Pikir • 24 Qarasha, 2020

Ekologııalyq ahýal – qoǵam nazarynda

17 ret kórsetildi

Eldiń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartý máselesi qashanda kún tártibinen túsken emes. Sondyqtan otandastarymyzdyń búgingi basty mindeti – qorshaǵan ortany, aınalamyzdy keleshek urpaqqa taza ári qolaıly qalpynda amanat etip qaldyrý. Bul baǵytta birqatar qadamdardyń jasalyp jatqany belgili. Alaıda naqty nátıjege tek qoldanystaǵy zańnamany jetildirý arqyly ǵana qol jetkizetinimiz aqıqat.

Osy máselege el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ta erekshe nazar aýda­ryp keledi. Memleket basshysy «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl ke­zeńi» atty bıylǵy Qazaqstan halqyna Joldaýynda «Qorshaǵan ortany qorǵaý jəne ekologııalyq damý – elimiz úshin aldyńǵy kezekte turǵan məsele. Búkil órkenıetti əlem jurtshylyǵy osy məselemen aınalysýda. Bizge de mundaı jappaı úrdisten shet qalýǵa bolmaıdy. Birqatar qordalanǵan problemalardy sheshýge jol ashatyn jańa Ekologııalyq kodekstiń jobasy əzirlendi. Parlamenttiń bul mańyzdy qujatty jyl aıaǵyna deıin qarap, qabyldaýyn suraımyn. Úkimetke ekologııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi sharalardy naqty júzege asyrýǵa kirisýdi tapsyramyn», degen edi.

Qazaqstannyń ekologııalyq jaǵdaıy – qoǵam nazaryn aýdaryp otyrǵan basty máselelerdiń biri. О́zimiz ómir súrip otyr­ǵan qorshaǵan ortanyń tazalyǵy men saý­lyǵy barshamyzdy alańdatatyny anyq.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń málimetine sáıkes qazirgi ýaqytta elimizdegi barlyq 3 myń­nan astam polıgonda (3 300) 125 mln tonnadan astam qatty turmystyq qaldyqtar jınalǵan jáne de jyl saıyn 5 mln tonna kóleminde qosymsha qosylady.

Bul polıgondardyń syıymdylyǵy shegine jetti. Oǵan qosa 3 300 polıgonnyń 82%-y ekologııalyq jáne sanıtarlyq normalarǵa sáıkes kelmeıdi. Zańsyz  qoqys oryndary kóbeıýde. «Qazaqstan ǵarysh Sapary» kompanııasynyń ǵarysh­tyq monıtorıngi sheńberinde bıyl 11 shildedegi jaǵdaı boıynsha 7,5 myńnan astam osyndaı zańsyz qoqys orny anyq­talǵan. Jergilikti atqarýshy organdar tarapynan olardy joıý sharalary júrgizilýde.

Halyqaralyq qorshaǵan ortany qorǵaý uıymynyń derekterine sensek, Qazaqstan aýany lastaý kórsetkishteri boıynsha dúnıe júzi elderiniń arasynda 5-orynǵa turaqtaǵan eken. Bizdiń aldymyzda AQSh, Qytaı jáne Reseı memleketteri tur. Atalǵan elderdiń aldyńǵy qatarda ornalasýyn halyq sanynyń kóptigimen, ónerkəsipteriniń qarqyndy damýynyń áserimen túsindiredi. Mamandardyń paıymdaýynsha, Qazaqstannyń osy elderdiń arasynda turýynyń basty sebebiniń biri – qazirgi qoldanystaǵy zańnamalyq bazanyń əlsizdiginen bolyp otyr. Sonymen qatar mamandar toqyraý kezinde elimizdegi alyp ónerkəsip oryndary shart negizinde jekeshelendirilip, zaýyt qojaıyndaryna jeńildiktermen berilgenine qaramastan, sol sharttardaǵy ónerkəsip ıeleriniń ekologııa salasyn jaqsartýdaǵy mindettemelerine baqylaý júrgizýge tıisti quzyrly memlekettik organdar tarapynan nemquraıdylyq baıqalǵany óz aldyna, zań turǵysynan jumystyń qalaı júrip jatqany da óz dárejesinde tekserýsiz qalǵanyn aıtady. Osyndaı salǵyrttyqtyń saldarynan óndiris oryndarynyń murjalarynan gaz ben tútin qaldyqtary mólsherden tys shyǵyp, aýany lastaýda.

Birinshi sanattaǵy iri ónerkásiptik kásiporyndardyń kóbi áli kúnge deıin eskirgen tehnologııalardy qoldanady. Resmı málimet boıynsha bul sanatta 2 405 kásiporyn bar. Olardan jyl saıyn shamamen 3,9 mln tonna zııandy zattar shyǵady. Iаǵnı Qazaqstanda jyl saıyn qorshaǵan ortaǵa 4,9 mln tonna zııandy zat shyǵatyn bolsa, sonyń 80%-y iri kásiporyndarǵa tıesili degen sóz.

Osy oraıda, qorshaǵan ortany qor­ǵaý salasyndaǵy zańnamany odan ári jetil­dirýdegi búgingi kúnniń talaby Qazaq­standaǵy óndirýshiler úshin qaldyqtardyń normatıvterin birtindep qatańdatý bolyp otyr. Elimizdiń ekologııa salasyndaǵy halyqaralyq konvensııalarǵa qosylýy jáne halyqaralyq hattamalardy ratıfıkasııalaýy eń úzdik halyqaralyq tájirıbege negizdelgen ekologııalyq normalaryn mindetteıdi. Osyǵan baılanys­ty Úkimet jańa Ekologııalyq kodekstiń jobasyn ázirlep, qujat ótken jyldyń sońynda Parlament Májilisine engizildi.

Májiliste Kodeks jobasynyń negizgi erejelerin talqylaý sheńberinde múddeli mınıstrlikter, vedomstvolar, qoǵamdyq uıymdar ókilderiniń qatysýymen tanystyrylymy jáne 27 jumys tobynyń otyrysy men Májilis depýtattarynyń talqylaýynan ótkizildi. Jańa Ekologııalyq kodeksti talqylaý barysynda 2 myńnan astam usynys, sonyń ishinde jeke jáne zańdy tulǵalardyń pikir-ótinishteri qaralyp, nátıjesinde, zań jobasynyń kóptegen erejeleri naqtylandy. Talqylaýǵa sarapshylar, tabıǵı resýrstardy paıdalanýshylar men kásiporyndar qaýymdastyqtarynyń ókilderi, sondaı-aq tabıǵatty qorǵap júrgen belsendiler men úkimettik emes uıymdardyń ókilderi qatysty.

Kodekstegi negizgi ózgerister: «Qor­shaǵan ortaǵa áserdi baǵalaý tártibin (QOÁB) barlyq tabıǵat paıdalaný­shylarǵa emes, «birinshi sanattaǵy» iri kásiporyndarǵa ǵana qoldanýdy qaras­tyrady. 2025 jyldan bastap «birin­shi sanattaǵy» iri nysandarǵa keshendi ekologııalyq ruqsattar (KER) qolda­nylmaq jáne qorshaǵan ortaǵa shyǵaryndylardy azaıtýǵa baǵyttalǵan eń jaqsy qoljetimdi tehnologııalardyń (EQT) tetigi engiziledi. EQT-ǵa ótken kompanııalar emıssııalar úshin tólemnen bosatylady, al qalǵan­daryna shyǵaryndylar úshin tólem mólsher­lemeleri 2028 jyldan bastap ár úsh jyl saıyn 2, 4, 8 ese birtindep ósip otyrady (2025 jyldan bastap top-50 iri kásiporyn úshin). Jańadan qosylǵan kásiporyndar úshin KER alý mindetti bolyp sanalady. Sonymen qatar jergilikti atqarýshy organdar qorshaǵan ortany qorǵaý sharalaryn 100% kóleminde túsetin ekologııalyq tólemder esebinen qarjylandyrýǵa mindetti. Sonymen birge ekologııalyq quqyqbuzýshylyq úshin salynatyn ákimshilik aıyppuldar 10 esege arttyrylady».

Jalpy, Kodeks jobasy 2018 jyldan bastap, bilikti sarapshylar men bıznes-qaýymdastyǵymen qyzý talqylanyp kele jatqanyn aıtyp ketý kerek.  Joǵaryda kórsetilgendeı, óndiristik kásiporyndardyń jetik qoljetimdi tehnologııalarǵa aýysýynyń tıimdi merzimderiniń kezeńderi kózdelgen. Kodekstiń jobasy boıynsha bıznes úshin alǵashqy naqty sharalar 2025 jyldan bastap kúshine enedi jáne jetik qoljetimdi tehnologııalarǵa kóshý – Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Aqtóbe, Temirtaý, Balqash, О́skemen, Qaraǵandy sııaqty iri qalalardyń ekologııalyq
ahýalyn jaqsartý múmkindigin beredi dep kútilýde.

Qoldanystaǵy zańnamada qorshaǵan ortany qorǵaý sharalary, emıssııalar úshin alynǵan tólemderdi maqsatty túrde jumsaý mindettemesi joq. Bul kelip túsken qarajattyń shamamen 45%-yn ǵana qorshaǵan ortany qorǵaýǵa jergilikti atqarýshy organdar bóletinine alyp keledi. Osyǵan baılanysty Bıýdjet kodeksine ekologııalyq tólemderdi ekologııalyq maqsattarǵa jumsaý máselelerin retteıtin túzetýler engizilgen. Zań jobasynda jergilikti atqarýshy organdar qorshaǵan ortany qorǵaý qyzmetinen 100% mólsherinde kelip túsken ekologııalyq tólemder esebinen qarjylandyrýǵa mindetti ekendigi kórsetilgen.

Usynylyp otyrǵan tehnıkalyq reglamentterdiń talaptarymen qatar ekologııalyq saqtandyrý máseleleri de egjeı-tegjeı qyzý talqylanyp, naqtylandy. Nátıjesinde, Ekologııalyq kodekstiń jańa jobasy Parlament Májilisiniń bıylǵy 18 qarashadaǵy jalpy otyrysynda maquldanyp, Senatqa jiberildi. Parlament Senaty Reglament talaptaryna sáıkes zań jobasyn jedel talqylap, maqsatty jumystardy júzege asyrylatyn bolady.

 

Ábdáli NURALIEV,

Parlament Senatynyń depýtaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda urlyq sany eki esege azaıdy

Qazaqstan • Búgin, 17:15

Kann festıvali jazǵa shegerildi

О́ner • Búgin, 16:42

Prezıdent Alık Shpekbaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 16:02

Uqsas jańalyqtar