Nemere tárbıesindegi nemkettilik

Ata kórgenim joq, olar «halyq jaýy» dep atylyp ketipti. Al naǵashy ájemniń jasy 90-ǵa taıap qaıtty. Uzatylǵansha, 6 uldyń ortasyndaǵy baıdyń qyzy, keıin baıdyń kelini bolǵan ájem sol baılyq bastaryna sorǵa bitip, tórkini shetel aýyp, al kelgen jurty «halyq jaýy» atanyp, mal-múlikten adalanyp, bálshebektiń quqaıyn kórgendikten: «Dúnıe degen – dos emes pendege. Nıetiń durys bolsa, qudaı jalbarynǵan jannyń alaqanyn qur tastamaıdy. Sender sol jarylqaǵanynyń belgisisińder, áıtpese jesir qalyp ókimet qýdalaǵan kúnde jetilemin dep oıladym ba? Meıirim men adaldyq, obal men saýaptyń ne ekenin bilip, sony baǵalap ósińder» deıtin. Ájemniń kól-kósir meıiri biz túgili aýyldyń bar balasyna jetetin.

Ájemniń qolyndaǵy uly kórshi aýyldyń mektebinde dırektordyń oqý isi jónindegi orynbasary bolǵandyqtan, bizdiń úıde kóp jatpaıdy. Eń ári ketkende bir aı, áıtpese 15-20 kúnnen asqan emes. Sonda ájeń kelgende jaılaýǵa shyqqandaı bolasyń. Shesheńe urysqyzbaıdy, baryp oına dep jiberip, oıynnan kóp júrip qaldym ba dep qorqyp kelseń: «Qaıbir ońyp keldi deısiń bul pátshaǵar, oıynnan sharshady ǵoı, má, tez tamaǵyńdy ish» dep aýzyńa eń bir dámdilerdi salatyn. Al keshke ájemniń janynda arqasyn qasyp jatyp, ol aıtqan áńgimelerdi tyńdaısyń. Basynan ótkenderin, ómirde qandaı adamdardan jaqsylyq kórgenderin, jamandyq jasaǵan jandardyń keıin jaman bolyp, tipti óziniń aıaǵanyn aıtatyn. «Tek jaqsylyqty oıla, jaqsylyq jasa, sonda eki dúnıeńde de ókinbeısiń, bári aldyńnan shyǵady», deıtin. «Áje, jamandyq jasaǵan ol kim» deseń, aıtpaıdy. «Qaıtesiń, qulynym, ony bilip, ol da jetiskennen jasamaǵan bolar. Qoı, odan da saǵan án aıtaıyn ba» dep, jip-jińishke daýsyna salyp án bastaıtyn. Tyńdap jatyp qalaı uıqyǵa ketkenińdi de bilmeı qalasyń.

Kórshi turǵan Qatıra ájem de keremet ańqyldaǵan kisi edi. Soǵysqa jary attanǵanda eki qyz, bir ulmen qalǵan. Sonda 30-dan endi asqan eken. Qatıra ájem sonaý zamanda uzatylǵanda, altyndy kebis kıgen Tólebaı baıdyń erke qyzy bolypty. Astyń da, kıimniń de, buıymnyń da tek asylyn ustap, bulǵaqtap ósken baıdyń qyzy qarǵadaı úsh balamen maıdanǵa jary attanǵanda, jumystyń aýyry, jeńili dep qaramastan, kolhozda bel sheshe eńbek etedi. Bári maıdanǵa, bári soǵysqa dep, elde isher as, kıer kıim joq qıyn kúnderde ájem túıe saýady. Sonda eki qyzdan keıingi Qoıshanyna saýǵan sútten berýge qorqyp, kóz ala berip túıeniń baýyryna tosyp, tez-tez emip alǵyzady eken. «Botamen birge túıe emgen botam» deıtin sol Qoıshany jalǵyz bolmasyn dep, qyzy Kúlshaıdy uzatqan soń bir ulyn baýyryna basqan. Osy eki uly degende janyn úzip beretin, jaryqtyq. Sol ekinshi uly Qatıra ájemniń aq Nurlany – meniń synyptasym. Ájeme tartqan meılinshe aqkóńil. Mektep bitirgenimizge 40 jyldan assa da, kúnige synyptastar chatyna shyǵyp, amandyq surap, jańalyqtaryn aıtpasa asy batpaıdy. Synyptas ul-qyz oǵan «ýatsaptyń dırektory» dep at qoıyp alǵan. Sol Nurlan aıtady: «Ájem meniń ári ákem, ári anam ǵoı. Ondaı kisi sırek. Maǵan únemi «balam, abyroıdy jyldar boıy qasyqtap jınaısyń, al tógilýi áp-sátte, sondyqtan tógip alma» dep otyratyn. Negizi úlken kisi tárbıelegen adam qoǵamshyl bolyp jetiledi, men de nemerelerime ájem tárizdi tárbıe bergim keledi», deıdi.

Baıaǵyda «Toǵysqan taǵdyrlar» degen al­ǵash­qy ulttyq telehıkaıat túsirilgende, tamasha aktrısa Ǵazıza Ábdinabıeva oınaǵan ájeni ne­me­releri «ájeka» dedi. Sol bále búginde jalpy halyqqa jaıylyp ketkendeı. Esik aldyna shyq­sań, ájesine «ájeka», atasyna «atashka» dep júrgen nemerelerdi kórgende, júregińdi osyp túskendeı áserde qalasyń. Atashka men áje­kanyń da baldyrǵanǵa shúldirlep jat­qa­ny. «Balaǵa ertegi aıtasyz ba, nege atashka bol­ǵansyz» deseń, «О́ı, bular qazir ertegi tyń­da­maıdy, mýltıgin de sotkadan kóredi. Onyń tilin menen artyq biledi», deıdi atashka men ájekalar.

Búginde ózi de telefonyna qaraǵyshtap, neme­reniń tárbıesin gadjet bıligine berip qoı­ǵan ata-áje kóp. Tipti áýezdi ata-ájeden qulaqqa jat ájeka, atashka degen aty jaman sózge de qulaq­tary da úırengen. Oıyń on sanǵa ketkende, keıingi zamanǵa tárbıesin adam emes, telefon qolǵa alǵan, «atashkalaıtyn» urpaq tárbıelep berip jatqandaı kórinemiz. Kóńil soǵan qatty alańdaıdy.