergeý áreketteri tek sot nemese prokýror sanksııasy arqyly ǵana júzege asyrylýǵa tıis. Bul máseleni de qaıta qaraý kerek.

Quqyqtyq memlekettiń mańyzdy sharty – týralyqtan tanbaıtyn ádil sot tóreliginiń bolýy. Sot jaryspaly qaǵıdat boıynsha júrýge jáne sýdıa aıyp­taýshy jaqqa táýeldi bolmaýǵa tıis. Sol úshin advokat pen prokýrordyń teńdigin qamtamasyz etý qajet.

Qoǵamnyń sottarǵa degen senimin ornyqtyrý basymdyǵy bar maqsatqa aına­lýy kerek. Buǵan memleket pen  sýdıalar korpýsynyń óz kúshterin ju­myl­dyrýy arqasynda ǵana qol jetkizýge bolady.

Sot júıesi eshkimge esik ashpaıtyn meńireý mekemege aınalmaýǵa tıis. Joǵary sot keńesi men Joǵarǵy sot jańa kásipqoı kadrlardy sot tóreligin júzege asyrýǵa tartý jumysyn belsendi júrgizgeni jón. Sot júıesi salyq salý, jer qoınaýyn paıdalaný, zııatkerlik menshik, korporatıvtik quqyq salasynyń mamandaryna zárý bolyp otyr.

Sýdıalardy irikteý buqaralyq aqparat quraldarynyń kómegimen júrgi­zilýge tıis. Úmitkerdiń qandaı eńbegi arqyly jumysqa qabyldanǵanyn jurt­shylyq bilip otyrýy kerek.

Daý-damaıdy sheshýdiń balamalyq tásilderin de damytý qajet. Bul ustanym memlekettiń qatysýynsyz-aq ymyraǵa ke­lýge jol ashady. Damyǵan elderde mun­daı ınstıtýttar ózin ózi tanyta bilýde.

On jyldaı ýaqyt buryn biz «Me­dıa­sııa týraly zań» qabyldadyq. Biraq qazirgi kezge deıin birde-bir mem­lekettik organ onyń damý máselesimen aınalysqan emes. Aıqyn memlekettik saıasat baıqalmaıdy. Bul jaǵdaıdy rettep, qatelikti jóndeý kerek.

Prezıdent Ákimshiligi janynan Quqyq qorǵaý men sot júıesi reformasy jónindegi ókildik komıssııa qurylady.

Sybaılas jemqorlyqpen kúres barynsha júıeli sıpat alýda. Jemqorlyqtyń paı­da bolý sebepterine kóbirek nazar aý­darylyp, aldyn alý jumystary júrgi­zilýde.

Endi jemqorlyqqa aparatyn faktorlardy anyqtaý úshin memlekettik organdar men kvazımemlekettik sektordyń normatıvtik aktileri men jumys úderisine jemqorlyqqa qarsy kúres turǵysynan arnaıy taldaý júrgizgen jón.

Sonymen qatar sybaılas jemqor­lyq­pen kúres jaýapqa tartylýdan qoryq­qan sheneýnikterdi derbestik, basta­ma­shyldyq jáne jedel áreket etý qasıet­terinen aıyrmaýǵa tıis.

Biz memlekettik baqylaýǵa balama retindegi qoǵamdyq baqylaý ınstıtýtyn qoldaı otyryp, tıisti quqyqtyq negiz qalyptastyrýymyz kerek. Memlekettik organdardyń, kvazımemlekettik sek­tor­dyń qoǵam aldyndaǵy ashyqtyǵyn jáne eseptiligin qamtamasyz etýge jol ashatyn «Qoǵamdyq baqylaý týraly» zańdy ázirlep, qabyldaýdy tapsyramyn.

Qoǵamdyq keńesterdiń rólin arttyra túsý kerek. Olardy satyp alýdy uıymdastyratyn komıssııalardyń ju­my­syna tartý qajet. Sondaı-aq, kvazı­memlekettik sektorda qoǵamdyq keńester qurý múmkindigin qarastyrý kerek. Par­lament qaraýyndaǵy tıisti zań jobasyn jyl aıaǵyna deıin qabyldaǵan jón.

Sonymen qatar Qoǵamdyq keńes­ter­diń quramyna túrli áleýmettik top ókilderin keńinen tartý qajet. Mysaly, biz múmkindigi shekteýli adamdar osyndaı uıymdardyń jumysyna aralasyp, óz únderin jetkizýi úshin qolaıly jaǵ­daı jasaýymyz kerek. Olar árqashan mem­le­kettiń erekshe nazarynda bolýǵa tıis.

Kvazımemlekettik qurylymdardyń qarjy-sharýashylyq qyzmetin, bıýdjet qarajatyn paıdalaný jónindegi máli­metterdi jáne basqa da qundy derekterdi búkil qoǵamǵa qoljetimdi etý úshin biryńǵaı aqparattyq resýrs qurý asa mańyzdy bolyp otyr.

Memlekettik organdardyń sheshimi jónindegi aqparattyń ashyqtyǵy azamattyq qoǵammen syndarly dıalog ornatýǵa septigin tıgizedi. Aqparatqa qol jetkizý máseleleri jónindegi zań jobasyn múmkindiginshe osy sessııanyń aıaǵyna deıin qabyldaý kerek.

Sondaı-aq sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń jańa tásilderin engizgen jón dep sanaımyn. 2021 jyldan bas­tap memlekettik qyzmetshilerdiń, de­pý­tattardyń, sýdıalardyń shetel bank­terinde esepshotqa ıe bolýy, qolma-qol aqsha jáne baǵaly zattar saqtaýyna qa­tys­ty jemqorlyqpen kúres aıasynda jańa shekteýler engizý kerek.

Memlekettik qyzmetshiniń nemese kvazımemlekettik mekeme basshysynyń qos azamattyǵy anyqtalǵan jaǵdaıda olar qyzmetinen bosatylady.

Quqyq qorǵaý organdary qyzmet­ker­leriniń, sýdıalardyń, para berýshilerdiń jáne paraqorlyqqa deldal bolǵandardyń sybaılas jemqorlyǵy úshin jazany qataıtý turǵysynan Qylmystyq kodeks­ke ózgerister engizý kerek.

Sybaılas jemqorlyqqa qatysty qylmys jasaǵandarǵa shartty túrde mer­ziminen buryn bosatý sharasy qol­danylmaıdy. Jemqorlyqpen ustalǵan­dardyń memlekettik qyzmette jáne kva­zımemlekettik sektorda jumys isteýine ómir boıy tyıym salatyn qaǵıda qatań saqtalýy kerek. Biz sybaılas jemqorlyq derekteri týraly habarlaǵan adamdar­dy zań júzinde qorǵaıtyn júıe qalyp­tas­tyrýymyz qajet.

Adam quqyn qorǵaý jóninde jańa sharalar qabyldaý óte mańyzdy. Men úshin bul máseleniń máni zor.

Búkil álemdegi sııaqty Qazaqstannyń azamattary da ınternettegi ǵaıbat­taý­­lardan qorǵana almaı otyr. Budan eń al­dymen balalar zardap shegýde. Olar ınter­net arqyly taraǵan qoqan-loqynyń áserinen qatty qınalady. О́kinish­ke qaraı, sonyń saldarynan qaıǵyly jaǵdaıǵa da ushyrap jatady. Azamat­tardy, ásirese balalardy kıberbýllıngten qorǵaý jónindegi zańnamalyq sharalardy qabyldaıtyn kez keldi.

Balalar quqyn qorǵaý jónindegi bas­qa da sharalardy kúsheıtý kerek. Atap aıtqanda, Bala quqy jónindegi konven­sııanyń habarlaý rásimine qatysty fa­kýl­tatıvtik hattamasyna qosylý qajet.

Azaptaýmen kúres jónindegi ult­tyq zańnamany jetildirý máselesi mańyz­dylyǵyn joıǵan joq. Azaptaǵany úshin qylmystyq jaýapkershilik belgileıtin bul qujatty Azaptaýǵa jáne basqa da qaty­gez, adamgershilikke jatpaıtyn is-áre­ketterge qarsy konvensııanyń ereje­lerine sáıkestendirý kerek.

Adam saýdasyna qarsy kúres máse­lesi de kún tártibinen túspeıdi. Bul jaǵy­nan Qazaqstannyń halyqaralyq qaýym­dastyq aldyndaǵy jaǵdaıy aıtar­lyq­taı emes. Quqyq qorǵaý organdary mun­daı qylmystardy tergeý rásimin jetil­dire túsýi kerek. Osyǵan oraı sot tár­tibimen qatań jaza qoldanylýy qajet. Bul mańyzdy mindet memlekettik organ­dar­dyń úılesimdi is-qımylyn talap etedi.

Parlamenttegi zańdar tezirek qa­byl­danady dep úmittenemin.

 

IX. Sıfrlandyrý – barlyq reformanyń negizgi elementi

Sıfrlandyrý – sánge aınalǵan úr­diske ilesý emes, ulttyń básekege qabi­lettiligin arttyrýdyń negizgi quraly.

Eń aldymen, sıfrly teńsizdikti joıyp, barlyq azamatty ınternetpen jáne sapaly baılanyspen barynsha qamtamasyz etý kerek. Búginde bul joldar men elektr qýaty sııaqty negizgi qajet­tilikke aınalyp otyr.

Áleýmettik jaǵynan osal otbasy­lardyń balalary kompıýterlik tehnıkamen jáne sapaly ınternetpen qamtylýǵa tıis. Osy jyldyń sońyna deıin 250-den astam turǵyny bar aýyldardyń barlyǵyna ınternet júrgiziledi.

Biz zeınetaqy men járdemaqy taǵaıyndaǵan kezde halyqtyń býda-býda qaǵaz toltyryp, sansyz esikti tozdyrýǵa májbúr bolyp júrgenin kórip otyrmyz.

Munyń bárin tolyqtaı sıfrlandyrý kerek. Adamdar emes, málimetter «zyr júgirýge» tıis.

Mekemearalyq baılanysta da, azamattarmen qarym-qatynas kezinde de qaǵazbastylyqtan barynsha bas tartqan jón. Jyl sońyna deıin eń qajetti anyqtamalardyń qaǵaz túrinde talap etilýin toqtatyp (47-den 30-y), málimetti sıfrly túrde rastaý tásilin qamtamasyz etýdi tapsyramyn.

Bizde mekenjaı, múliktik jáne ózge de anyqtamalar boıynsha oń tájirıbe bar. Memlekettik organdar jeke kýálikti, dıp­lomdy, júrgizýshi kýáligin elektrondy túrde qabyldaýǵa tıis.

Halyqqa elektrondy servısterdi qoldanýdy yńǵaıly etý úshin memlekettik qyzmet kórsetý isinde de, bızneste de bıometrııany keńinen paıdalanǵan jón.

«Derektermen» jumys isteýdi jańa deńgeıge kóterý kerek. Málimetter bazasynyń biryńǵaı júıesimen qamta­masyz etý jáne ony ári qaraı damytý – Úkimettiń basty mindetiniń biri.

Ázirge bul jumys tıisti deńgeıde rettelmegen. Onyń bir sebebi aqparattyq tehnologııalar salasynda memlekettik jáne olarmen úlestes birneshe kompanııa basymdyqqa ıe bolyp otyr.

Mınıstrlikter men ákimdikterdiń de aqparattyq-saraptamalyq nemese IT-qurylymdary bar. Mundaı qurylymdar ortaq strategııamen sanaspaı, mekeme deńgeıindegi múddeni ǵana qorǵaıdy.

Aqparattyq tehnologııalar naryǵyn, ınjınırıngtik jáne basqa da joǵary tehnologııalar qyzmetin damytý – elimizde qosymsha qun qalyptastyryp, jumys oryndaryn ashyp qana qoımaı, osyndaı qyzmetterdi shetelge eksporttaýǵa da jol ashady. Osy áleýetti tolyq paıdalanǵan jón. 

Aqparattyq tehnologııalar salasy men ulttyq bıznes yntymaqtastyǵynyń bolashaǵy zor. 

Memlekettik jáne jekemenshik iri kom­panııalar shetelde jasalǵan ázirle­meler men qosymshalardy satyp alýǵa ondaǵan mıllıard teńge jumsaıdy.

Úkimet ónerkásip pen aqparattyq tehnologııalar salasynyń arasynda ózara tıimdi yntymaqtastyq ornatýǵa atsalysýǵa tıis. Bul ár salanyń sıfrly ekojúıesiniń qozǵaýshy kúshi bola alatyn sıfrly tehnologııa platformalaryn qurýǵa múmkindik beredi.

Biz Qazaqstannyń «málimetterdi» óńdeý jáne saqtaý jónindegi halyqaralyq habqa aınalýyna jaǵdaı jasaıtyn zańdar qabyldadyq. Byltyrdyń ózinde sıfrly maınıng isine 80 mıllıard teńgeden astam ınvestısııa tartyldy. Biraq munymen toqtap qalýǵa bolmaıdy. Elimizge álemdik alpaýyt sıfrly kompanııalardy tartýymyz kerek. Áıtpese ózge memleketter aldymyzdy orap ketedi. 

Bes jyl ishinde osy salaǵa salynatyn ınvestısııa kólemin 500 mıllıard teńgege deıin jetkizýi qajet.

 

H. Azamattardyń memleketti basqarý isine qatysýy

Biz «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qurýdy qolǵa aldyq. Buǵan deıin aıtqanymdaı, bul – memlekettik organdar tek azamattardyń kúndelikti máselesine baılanysty jaýap qatýy tıis degen sóz emes. Bul, eń aldymen, bılik pen qoǵam arasyndaǵy turaqty dıalog.

Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi aza­mattyq dıalogty damytý isine tyń serpin berdi. Keńes elimizdegi jalpyulttyq dıalog úderisin ornyqtyryp, óz mıssııasyn oryndady. Sonyń nátıjesinde saıası reformalar toptamasy júzege asyrylýda.

Atap aıtqanda, «Beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» demokratııalyq turǵydan múlde jańa zań qabyldandy. «Saıası partııalar týraly», «Saılaý týraly», «Parlament jáne onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» zańdarǵa ózgerister engizildi. Sondaı-aq Qylmystyq kodekstiń 130-babyn qylmys sanatynan alyp tastaý jáne 174-babyn izgilendirý úshin ózgerister qabyldandy. Jumysty sapaly ári je­del atqarǵany úshin Parlamentke rıza­shylyǵymdy bildiremin.

Bul – saıası saladaǵy reforma­lary­myzdyń bastamasy ǵana. Ony jańǵyrtý isi jalǵasa beredi. Memlekettik bıliktiń barlyq derlik ınstıtýttaryn reformalaý kerek. Jańǵyrtýdyń negizgi maqsaty – tutas memlekettiń tıimdiligin arttyrý.

Eger azamattarymyzdyń ál-aýqatyn shyn máninde jaqsartqymyz kelse, olar­dyń ózderin osy iske belsendi túrde tart­qan jón. Aldaǵy saıası reforma­lar­dyń barlyǵy halyqty memleket bas­qarý isi­ne keńinen qatystyrýǵa baǵyttalýy kerek.

Mysaly, qoǵamdyq pikir saýaldamalary aýyl ákimderiniń saılaý arqyly qyzmetke kelýine qatysty suranystyń artqanyn kórsetip otyr. Bul mańyzdy qadamdy jan-jaqty oılastyryp, dáıekti túrde júzege asyrǵan jón. Mundaı júıeniń qalaı jumys isteıtinin naqty bilýimiz kerek. Alaıda bul máseleniń sheshimin keıinge qaldyrýǵa bolmaıdy.

Kelesi jyly birqatar aýyldyq okrýg ákimderiniń ókilettik merzimi aıaqtalady. Aýyl ákimderiniń tikeleı saılaýyn ótki­zýge bolady dep oılaımyn.

Jergilikti bılik ókilderiniń saılanbaly bolýymen qatar, memlekettik basqarý deńgeıleri arasyndaǵy quzyretterdi bólý jáne jergilikti ózin ózi basqarý isin aıqyndap alýymyz qajet.

Asa mańyzdy máseleniń biri – aı­maq­tardy bıýdjetten qarjylandyrý mode­lin ázirleý. Bul rette «ortalyq pen óńir» arasyndaǵy qarym-qatynastan bólek, qarajattyń óńir ishinde bólinýine aıryqsha nazar aýdarý kerek.

Jergilikti bıýdjetterdi bekitý barysynda baqylaýdy kúsheıtý qajet. Sebebi bólingen qarajat kóp jaǵdaıda turǵyndardyń shynaıy qajettiligine jum­sala bermeıdi. Bir-eki kósheni jyl saıyn qaıta-qaıta jóndeı berý, ımıdj­dik is-sharalarǵa jumsalatyn tıimsiz shy­ǵyndar azamattarymyzdyń narazylyǵyn týdyrýda. Bul – oryndy.

Infraqurylymdyq jáne áleýmettik bas­tamalarǵa aýdandar men eldi meken­der­diń bıýdjetinen qarajat bólý úshin qo­ǵam­dyq saraptama júrgizilýge tıis. Bul ret­te onlaın saýaldamany da qoldanǵan jón.

Jergilikti ózin ózi basqarýdyń qar­jy­lyq múmkindikterin arttyrý kerek. Ol úshin aýyldyq okrýg bıýdjetiniń múliktik quqyǵyn keńeıtip, kirisin arttyrý qajet. Bul «halyq atsalysatyn bıýdjet» jobasyn damytýdyń kelesi kezeńi bolǵany jón. Úkimet bul mańyzdy máseleni sheshý úshin osy jylǵy 1 jeltoqsanǵa deıin normatıvtik baza men tıisti usynystardy ázirleýge tıis.

Máslıhattar ókildi organ retinde óńir qarajatynyń tıimdi jumsalýyn baqylaýǵa jaýapty. Biraq kóp jaǵdaıda olardyń pikiri eskerýsiz qalady. Bul – baryp turǵan saıası anahronızm.

Osy oraıda máslıhattarǵa óńirdi damytý jáne ondaǵan jyldar boıy sheshimin tappaı kele jatqan jergilikti túıtkildi máselelerdi sheshý úshin qol jınaý jáne petısııa jasaý quzyretin berýge bolady dep oılaımyn.

Máslıhattardyń tekserý komıssııa­laryn da kúsheıtken jón. Úkimet pen Esep komıtetine zańdarǵa engiziletin tıisti túzetýler toptamasyn ázirleýdi tapsyramyn.

Máslıhat otyrystarynyń mindetti onlaın-kórsetilimderin engizý qajet. Halyq qalaýlylarynyń ózara pikir­ta­lasy, olardyń qoǵamdyq-saıası kelbeti jurt­shylyq úshin qol jetpes qupııa bolmaýǵa tıis.

Jergilikti memlekettik basqarý jáne jergilikti ózin ózi basqarý organdary quzy­retteriniń arajigin kezeń-kezeńmen ajyratý qajet.

Jergilikti ózin ózi basqarý organdary bolyp sanalatyn jıyndar men jına­lystardyń mártebesin arttyrǵan jón. Aýdandyq máslıhattar naqty sheshim­der qabyldaǵan kezde olardyń ózekti máseleler týraly pikirin eskerýge tıis.

Qalalardaǵy ózin ózin basqarý máse­lesine jeke-dara toqtalǵan jón. 

«Múliktik menshik ıeleriniń birles­tigi» ınstıtýtyn engizý jónindegi reforma bastaldy. Tıisti zań da qabyldandy. En­di barlyq kóppáterli turǵyn úıler kezeń-kezeńmen osy basqarý nysanyna kóshedi.

Bul reforma menshikti basqarý isinde turǵyndar pikiriniń eskerilýin, sondaı-aq turǵyn úıdi paıdalaný jáne jóndeý ju­mystaryna bólingen qarajattyń ashyq­tyǵy men eseptiligi bolýyn kózdeıdi.

Úkimet pen ákimder osyndaı mańyzdy reformanyń júzege asyrylýyn qamta­masyz etýge tıis. Sebebi mundaı birlestik – ózin ózi uıymdastyrý jáne basqarý ınstıtýtynyń bastaý negizi.

Jergilikti ózin ózi basqarýdy damy­týdyń jańa tujyrymdamasyn ázirleıtin kez keldi. Parlament sonyń negizinde tıisti zańdar qabyldaıdy.

Ashyǵyn aıtýymyz kerek, memle­ket­tik organdarda áli de bolsa formalızm men jaıbasarlyq keńinen etek alyp otyr. Azamattarymyz ózderiniń jergi­likti deńgeıdegi máselelerimen orta­lyq memlekettik organdarǵa júginip, Mem­leket basshysyna shaǵymdanýǵa májbúr.

Sol úshin jergilikti jerdegi basshy­lardyń quzyreti men jaýapkershiligin arttyrý kerek.

Áleýmettik jelilerdiń arqasynda óńirlerde sheshimin tappaǵan máseleler búkil elge belgili bolyp jatady.

Azamattarymyz reformalarǵa bas­tamashy bolyp, usynystar berý úshin onlaın-petısııalardyń biryńǵaı zańdy ınstıtýtyn qurý qajet. Mundaı qurylym qandaı da bir burmalaý áreketterinen tolyq qorǵalýǵa tıis.

Úkimet azamattyq qoǵammen birlesip, osy mańyzdy jobanyń normatıvtik-qu­qyq­tyq bazasyn ázirleýge jáne onyń  bar­lyq tehnıkalyq máselelerin sheshýge tıis. 

El azamattarynyń múddesin qorǵaý jónindegi mańyzdy mıssııany buryn­ǵydaı saıası partııalar atqara beredi.

Nur Otan partııasy óziniń is-qımyly arqyly qoǵamymyzdaǵy jetekshi saıası kúsh ekenin dáleldep otyr. Partııa aldaǵy reformalardy júzege asyrýǵa belsene atsalysyp, óziniń áleýetin tolyqtaı paıdalanatyn bolady.

Sonymen birge men, Memleket basshysy retinde, shyn mánindegi kóppartııalyq júıeni damytýǵa kúsh salýǵa mindettimin.

Biz bir orynda turǵan joqpyz. Saıası júıemizdi jańa jaǵdaıǵa beıimdep, ony birtindep jetildirip kelemiz. Saıası reformalar qoǵamymyzǵa qajet, sondyqtan olar mindetti túrde óz jalǵasyn tabady. 

Demokratııanyń basty jaýy – bilim­sizdik pen popýlızm. Osyny esten shyǵar­maǵan jón. Azamattarymyz reformalarǵa qoldaý bildiredi dep senemin. Olar ja­ńa saıası múmkindikterdiń arqasynda qoǵamda «haıpokratııanyń» beleń alýyna jol bermeıdi dep úmittenemin.

Aıtylǵan barlyq reformalardyń, ózgeristerdiń tabysty júzege asýy bar­­shamyzdyń birligimizge, otan­­shyl­­dyǵymyzǵa jáne azamattyq jaýap­ker­shili­gimizge baılanysty.

 

HI. Ulttyń jańa bolmysy

Qazirgi mindet – halqymyzdyń jańa bolmysyn qalyptastyrý, tutas ult sapasyn arttyrý.

Adamdy jáne qoǵamdy ýaqyt talabyna saı jetildirý qajettigin ómirdiń ózi kórsetip otyr.

Jańarǵan ult qana jańǵyrǵan eldiń jetistigin jahan jurtyna tanyta alady.

Men halqymyzdyń álem úlgi tutarlyq jaqsy qasıetteriniń kóbirek bolǵanyn qalaımyn.

Ultymyz jańa sapaǵa kóshýi úshin biz­diń kúndelikti ómirlik ustanym­dary­myz da ózgerýi kerek.

Qazaq qoǵamynda jańa qaǵıdattar já­ne jańa baǵdarlar saltanat qurýǵa tıis.

Ult ustazy Ahmet Baıtursynuly: «Bi­­lim­di bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa ká­sip kerek. Kúshti bolýǵa birlik kerek. Osy ke­rek­terdiń jolynda jumys isteý kerek» deıdi.

Bul kózqaras búgingi kúni óte mańyzdy.

Birinshiden, HHI ǵasyrdyń urpaǵy tereń bilimdi bolǵany jón.

Ekinshiden, jas býyndy erinbeı eńbek etýge beıimdeý qajet.

Úshinshiden, kez kelgen isti kásibı daǵdy arqyly júzege asyrǵan durys.

Tórtinshiden, temirdeı tártip jáne joǵary jaýapkershilik barshamyzdyń boıymyzda bolýy kerek.

Besinshiden, ádildikten aınymaǵan jón. Ádildik – qoǵam damýynyń mańyzdy sharty. Ádilettilik – ásirese el-jurttyń taǵdyryn sheshý úshin asa qajet qasıet.

Altynshydan, bizge keregi – adaldyq, uqyp­tylyq, tııanaqtylyq. Bárimiz naǵyz qa­­­zaqty dál osyndaı keıipte kórgimiz ke­­le­di. Biz sonda ǵana básekege qabiletti mem­­le­­ket, zııatker ult qalyptastyra alamyz.

Qazaq zııalylarynyń jańa kezeńdegi mindeti – ult bolmysynyń jańa qaǵı­dattaryn ornyqtyrý. Sondaı-aq ult sapa­syn arttyrýǵa atsalysý.

Jańǵyrǵan qoǵam jat ádetterden birtindep arylýy kerek.

Ysyrapshyldyq pen dańǵazalyq qo­ǵam­nyń da, adamnyń da abyroıyn tó­gedi. Jaýapsyzdyq, nemquraıdylyq bú­kil eldi qasiretke ushyratady. Al bos sóz­di­lik pen bóspelik, maqtanshaqtyq qoǵam­nyń damýyn tejeıdi. Bul týraly uly Abaı «О́ńkeı jalǵan maqtanmen, shyn­nyń betin boıaıdy» dep ashyq aıtqan. Bul másele búgingi kúni de ózekti bolyp otyr.

Bıik muratqa jeteleıtin eńbek degen uly uǵymdy ár azamattyń sanasyna sińirgenimiz jón.

Bizdiń elimizde «Jaýapty memleket – jaýapty qoǵam – jaýapty adam» júıesi berik ornyǵýy kerek. 

 

Qurmetti otandastar!

Aldymyzda aýqymdy ári kúrdeli min­detter tur. Solardy tabysty júzege asy­rý úshin tyń tásil, jańasha oılaý, jal­py­ulttyq yntymaq jáne ózara qoldaý qajet.

Bizdiń strategııalyq baǵytymyz – aı­qyn. Túıtkildi tustarymyz ben kemshi­lik­terimizdi jaqsy bilemiz.

Búgin men búkil qoǵam aldynda daǵda­rys jaǵdaıynda atqarylatyn is-shara­lar­dyń josparyn baıandadym. Onyń jemis­ti júzege asýy árqaısymyzǵa baılanysty.

Barshamyz óz-ózimizdi damytýǵa kúsh salýymyz kerek. Zamana synaǵy bizden úzdiksiz qozǵalysty, myqty kúsh-jigerdi jáne tabandy eńbekti talap etip otyr.

Sondyqtan elimizdiń baqytty ári jarqyn keleshegi ár azamattyń qajyrly qyzmetine baılanysty bolmaq.   

Ár býynnyń mańdaıyna túrli synaq jazylǵan.

Biz tól tarıhymyzda taǵdyrdyń túrli synynan árdaıym súrinbeı óttik. Elimiz eń kúrdeli degen mindetterdi sheshe alady. Biz buǵan daıynbyz.

Biz – halqymyzdyń táýelsizdik jo­lyndaǵy san ǵasyrlyq arman-tilegine qol jetkizgen urpaqpyz.

Keler jyly táýelsizdigimizge 30 jyl bolady. Bul mereıli data – Egemen elimiz úshin asa mańyzdy meje. Bul – jańa tarıhı kezeńniń basy.

Bizge memlekettiń bolashaǵy úshin zor jaýapkershilik júktelip otyr.

Birligimiz ben yntymaǵymyz myǵym bolsa, barlyq qıyndyqty jeńip, maq­satymyzǵa jetemiz.

Bul bizdiń qolymyzdan keledi.

Men buǵan kámil senemin.

Elimiz árqashan aman bolsyn!