Rýhanııat • 02 Qarasha, 2020

Qazaq aıtysynyń «Dárıdaıy»

836 ret kórsetildi

Aıtys – qazaqtyń qanynda bar qasıetti óner. Bul óner túrin sonymen qatar sınkretti sala dep saralaǵan jón. Tapqyrlyq ta, órnekti óleń de, áýezdi án men myń qubylǵan maqam da aıtystyń bir boıynan tabylady.

 

Al endi sol san taraý sóz saıysyn sahnada dombyrasyz elestetip kórińizshi?! Biz elestete almaımyz. Biraq bul suraqqa sonaý sekseninshi jyldardyń seri býyny oılanbas­tan «elestete alamyz!» dep jaýap berer edi. Olaı deıtin sebepteri aıtys alamanyna dombyrasyz túsip, qarsylasyn «Ýaı, dárıdaı, dárı­daı» dep otyryp-aq dedektetip sala­tyn aqtańger aqyn – Muqash Seıt­qazınovty ol býyn jaqsy tanıdy. Ataǵy aspandap, dúıim jurt «Dárı­daı» dep biletin aqynnyń tany­mal­dyǵy sonsha, sol kezde onyń esimi Muqash ekenin, azan shaqyryp qoı­ǵan aty Muqanbetqalı ekenin de kób­isi bile bermepti. Bul, árıne óner ókil­deriniń kez kelgenine buıyra bermes baqyt deýge bolady.

Jalpy, Ulytaýdyń qasıetti topy­­­raǵynan qanat qaqqan, tasqyny taý qoparar talantymen talaıdy tam­sandyrǵan aıtystyń naǵyz aqtań­geri týraly sóz bastaý ońaı emes. Desek te, az ǵana sózimizdiń ishinde osynaý aqyn týraly eń qajetti aqparat­tardy barynsha qamtyp ketkimiz keledi.

Sózderiniń salmaǵy qorǵasyndaı aýyr bolatyny sol shyǵar, Muqash aqynnyń kindik qany tamǵan kıeli topyraq – burynǵy Jezqazǵan oblysyna qarasty Qorǵasyn degen aýyl. Bul aýyldy kóbisi Sheńber dep te ataıdy. Kıeli meken sonaý Ulytaý men Torǵaıdyń shektesetin tusyndaǵy shetkeri qonysqa jatady. Qazaqtyń qaı qıyry bolsyn qutty aımaq qoı. Degenmen Qorǵasyn aýylynyń qasıeti Muqash aqynǵa erekshe shabyt beripti.

Shalǵaıda týdym eken dep shalaǵaı óleń jazar Dárıdaı emes. Sheńberde týsa da, sheńberge syımaıtyn oılar­dyń ıesi Muqash aqyn aıtys dese arqalanyp, óleńge óz órnegimen erkin kelgen naǵyz degdar. Keıipkerimiz asaý arynymen eldi ózine birden qaratady. Muqash Seıithazınovtyń esimi Syr boıynan Manap Kókenov, Kókshetaýdan Kóken Shákeev, Syrda týyp, Sátbaevta ósken Shynbolat Dildábaev tárizdi aqyndardan soń ile-shala shyǵady. Dodaǵa dombyrasyz da túse beretin darynymyzdyń alǵashqy aı­tysy týraly, aqyn Aıtaqyn Bul­ǵaqovpen bolǵan ataqty sóz saıysy tóńiregindegi ádemi estelikterdi belg­ili jýrnalıst, aqynnyń zamandasy Aıtbaı Sáýlebek tamasha jazady. «1990 jyly bir qyzyq boldy. Almatylyq Aıtýǵan Sháıimov degen myqty aıtysker Aıtaqyn Bulǵaqovpen saıysýǵa tıis-ti. Belgisiz sebeptermen Aıtýǵan aıtystan shettetildi. Álgini estigen Muqashtyń basyna bir oı sap ete qalmasy bar ma? «Men Aıtaqynmen aıtysamyn» dep Júrsin aǵasyna jetip bardy. «Otqa túsip ne qylasyń? Aıtaqyn­nyń arýaǵy basym» dep toqtaý aıtty jerlesi. Biraq Muqash qyńqyldap qoımady. «Jaraıdy, – dedi bir kezde Júrsin, – biraq, Ulytaýdy uıatqa qaldyryp júrme».

 Bulǵaqov naǵyz aqyn eken. О́ziniń jeńilgendigin moıyndap, Muqashtyń qolyn aldy. Qolyna dombyrasyn qysa ustap turyp:

– Men eldi óleńimmen kórikti etem,

Osyndaı óleń sózden jelip ketem.

Kelesi kezdeskenshe úırenersiń,

Men saǵan dombyramdy berip ketem, –

dedi de úkili dombyrasyn syıǵa tartty. О́kinishtisi sol, Muqash sol dombyrany báribir úırene almady», deıdi A.Sáýlebek.

Bul aıtys Almaty qalasynda Naýryz-dýmanǵa arnalǵan xalyqara­lyq aqyndar aıtysy eken. Alamanǵa 70 aqyn qatysyp, Muqash aqyn júldeli úshinshi oryndy jeńip alypty. Aıtystyń júrgizýshisi Júrsin Erman úlken dodaǵa tuńǵysh ret qatysyp turǵan, eshkim tanymaıtyn jas júırikti sonda: «Ulytaýdan – Taıjannan keıin aıtysqa shyǵyp turǵan aqyn», dep tanystyrsa kerek. Osy aıtystan keıin Muqash Seıt­qazınov el arasynda «Dárıdáı» aqyn atala bastapty... Jalpy, Seıt­qazınov uzyn sany 60-qa jýyq respýblıkalyq jáne xalyqaralyq aıtysta óner kórsetipti.

1

Dombyra sherte almaıtyndyǵy «Dárıdaıǵa» qazirgi tilmen aıtqanda, keremet pıar bolady. Dombyrasyz dúldúldiń daýysy alystarǵa osylaı sharyqtasa kerek. Jalpy, dodaǵa dombyrasyz túsetin aqyn degenge qý taqtaıdy qolyna múldem ustamady degen sóz emes. Myna bir eski sýretten kórip otyrǵanymyzdaı, aqynnyń qolynda qaraǵaı qara dombyra bar. Alaıda ony aqyn tartyp jarytpaıdy, tek qaǵyp-qaǵyp jiberip ar jaǵyn «dárıdaılata» salady eken. Foto 1995 jyly túsirilipti. Aqynmen sahnada sóz saıystyryp otyrǵan qazaqtyń aıaýly aqyn, sazger qyzy – Elena Ábdihalyqova. Biletinder, bul aıtysta da Muqash aqynnyń juldyzy janyp jeńiske jetken desedi.

Joǵaryda da aıtyp ketkenimiz­deı, aqynnyń ataǵy men ańyzy qosa aspandapty. Muqań týraly kóptegen áńgimeniń birin osy jerde aıta ketýimizge bolady. Birde sol kezdegi Mádenıet mınıstri «Dombyra tartpaıtyndar aıtysqa qatyspasyn!» dep jarlyq shashypty-mys. Keıinnen sol mınıstrdi Ulytaýda keziktirip qalǵan Muqash aqyn irkilmesten: «Qara óleńge barýǵa Qadyr aǵamyzdan qorqamyz, Aıtysqa barýǵa sizden qorqamyz» dep qoıyp qalypty. Álgi jerde Qadyr Myrza Áli aǵasy da turypty. Mınıstr qatty sassa kerek. Aıtqan sózin jýrnalısterge jaýyp zorǵa qutylypty.

Budan biz Dárıdaı aqynnyń boıyndaǵy naǵyz aqynǵa tán naızaǵaı minezdi ańǵaramyz. Áıtpese mınıstr kórse, minis atyndaı basyn shulǵı beretin aqyndar bundaı sózdi ómiri aıta almas edi. Shaıyrdyń shataqtaý sharýalary týraly áńgimeler áli de kóp. «Myna zaman qaı zaman?» degen tolǵaýy úshin aýyldyń ákimi qyzmetinen de qýylǵan kezderi bolypty. Biraq qaıda júrse de óleńge bergen sertine adal azamattyq ustanymynan esh taıqymaǵan.

Muqash Seıitqazınovtyń taǵy bir ereksheligi bul ónerpaz – aıtys pen poezııany alalamaıtyn aqyn. Qaıta Dárıdaı degen atty aıtysta júrip ıelense de, poezııaǵa kóbirek qalam alady. Áli de qolynan qalamy túspegen aqyn túıini sheshilmeı, qoǵamda qordalanyp qalǵan kúrdeli máselelerge únemi ún qosyp keledi. Kúıinishin de, súıinishin de qara qalamynan tógilgen kók sııasyna aqtaratyn aqjúrek aqyndy Serik Aqsuńqaruly aǵasy da erekshe jaqsy kóredi. «Aıtystyń alaquıyny» dep erkeletip: «Aıtys el-jurttyń muń-zaryn aıtyp, Alashyna aqjoltaı bolyp turǵan kezeńde Ulytaýdan «dárı­daılap» Muqashtyń sahnaǵa shyǵýy ulttyq rýhanııattaǵy ózinshe bir oqıǵa bolyp edi», deıdi. Taǵy birde Dárıdaı aqynnyń poezııaǵa degen adaldyǵyn ańǵarǵan Aqsuńqaruly kókesi:

 «Ulytaýda Ular júr kózge túspeı,

Sol Ulardyń qasynda bir aqyn júr», dep shaıyr obrazyn shynaıy sýretteıdi.

Muqańnyń aýyz toltyryp aıtar bar ataǵy – Ulytaý aýdanynyń Qurmetti azamaty degen ataq. Onyń ózin bertinde ıelenipti. Osynshama aby­roıy bar shaıyryńyzdy el áli kúnge deıin Eńbek sińirgen qaı­rat­ker dep emes, eńbek pániniń muǵa­limi dep tanıdy. Mádenıettiń mańaıyn­daǵylar qozǵala qoımaǵan soń, mesenat Bekzat Altynbekov bıyl «Tulǵa – 2020» syılyǵyn tapsyrypty. Sol syılyq basqa marapattarǵa jolbasshy bolsyn deımiz, qaıtemiz?

Buǵan eń aldymen Ulytaý aýdany men Jezqazǵan qalasy jaqtaǵy seń qozǵalýy kerek shyǵar. Shynbolat aqyn Jezqazǵan óńiriniń bas aqyny dep baǵa berip ketken shaıyrdy sheń­berden shyǵarmaıtyndaı ne kún týdy dep oılaımyz? Eger aqyn der kezinde elep-eskerilip jatsa mynandaı shýmaqtar týmas edi-aý:

Aqyn júrmes jarylyssyz,

 dúmpýsiz,

Dárıdáıǵa daý aıtarsyz

múmkin siz?

Alpys jasqa kelgenimde aýdanym,

Teris qarap jatyp alǵan

ún-túnsiz...

 

Jyrym mánsiz, qashan da

 Ulytaýymsyz,

Ánim álsiz Altyn besik – aýylsyz.

Keshe aýylym jyr keshimdi ótkizdi,

Al aýdannyń jaqsylary

taǵy únsiz.

 

...El emes pe ek ónerimen eńseli,

Aıtys sonyń bólinbes bir bólshegi.

Seıtqazynyń Muqashy emes meni

 elim –

Ulytaýdyń Dárıdáıi deýshi edi.

Shyn máninde keıingi býyn Dárı­daıdy jaılap umyta bastaǵandaı. Oǵan álbette jas urpaqtyń esh kinási joq.

Eger biz aıtyp otyrǵan biregeı aqyn­nyń kitaby memlekettik tap­syrys­pen ýaqytynda shyǵyp, odan úlkeni bar, kishisi bar, japatarmaǵaı alyp jatqan syılyq, marapattar bul aqynǵa da bógetsiz buıyryp jatsa, bizdiń keıipker osynshalyq tasada qalmas edi.

Dárıdaıdyń osy kúnge deıin maqtanyp aıtar marapaty joq degen sizge de, bizge de syn sııaqty. Jalpy, bul máselege Mádenıet jáne sport mı­nıstrligi beıjaı qaramaǵany durys.

Já, syıly adamǵa syılyqtan da joǵary marapat ol – halyqtyń ystyq yqylasy men sońynan ergen soılary surapyl shákirtteri shyǵar. Muqańnan tikeleı tálim almasa da qazirgi aıtys alamandaǵy kil júırikterdiń kóbi ózderin osy aǵa býynǵa rýhanı shákirt sanaıdy. Belgili aıtysker aqyn Baýyrjan Qalıolla: «Muqash aǵamyzdyń óleńderi dombyra tarta alatyn birazymyzdan saýatty ǵoı» dese, jas júırik Meıirbek Sultahan: «Aǵamyz sazdan tosylsa da sózden tosyl­maıtyn talant. Biz sekildi bir oıdy otyz qatarǵa shubyrtpaı-aq tórt qatar qara óleńge qansha oıdy syıdyra salady», dep talantty aǵalaryna laıyq tamasha lebizderin aıamaıdy.

Shákirtterinen bólek ónerin jal­ǵastyrar laıyqty izbasary bar aqyn­nyń aty eshqashan umytylmaıdy. Muqash aqynnyń kenje uly Muqaǵalı Seıitqazy da óleń ólkesinen alys qonbaǵan azamat. Ákesiniń izimen ol da aıtys alamanyna at erttep, qara óleńge óz qoltańbasyn qaldyrýǵa talaptanyp keledi.

Tyrnaqaldy jyr jınaǵyn shyǵa­ryp úlgergen Muqaǵalı da ákesi sekildi ózi týǵan atamekende qyzmet istep jatqanyn osy jerde erekshe aıta ketýimiz kerek. Týǵan jerge tý tigýdiń naǵyz úlgisi osy – áke men bala. Belgili estrada juldyzdarynyń ánderine sóz jazyp júrgen Muqaǵalıdan ákesi úlken úmit kútedi.

Aıtpaqshy, Muqańnyń sóz ónerine adaldyǵyn taǵy mynadan kórýge bolady. Biz aıtyp otyrǵan ulynyń esimin muzart Muqaǵalıdyń qurmetine qoısa, nemeresiniń esimin Maraltaı dep ataǵanyn estip maǵmurlandyq. Sol asaý minez arqaly aqyndardyń jolyn Muqash aqynnyń izbasarlaryna bersin dep tiledik.

О́leń ólkesine tikken týyn únemi bıikte jelbiretip kele jatqan Dárıdaı aqynǵa uzaq ǵumyr tileımiz. О́zi shyqpaǵan bıikterge aqyn perzentteri qol jetkizip jatsa eńbektiń aqtalǵany sol emes pe?!

 

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar