Otandyq agroónerkásip 45 mln adamdy asyraı alady

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýynda aýyl sharýashylyǵyn keńinen qoldaý qajettigin atap kórsetip, tıimdiligin arttyrý úshin salany sıfrlandyrý­dy jolǵa qoıý, jer paıdalaný isin ret­ke keltirý, qarapaıym halyqtyń tirshi­ligine azyq bolarlyq isterdi jedeldetip sheshýdi Úkimetke tapsyrdy.

Aýyl sharýashylyǵyna memlekettik qoldaý kóleminiń artqany jyl basynda, kóktemgi dala jumystaryna ázir­lik barysynan-aq kózge kórindi. «Agrarlyq nesıe korporasııasy» AQ-ǵa agroónerkásip kesheni sýbektilerin qoldaý is-sharalaryna respýblıkalyq bıýd­jetten 70 mlrd teńge nesıe bólindi. Bul byltyrǵy kólemnen 10 mlrd teńgege artyq. Qarajat respýblıkanyń 2,4 myń aýyl sharýashylyǵy óndirýshisine berilip, kóktemgi dala jumystaryn júrgizýge baǵyttaldy. Sonymen qosa Prezıdent tapsyrmasy boıynsha «Qara­paıym zattar ekonomıkasy» baǵdar­lamasy aıasynda kóktemgi egis jumys­taryn júrgizýge 100 mlrd teńge bólindi. Onyń ústine bıdaı, arpa, qaraqumyq jáne maıly daqyldardy forvardtyq satyp alýǵa 24,5 mlrd teńge baǵyttaldy.

Osy memlekettik qoldaýdyń nátı­jesin­de otandyq aýyl sharýashylyǵy salasy 2020 jyldy tabysty qorytyn­dylady. Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarovtyń Úkimet otyrysynda jasaǵan baıandamasynda aıtylǵandaı, 10 aıdyń qorytyndysynda sala boıynsha jalpy ónim kólemi 5,2%-ǵa ulǵaıyp, 5,4 trln teńgeni qurady. Bul ósim negi­zinen ósimdik sharýashylyǵyndaǵy óndiris kóleminiń 7,1%-ǵa ulǵaıýy esebi­nen qamtamasyz etildi. Oǵan elimizdiń úsh oblysynda ónim kóleminiń edáýir deńgeıde artýy jaqsy úles qosty. Atap aıtqanda, ónim kólemi Qostanaı oblysynda – 121,3%, Aqmola oblysynda – 114,1% jáne Pavlodar oblysynda 105,5%-ǵa artty. Mal sharýashylyǵy óniminiń jalpy kólemi kórsetilgen kezeńde 2,7%-ǵa ulǵaıyp, 2,1 trln teńgeni qurady.

Bul rette tirideı salmaqtaǵy et óndirý kólemi 3,7%-ǵa, sút óndirý kóle­mi 3,1%-ǵa ulǵaıdy. Kórsetilgen kezeń­de tamaq ónimderin óndirý kólemi 3,4%-ǵa ósip, 1,6 trln teńgeni qurady. Atap aıt­qan­da óńdelgen kúrish óndirý kólemi 36,8%-ǵa, sary maı 17,1%-ǵa, shujyq ónim­deri 14,6%-ǵa, makaron 9,7%-ǵa, jarma 5,6%-ǵa, un 5,1%-ǵa, qysh­qyl sút ónimderi 4,5%-ǵa, irimshik jáne súzbe óndirý 2,1%-ǵa arta tústi.

Árıne, elimiz indet álegine tap bolyp, qıyndyǵy qabattasqan tyshqan jyly mıllıondaǵan adamnyń tirshi­li­gine nár berip otyrǵan aýyl sharýa­shy­lyǵynyń alǵa basýy kóńilge me­deý. Memleket qamqorlyǵy men jeke qurylymdardy jumyldyrý nátı­je­sinde aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınves­tısııa bıylǵy on aıda 7,5%-ǵa ulǵaıyp, 412,5 mlrd teńgeni, tamaq ónimderi óndi­ri­sine salynǵan ınvestısııa 20,1%-ǵa artyp, 75,3 mlrd teńgeni qurady. Sonyń ishinde memlekettiń aýyl sharýa­shy­ly­ǵyn qoldaý kólemi tek sońǵy úsh jylda 1,5 esege ulǵaıyp, 2020 jyly 350 mlrd teńgege deıin jetti. Bul rette sýb­sıdııalardyń 95 paıyzdan astamyn tike­leı aýyldyq jerlerde ornalasqan agro­ónerkásiptik keshen sýbektileri ala­tynyn aıtqan lázim.

«Agroónerkásiptik keshendegi sýbsıdııalaý barynsha ońaılatyldy jáne tolyqtaı avtomattandyryldy, bul sýb­sıdııa berý prosesiniń ashyqtyǵyn qam­tamasyz etýge múmkindik beredi», dedi S.Omarov Senattaǵy aýyldyq aýmaq­tardy damytý jónindegi par­la­ment­tik tyńdaýda.

Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, mem­lekettik qoldaý sharalaryn je­tildirý sheńberinde ósimdik sharýa­shylyǵyndaǵy barlyq sýbsıdııa biryńǵaı qaǵıdaǵa biriktirilgen. О́simdikterdi qorǵaý quraldaryn sýbsıdııalaý keńeıtildi. Endi gerbısıdter ǵana emes, pestısıdterdiń basqa da túrleri sýbsıdııalanady. Basty jańalyqtardyń biri – sýbsıdııalardy kúntizbelik jyl aıasynda emes, tuqym, tyńaıtqysh, pestısıd satyp alynǵan kúnnen bastap 12 aı boıy alýǵa bolady.

Fermerler úshin qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda mal satyp alýǵa kredıt berý kezinde kepil saıasaty ońtaılandy. Máselen, kepilge maldyń ózi (85%) alynady, bul rette anyq kepilmen qamtamasyz etý nebári 15%-dy quraıdy.

Jyldyń taǵy bir jańalyǵy – agroónerkásiptik keshen sýbektilerine jetkilikti kepildik bazasy bolmaǵan jaǵ­daıda, ekinshi deńgeıli bankterdiń kre­dıtterine kepildik berý tetigi qol­jetimdi boldy. Bul tetik Aýyl shar­ýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory arqyly iske asyrylady. Qor mamandarynyń aıtýynsha, kepildikter kredıt somasynyń 50 paıyzyn jáne basym ınvestısııalyq jobalar bo­­­ıynsha 85 paıyzdy quraıdy.

Joǵarydaǵy isterdiń nátıjesinde 15,8 mln gektar astyq daqyldary egis­ti­giniń ár gektarynan 12,8 sentner ortasha ónimdilikpen 20 mln ton­na­dan astam astyq bastyryldy. Bul dándi jáne dándi-burshaqty daqyl­dar óndirisiniń kólemi eldiń ishki qajet­ti­ligin tolyqtaı qamtamasyz etýge jáne 7-8 mln tonna astyq kóleminde eks­porttyq áleýetti iske asyrýǵa múmkindik beredi. Astyq sapasy da arta tústi. Elevatorlarǵa túsken astyqtyń 80%-nyń sapalyq sıpattama­lary jo­ǵa­ry. 2019 jyly bul kórsetkish 54,4% quraǵan bolatyn.

Bıyl jalpy aýyl sharýashylyǵy daqyldary 22,5 mln gektar alańǵa egildi. Bul byltyrǵydan kóp. Sońǵy jyldary bıdaı egiletin jer aýmaǵy birtin­dep azaıyp, onyń ornyna ekono­mıka­lyq ónimdiligi joǵary maıly daqyldar kóptep egile bastady. Qazir elimizde maıly daqyl egilgen jer kólemi 3 mln gektarǵa taıady, buryn 400 myń gektardan aspaıtyn. Demek maıly daqyldar ishki qajettilikti ótep, eks­portqa molynan shyǵarylmaq.

Sondaı-aq mal, qus sharýa­shy­lyq­taryn damytý isi júıeli jolǵa túse bastady. Mal men qus sany ósip keledi. Sala sapaly damýǵa bet túzedi. Eger buryn jylyna 3-5 ónerkásiptik sút fermasy iske qosylsa, aǵymdaǵy jyly 33 sút fermasy jobasy iske asyryldy. Jalpy, Keshendi jospardyń ındıkatıvtik mindeti aıasynda jyl saıyn 35 ónerkásiptik taýarly sút fermasyn iske qosý josparlanýda. Sonymen qatar qýaty 103 myń tonnany quraıtyn et óńdeýshi kásiporyndardy salý boıynsha 9 joba iske asyrylýda, olar ishki naryqty shujyq ónimderimen qamtamasyz etedi.

Alǵan ónimdi eksportqa shyǵarý kórsetkishteri jaman emes. Máselen, byltyr elimiz Reseı, О́zbekstan, Qytaı, Germanııa, Túrkııa, Belarýs, Rý­mynııa sııaqty 40-qa jýyq memleketke 7 mln tonnadan artyq astyq eksporttasa, bıylǵy mólsher 8 mln tonnaǵa jetip jyǵylady degen boljam bar. Eksporttyń negizgi kólemi bıdaı men unǵa tıesili. Budan tys ósimdik maıy, kondıter, balyq ónimderi, sondaı-aq balalar taǵamy jáne sút ónim­deri, maqta talshyǵy, óńdelgen jem (kebek, qaldyqtar) de eksportqa shyǵarylady.

Buryn qazaqstandyq astyqty negiz­gi ımporttaýshy elder О́zbekstan, Tájik­stan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Aýǵan­stan men Iran bolsa, endi Qytaı­ǵa astyq pen un eksporty kólemin ulǵaı­tý josparlanýda.

Bıyl aýyl sharýashylyǵy sala­syn­da oryn alǵan tótenshe oqıǵa retin­de soltústik óńirlerde órshigen qus tu­maýyn aıtýǵa bolady. Dátke qýat eterligi, bul kesel der kezinde aýyzdyq­tal­dy. Elimizdiń veterınarlyq salasy keselmen kúreske qabilettiligin kór­set­ti.

Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy salasyn­daǵy jetistikteri BUU deń­geıin­de de málimdelgenin aıtýymyz kerek. Halyqaralyq uıymnyń «Eýro­pa men Ortalyq Azııadaǵy turaq­ty azyq-túlik júıeleri men salaýat­ty tamaqtaný rasıondary» sessııa­synda sóz sóılegen Aýyl sharýa­shy­­lyǵy mınıstri S.Omarov pande­mııa jaǵdaıynda kóptegen elder oq­shaý­­lanyp, azyq-túlik ónimderi saý­­dasyn toqtatqan kezde Qazaqstan Úki­meti aýyl sharýashylyǵy salasyn ja­handyq daǵdarystyń yqpalynan saq­tap, ishki jáne syrtqy naryqtarǵa azyq-túlik jetkizý máselelerin turaq­tan­dyrýǵa qol jetkizgenin atap ótti. «Lokdaýnǵa jáne oǵan baılanysty shekteýlerge qaramastan, Qazaqstan kórshi elderge azyq-túlik jetkizýdi jalǵastyrdy. Osy jyldyń 8 aıynda ShYU elderine 1,3 mlrd dollardyń azyq-túligi jóneltildi, Ortalyq Azııa elderine gýmanıtarlyq kómek retinde 10 myń tonnadan astam un jiberildi. Aıta ketý kerek, FAO málimetteri boıynsha, ótken jyly bıdaı men un eksporty esebinen Qazaqstan Jerdiń 45 mıllıonnan astam turǵynyn tamaq­tan­dyrdy» dedi vedomstvo basshysy.

Sondaı-aq elimiz kórshi elderdegi suranystyń ósýin eskere otyryp, aýyl sharýashylyǵy ónimderi men azyq-túlik óndirisin ulǵaıta túspek. Árıne bul rette sandyq kórsetkishter ǵana emes, sonymen qatar ónim sapasy da mańyzdy bolmaq. Qazaqstannyń organıkalyq aýyl sharýashylyǵyn damytý múmkindikteri orasan. Eýropalyq komıssııanyń resmı málimetteri bo­ıyn­­sha, Qazaqstan Eýroodaqqa orga­nıkalyq agroazyq-túlik ónimderin jet­kizetin 123 eldiń ishinde 9-orynda. Al organıkalyq bıdaı men maıly zyǵyr tuqymdaryn satý boıynsha elimiz absolıýttik kóshbasshylar qataryna kiredi.