Rýhanııat • 27 Qarasha, 2020

Avtorlyq quqyqty ujymdyq basqarý ádildik pen ashyqtyqty talap etedi

39 ret kórsetildi

Ádilet mınıstrliginde Múliktik quqyqtardy ujymdyq negizde basqaratyn uıymdardy akkredıtteý jónindegi komıssııanyń otyrysy ótti. Atalǵan komıssııanyń tóraǵasy Ádilet vıse-mınıstri Aqerke Ahmetova bastaǵan top «Avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar» zańyn jáne «Múliktik quqyqtardy ujymdyq negizde basqa­ratyn uıymdardy akkredıtteý» memlekettik qyzmet kórsetý qaǵıdalaryn basshylyqqa ala otyryp, ótinish bergen segiz ujymnyń ekeýin akkredıtteýden ótkizý týraly sheshim qabyldady. Onyń biri – «Qazaqstan avtorlyq qoǵamy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi bolsa, ekinshisi – «Amanat» avtorlyq jáne sabaqtas quqyqtardy qorǵaý kommersııalyq emes uıymy.

Jalpy, bul jıynda akkredıtteýge qatysty erejeler men qaǵıdattar jaıy sóz boldy. Alǵash ret «E-Licence» júıesi arqyly elektrondy formatta qabyldanǵan qujattardyń talapqa sáıkes qalmaı qalǵan tustary aıtyldy. Degenmen óner adamdary úshin eń qajet ári ózekti másele avtorlyq nemese múliktik quqyqty ujymdyq basqarý jaıy. Osy oraıda biz joǵarydaǵy bedeldi komıssııanyń múshelerinen, óner adamdarynan avtorlyq quqyqty ujymdyq basqarýǵa qatysty pikirlerin suraǵan bolatynbyz.

 

Serik AQYLBAI,

QR ÁM qoǵamdyq keńesiniń jáne «Qazaqstan zańgerleriniń odaǵy» RQB tóraǵasy:

– Bizde avtorlyq quqyqty qorǵaý máselesi zańmen qamtylǵan. Bul tájirıbe barsha álemde bar. Mysaly, Eýropada avtorlyq quqyqty qorǵaıtyn arnaıy qoǵamdar bar. Al elimizde dál sondaı segiz avtorlyq quqyq qorǵaý uıymy jumys istep jatyr. Olardyń ishinde sheteldik avtorlyq qoǵamdarmen kelisimshart ja­saǵan uıymdar da kezdesedi. Máse­len, «Qazaq» uıymy negizinen aqyn-jazý­shylardyń shyǵarmalaryn qoldaný­shy­lardan jınalǵan qarjynyń sol avtorlarǵa belgili bir mólsherin beredi. Al jalpy qarjynyń tek 30 paıyzǵa deıingi mólsheri ǵana qoǵamnyń ákimshilik jumystaryna jumsalady. Atalǵan segiz uıymnyń árqaısysynyń ınternet resýrsy bolý kerek. Sonda barlyq atqarylǵan jumys ashyq jazylyp otyrýy tıis jáne jyl saıyn Ádilet mınıstrligine esep beredi. Mine, avtorlyq quqyqty qorǵaıtyn organdarǵa qoıylatyn osyndaı talaptar bar.

Taǵy bir mysal, «Ama­nat» degen úl­ken uıymnyń zańdy oryndaý ju­mys­tary joǵary deńgeıde. Al keıbir qoǵamdar birneshe jyl boıy esep ber­megen. «Avtorlyq quqyq jáne sabaq­tas quqyqtar týraly» Qazaqstan Res­pýb­­lıkasy zańynyń 46-2-babynyń 7-tarmaǵynda kórsetilgendeı, qoıylǵan talaptar oryndalmaǵan jaǵdaıda bes jyldan keıin akkredıtteýden óte almaıdy. Akkredıtteýden ótpegen uıym tek jeke avtorlarmen ǵana kelisimshart negizinde jumys isteı alady. Iаǵnı aýqy­my tarylady. Sondyqtan talasqa túsken segiz uıym akkredıtteýden ótý­ge úmitti. Keshegi otyrysta ár qoǵam ókil­deriniń esepteri tyńdaldy. Naqty sheshim 27 qarashada shyǵarylmaq. Negizi, zań boıyn­sha másele qaralǵan soń bes kúnnen keıin sheshim shyǵýy tıis.

 

Roza RYMBAEVA,

Qazaqstannyń halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, ánshi:

– Avtorlyq jáne sabaqtas quqyqtardy ujymdyq basqarýdyń mańyzy zor. Bul uıymdardyń tıimdi qyzmeti avtorlyq quqyq pen sabaqtas quqyqtardyń jańa obektilerin qurý úshin qolaıly jaǵdaı jasaıdy. Sondaı-aq ánshiler oryndaıtyn barlyq shyǵarmalar avtorlyq quqyqty qorǵaýmen belgilenýi kerek ári av­torlyq quqyq máselelerin maman­dandyrylǵan uıym sheshýi tıis.

 Biz shyǵarmashylyqtyń adamdarymyz. Biz óz quqyǵymyzdy durys qorǵaı al­maımyz, ıaǵnı ár qoldanýshymen kelisimshart jasasýǵa ýaqytymyz joq. Meniń oıymsha, ánshiler eń aldymen shyǵar­mashylyqpen, repertýarmen, gas­troldik saparmen, konsert ótkizýmen aınalysýy kerek. Biz avtorlyq quqyqty qorǵaýmen, oǵan túsetin qarjyny esepteýmen aınalyspaýymyz kerek. Bul má­sele oryndaýshylardyń, avtorlardyń, kompo­zıtorlardyń, qalamgerlerdiń av­tor­lyq quqyǵyn qorǵaýmen tikeleı aına­lysatyn ujymdarǵa qatysty. Biz óz quqyǵymyzdy ózimizdiń ókilimiz bolatyn ujymdyq uıymdarǵa beremiz. Avtorlyq jáne sabaqtas quqyqtardy ujymdyq basqarýdyń mańyzdylyǵy osynda.

 

Jeńis SEIDOLLAULY,

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Qazaqkonsert» memlekettik konsert uıymynyń dırektory:

– Shyǵarmashylyq adamdary úshin jeke týyndysynyń memlekettik turǵydan qor­ǵalýy – zańdy ári quptarlyq másele. Oryndaýshylardyń avtorlyq quqyǵyn qorǵaý men múliktik quqyqtardy ujymdyq negizde basqaratyn uıymdardyń jumy­syn jandandyrý ýaqyt talabynan týyndap otyr. Búginde bul baǵytta Qazaq­standa avtorlar qoǵamymen qatar, jekelegen avtorlyq uıymdardyń jumysy damyp keledi. Shyǵarmashylyq ókilderi úshin óz týyndysynyń ujymdyq negizde qadaǵalanyp otyrý – álemdik tájirıbede de qalyptasqan úrdis. Sondyqtan otandyq ári sheteldik ánshiler úshin avtorlyq tólem alyp otyrý da qalypty jaǵdaı. Ári bul istiń belgili bir kelisimsharttar negizinde júzege asyp otyratyndyǵy shy­ǵar­mashyl tulǵanyń alańsyz jumys isteýine múmkindik beredi.

Avtorlyq máseleniń quqyqtyq, qar­jylyq jaǵy bolǵandyqtan da, onyń kásibı, mamandandyrylǵan ujymdar negizinde júzege asqany tıimdi. Sonymen qatar avtorlar, avtorlyq quqyq ıeleri men paıdalanýshylar mundaı uıymdardyń qyzmeti týraly tolyq aqparatqa ıe bolýy kerek. Bul ýaqyt pen qajyr-qaıratty talap etetin gastroldik saparlary men jeke konserttik baǵdarlamalary bar óner ókilderi úshin alańsyz jumys isteýge múmkindik beredi. Ári kez kelgen týyndy jeke-dara bolýy kerek. Sonda ǵana sapa men kásibı deńgeıdegi repertýarlarǵa qol jetkize alamyz. Ujymdyq uıymdar­dyń tıimdi jumysy avtorlar men oryndaý­shylardyń aqysyn turaqty alyp otyrýyna múm­kindik beredi. Bul avtorlardy jańa týyndylardy shyǵarý men otan­dyq mádenıetimizdi damytýǵa yntalandyrady. Al sıfrlandyrý kezeńi bul isti áldeqaıda jeńildetýde dep aıtýǵa negiz bar. Qujattardyń elektrondy túrde aınalymda bolýy, ortaq derekterdiń saq­talýy da zamanaýı talaptar. Qazirgi kezde júıeli túrde tólemderdi alý múmkin­digi qarastyrylǵan. Ári qandaı da bir uıym, mekeme, saltanat ortalyqtary shyǵar­mashylyq týyndyny paıdalaný sharttaryn qadaǵalaýsyz-aq júzege asyryp keledi.

 

Aıman MUSAQOJAEVA,

Parlament Májilisi janyndaǵy qoǵamdyq palata keńesiniń múshesi, Qazaqstannyń Eńbek Eri:

– Múliktik quqyqtardy ujymdyq negizde basqaratyn uıymdardy akkre­dıtteý jónindegi komıssııanyń sársenbi kúni ótken otyrysyna sol uıymnyń múshesi retinde qatysyp qaıttym. Qazirgi tańda shyǵarmashylyq adamdarynyń eńbegin baǵalap, olardyń quqyǵyn qorǵaý asa mańyzdy. Men ózim de óner adamy bolǵannan keıin aıtýly jıyn shyǵarmashylyq ıeleriniń kókeıinde júrgen kóp alańnyń túıinin sheshýge septesedi dep sendim. Bizge osyndaı ortaq tártipke baǵynýdyń ýaqyty ál­deqashan týǵan. О́ıtkeni qalaı desek te, shyǵarmashylyq adamdary – mýzykant áýenin jazyp, qalamger kitabyn aıaqtap, kınoger fılmin týdyryp bolyp, isin aıaqtaǵan soń odan keıingi jumysynyń tabys «taǵdyrynan», ıaǵnı kommersııalyq tabysynan beıhabar bolyp qala beredi. Ondaıdy únemi baqylap, tyqaqtap úzdiksiz tekserip otyrý jalpy shyǵarmashylyq adamynyń tabıǵatyna jat qoı. Oǵan olardyń kóp jaǵdaıda ýaqyttary da mursha bere bermeıdi. Son­dyqtan da shyǵarmashylyqpen aınalysatyn adamdardyń avtorlyq quqyǵyn, eńbegine saı qalamaqy alý máselesin qatań qadaǵalap, ádil úkimin shyǵaratyn uıym­dardyń júıeli jumysy aýadaı qajet. Osy turǵydan kelgende bul jıyn­nyń mańyzy zor dep sanaımyn.

Otyrys qorytyndysy boıynsha 8 uıym­nyń ishinen tek eki uıym, atap aıt­saq «Qazaqstan avtorlyq qoǵamy» RQB men «Amanat» avtorlyq jáne sabaqtas quqyq­tardy qorǵaý kommersııalyq emes uıy­my» JM akkredıtteldi. Qalǵan ujym­dar jumysy zańdyq talaptarǵa saı bolmaýy saldarynan qyzmetin toqtatty.

Osy jıynnyń ózi kóp nársege kó­zimizdi ashqandaı. Syrttaı qaraǵanda kemshiligi kóp kórine bermeıtin avtorlyq quqyqty qorǵaý uıymdarynyń zańdy belshesinen basqan kóp bylyǵy ashyldy. Nebir zańsyzdyqtarmen betpe-bet keldik. Elimizdegi kóptegen avtorlyq uıymdar jekeleı tabys taýyp, óz qaltalaryn qa­­lyńdatý úshin shyǵarmashylyq ıe­le­riniń, ıaǵnı óner týdyrýshylardyń eń­begin, avtorlyq quqyǵyn belden basyp kelgenine kýá boldyq. Sol sebepti de endi akkredıttelgen uıymdardyń eńbegin Ádilet mınıstrligi tarapynan qa­tań baqylaý qarastyrylatyn bolady. Bizdi qýantqany osy. Kóńilge zor úmit uıalatty. Endi bolashaqta shyǵarmashylyq adamdarynyń eńbegi zańdyq turǵyda ádiletti baǵasyn alyp, eńbegine, ıaǵnı týyn­dysynyń tutynylýyna baılanys­ty qalamaqysyn da ýaqytynda alyp otyrýǵa keń múmkindik ashylmaq. Bul shyǵarmashylyq ıeleriniń shabytyn odan ári sharyqtatyp, qaıtalanbas óner týdyrýyna da dańǵyl jol salady dep senemin.

 

«Egemen Qazaqstannyń» tilshiler toby

Sońǵy jańalyqtar

Qostanaıda qurylys alańy otqa orandy

Aımaqtar • Búgin, 18:55

Dollardyń erteńgi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 18:00

Qaraǵandy oblysynda zeınetkerler tonaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:37

О́z týystaryn tonaýshylar kóbeıgen

Aımaqtar • Búgin, 16:07

Elordada qylmys sany 20%-ǵa azaıǵan

Aımaqtar • Búgin, 15:24

BQO: Balany qar úıindisi basyp qaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:12

Indet juqtyrǵandar sany kóbeıdi

Koronavırýs • Búgin, 13:58

Aldaǵy kúnderi qar jaýyp, kún jylynady

Qazaqstan • Búgin, 12:47

Almaty kitaphanalary jańa tynys aldy

Aımaqtar • Búgin, 12:00

Uqsas jańalyqtar