Qoǵam • 30 Qarasha, 2020

ESA keńsesi usynatyn baǵdarlamalar qoljetimdi

9 ret kórsetildi

Amerıka Qurama Shtattary Memlekettik hatshysynyń bilim jáne mádenıet máseleleri (ECA) jónindegi kómekshisi Marı Roıstyń qatysýymen ótken vırtýaldy dóńgelek ústel barysynda mádenıet salasynda, onyń ishinde ESA keńsesi usynatyn baǵdarlamalar aıasyndaǵy eki eldiń yntymaqtastyq máseleleri sóz boldy, dep habarlaıdy Egemen.kz.

AQSh elshiliginiń baspasóz-attashesi Shon Boda pandemııa kezinde jumys isteýdiń qıyndyqtaryna qaramastan, AQSh mıssııasynyń joǵary deńgeıdegi ókili, memlekettik hatshynyń kómekshisi M.Roıstyń jýrnalıstermen qashyqtan kezdesýiniń mańyzdylyǵyn atap ótti.

M.Roıs bilim berý men mádenı máseleler jónindegi bıýro (ECA) baǵdarlamalary AQSh-tyń syrtqy saıası maqsattaryn damytý, álemdegi mańyzdy máseleler men múmkindikterdi sheshý baǵytynda jumys isteıtindigin atap ótti.  Amerıka Qurama Shtattarynyń halqy men basqa ult ókilderi arasyndaǵy ózara túsinistikke yqpal etetin baǵdarlamalar bilim berý, kásiptik, mádenı jáne sport baǵyttaryn qamtıdy. Búginde Amerıka Qurama Shtattarynyń Qazaqstandaǵy Elshiligi arqyly qandaı da bir baǵdarlamalar týraly keńeıtilgen málimetter alýǵa bolady. Munymen qosa kóptegen halyqaralyq konferensııalar aıasynda aqparat almasý múmkindikteri qarastyrylǵan. Bul baǵyttaǵy baǵdarlamalarǵa joǵary synyptan bastap, basshylyq qyzmettegi azamattar qyzyǵýshylyq bildire alady. Osy tusta kásipkerlik salasyndaǵy áıelderge arnalǵan baǵdarlamalardyń erekshelikteri jaıynda aıtyp ótken M.Roıs joba jahandyq jumyspen qamtamasyz etý maqsatynda júzege asyp otyrǵandyǵyn jetkizdi. Bul baǵdarlama bazalyq bilimge, kapıtal tartý, naryqtyq biliktilikti arttyrýǵa baǵyttalǵan.

M.Roıs redaksııa tarapynan qoıylǵan suraqtarymyzǵa jaýap bere kelip,  pandemııa kezinde Amerıkanyń bilim oshaqtaryndaǵy ahýal jaıynda aıtyp ótti. «Pandemııa barlyǵyna da jahandyq turǵyda áser etti. AQSh-ta orta bilim men joǵary bilim beretin oryndarda sabaqtar gıbrıdti túrde, ıaǵnı jartylaı synypta, jartylaı qashyqta ótip jatyr. Keıbir oqý oryndarynda epıdemıologııalyq sanıtarlyq erejelerdi saqtaı otyryp, offlaın sabaqtar ótýde. Bul jerde eń mańyzdysy, qashyqtyqtan oqýdy keńinen qoldana otyryp, kóptegen adamdarǵa onlaın platformada bilim alýǵa múmkindik berý», dep jaýap berdi M.Roıs. AQSh-ta baǵdarlamalar bir ortalyqqa baǵynbaıtyndyqtan, oqý tólemaqysy oqý ornyndarynda ártúrli. Eldiń ár shtaty men qalasynda ýnıversıtetter, kolledjder, sondaı-aq kóptegen mamandyq túrleri bar. AQSh-ta ýnıversıtetke qarasty 4700 jýyq qoǵamdyq kolledjder (Community College) jumys isteıdi, mysaly, eger stýdenttiń aǵylshyn tili deńgeıi tómen bolsa, ol birinshiden, qoǵamdyq kolledjge túsedi de, keıin bilimin ýnıversıtetke aýysyp, jalǵastyrady.

AQSh-tyń bilim almasý baǵdarlamalarynyń birinde bilim alǵan Mırhat Serikbaev (SUSI‘19) áıelderge qarsy zorlyq-zombylyqpen kúreske baǵyttalǵan «О́z quqyńdy qorǵa» joba grantyn utyp alǵan. Mırhat Serikbaev  búginde Qazaqstanda 400-den astam áıel zorlyq-zombylyqtan zardap shegetinin negizge ala otyryp, bul joba aıasynda tegin keńester beriletindigin jetkizdi.  Toǵyz aı boıy tegin ótetin úsh bólimdi  onlaın kýrs barysynda kásibı mamandar áıelderdi tolǵandyrǵan suraqtarǵa jaýap beretin bolady.  Mırhat Serikbaev sonymen qatar Elshilik saıtynda barlyq baǵdarlamalar jaıynda aqparat alýǵa bolatyndyǵyn jetkizdi. О́tken jyly Pensılvanııa Tempý ýnıversıtetinde bilim alǵan zańger AQSh-taǵy tarıh, dinı ustanymdar men demokratııany damytý máselelerimen tanysyp, Vashıngton, Nıý-Iork, Orızona saparlary jaıynda aıtyp ótti.

Osy vırtýaldy kezdesýde Álııa Jolboldına Muskie, IVLP baǵdarlamalaryna qatysý tájirıbesimen bólisti. Postkeńestik elder aýmaǵynda júzege asqan Muskie baǵdarlamasy aıasynda AQSh-ta ıýrısprýdensııa boıynsha magıstratýrada bilim alǵan Álııa Jolboldına Pıtsbýrgte bilim alý barysymen tanystyryp ótken sarapshy áıelder kásipkerligi boıynsha IVLP baǵdarlamasy aıasynda bilim alýdyń tıimdi tustaryn qamtyp ótti. Qazirgi kezde túlekter qaýymdastyǵynyń tóaǵasy bolyp tabylatyn Álııa Jolboldına kóptegen jobalar týraly, sonymen birge bilim alý baǵdarlamalaryna qatysý múmkindikterine toqtaldy.

Sońǵy jańalyqtar

Petropavlda alaıaqtyq asqynyp barady

Aımaqtar • Búgin, 10:35

Tokıo olımpıadasy qashan ótedi

Sport • Búgin, 09:54

Almaty oblysynyń soty karantınge jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:13

Qardan qalanǵan «Aqbas buqa»

Oqıǵa • Búgin, 08:41

Akademıktiń dombyrasy

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Jelden qýat jınaıdy

Tehnologııa • Búgin, 08:38

Sapany «Adaldyq alańy» baqylaıdy

Oqıǵa • Búgin, 08:36

Jeńil ónerkásiptiń úlesi ulǵaıa tústi

Tehnologııa • Búgin, 08:35

Golovkın-«Kanelo» trılogııasy bola ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 08:30

Elektrondy qoltańbany onlaın alýǵa bolady

Tehnologııa • Búgin, 08:26

Úndistan vaksınasyna senim joq

Álem • Búgin, 08:24

Djek Ma qaıtyp oraldy

Álem • Búgin, 08:22

Sheksiz álemniń jabyq shekaralary

Saıasat • Búgin, 08:21

Qaıyrymdy istiń saýaby mol

Rýhanııat • Búgin, 08:18

Alys-beristi nyǵaıtatyn kezeń

Ekonomıka • Búgin, 08:08

Kremldegi jaınamaz

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Jarqyldap ótti ómirden

Tanym • Búgin, 07:57

Arpalystyń ashy sabaǵy umytylmaıdy

Medısına • Búgin, 07:53

«Iokerıtten» ese qaıtardy

Hokkeı • Búgin, 07:52

«Tarzannyń» taǵdyry

Tarıh • Búgin, 07:51

О́ńir ahýalymen tanysty

Úkimet • Búgin, 07:49

Moıyndalmaǵan Modılıanı

Rýhanııat • Búgin, 07:48

El múddesin eskeretin qujat

Parlament • Búgin, 07:48

Ujymǵa avtobýs tartý etti

Aımaqtar • Búgin, 07:44

Synnyń paıdasy men zııany

Tanym • Búgin, 07:40

Qarjylaı qoldaý bar, qoıma joq

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Haliń qalaı, qazaq jýrnaly?

Ádebıet • Búgin, 07:36

О́r minez, ulttyq namys qajet

Qoǵam • Búgin, 07:32

Myqtylar Melbýrnde bas qosady

Tennıs • Búgin, 07:25

Izraılge qarsy oınaımyz

Fýtbol • Keshe

Uqsas jańalyqtar