Qarjy • 20 Qańtar, 2021

Teńgege áser etetin faktorlar naqtylandy

2269 ret kórsetildi

Egemen.kz 2021 jyldyń alǵashqy kúnderinen bastap  USD-KZT bırjalyq baǵa belgilenimi bir AQSh dollaryna 418-421 teńge aralyǵynda aýytqyp otyratynyna nazar aýdara otyryp, 2021 jyly teńgege áser etetin faktorlarǵa sholý jasaıdy.

Sonymen, jyl basynan beri Saýd Arabııa birqatar elder úshin munaıdyń satý baǵalaryn kóterdi. Bul teńgeniń turaqtylyǵyna dem berdi.  Osyǵan qaramastan, biz aǵymdaǵy toqsanda naryq qatysýshylary arasynda qandaı kóńil-kúı basym bolatyndyǵyn túsiný úshin teńgeniń aıyrbas baǵamy faktorlarynyń, onyń ishinde munaı baǵasynyń qysqa merzimdi perspektıvalaryn muqııat qarastyrǵymyz keledi.

Sonymen, syrtqy faktorlardan bastaıyq.

Munaı naryǵy

Joǵaryda aıtylǵandaı, munaı segmenti ázirge tynysh, keıbir qaltarystary adamdy úmittendirip qoıady.    AQSh Energetıka mınıstrliginiń   munaı naryǵynda qatty ózgerister bolmaıdy degen boljamy munaı atmosferasyn ózgertip jiberdi.

О́tken jyldyń tájirıbesinen baıqaǵanymyzdaı, munaı naryǵyndaǵy tepe-teńdikti eki aptada ǵana buzýǵa bolady, al COVID-19 mýtasııasy alpaýyt elderdiń ekonomıkasyn júrisinen jańyldyryp jiberdi.

Osyǵan baılanysty COVID-19-niń odan ári mýtasııasy munaı naryǵy jáne kómirsýtekter baǵalary úshin álemdik táýekel bolyp qalady, sondyqtan munaı valıýtalarynyń baǵamy, onyń ishinde teńgeniń jaǵdaıy bul qubylystardan shetkeri qala almaıdy.  Sondyqtan qazirgi ýaqytta munaı baǵasyna qatysty úmittenýge de, úmit úzýge de bolmaıdy.

Ishki faktorlar

Birinshiden, Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq belsendilik qalypqa kele bastady,  
Qarjy mınıstrliginiń bıylǵy josparyna sáıkes respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeriniń 630 mlrd teńgege tómendeýi (NF transfertteriniń qysqarýy esebinen), al shyǵystardyń tek 194 mlrd teńgege tómendeýi, sonyń saldarynan bıýdjet tapshylyǵy JIО́-ge qatysty bolady.

Basqasha aıtqanda, bıýdjet parametrleri «shekteýli», sondyqtan bıylǵy jyly Qazaqstanda ekonomıkalyq qyzmetti ádeıi qatań túrde shekteý qıynyraq bolady. Bul teńgeniń aıyrbas baǵamy úshin (jalpy túrde) kemshilikten góri artyqshylyq bolyp tabylady.

Ekinshiden, bizdiń baǵalaýlarymyz boıynsha, ár jyldyń birinshi toqsanynda barlyq basqa nárse teń, tólem balansynyń aǵymdaǵy shoty, eger ol teris bolsa da, maýsymdyq túzetilgen deńgeıden joǵary jabýǵa umtylady.

Basqasha aıtqanda, birinshi toqsanda maýsymdyq faktor aǵymdaǵy shotqa oń áser etti, sondyqtan bul teńgeniń aıyrbas baǵamyn qosymsha qoldaý bolyp tabylady.

Úshinshiden, aqpannyń ortasynda iri eksporttaýshylardyń salyq tóleýdiń kezekti toqsandyq kezeńi bastalady, bul dástúrli túrde ishki valıýta naryǵynda AQSh dollaryna degen usynysty kóterip jiberedi. Bul jolǵy baǵam maýsym faktorlardyń qas-qabaǵyna táýeldi.

Sonymen qatar, salyqtar tólenetin byltyrǵy tórtinshi toqsanda baǵa eksporterleri úshin de, metaldar men astyq óndirýshiler úshin de baǵa konıýnktýrasy turǵysynan óte jaqsy bolyp shyqty. Bul «salyq» valıýtasynyń usynysy óte jaqsy bolady degendi bildiredi.

Tórtinshiden, eldegi devalvasııalyq kútýler aıtarlyqtaı tómendedi.

Muny janama túrde bankterdegi depozıtterdiń dollarlaný deńgeıimen baǵalaýǵa bolady, ol ótken jyly naýryzda 47% -dan eń joǵary deńgeıden dollarlyq depozıtterdi alyp tastaýsyz 39% -ǵa deıin tómendedi.

Iаǵnı, teńgelik depozıtterdiń bankterdegi úlesi dollarlyq depozıtterdiń «aýdarylýyna» baılanysty emes, teńge qarajatynyń jańa túsýine baılanysty ósýde.

Eldegi álsiz devalvasııalyq kútýlerdiń taǵy bir kórsetkishi - AQSh dollaryna bólshek saýdadaǵy suranys.

Máselen, ótken jyldyń 11 aıynda aıyrbastaý pýnktteri arqyly AQSh dollarynyń taza satylymynyń jalpy kólemi 3,5 mıllıard AQSh dollaryn qurady, bul 1,2 mıllıard AQSh dollaryna nemese 2019 jylmen salystyrǵanda 27 paıyzǵa az bolyp shyqty.

Osylaısha, joǵaryda aıtylǵandarǵa súıene otyryp, qazirgi kezde teńgeniń aıyrbastaý baǵamynyń ishki faktorlary pandemııa men geosaıasat túrindegi syrtqy jaǵdaılarǵa qaraǵanda anaǵurlym turaqty jáne kúshti ekendigi belgili bolady.

Basqa sózben aıtqanda, teńgeniń qysqa merzimdi kezeńdegi baǵamynyń odan ári dınamıkasy kóbinese álemdegi kononavırýstyq buǵattaýlardyń munaı naryǵyna áserine qatysty jaǵdaıdyń qalaı damı beretindigimen, sondaı-aq Batys elderiniń Reseıde bolyp jatqan oqıǵalarǵa qanshalyqty reaksııa jasaıtyndyǵymen anyqtalady.

Biraq qalaı bolǵanda da, biz Ulttyq Banktiń eń ótkir syrtqy kúızelister kezinde teńgeniń aıyrbastaý baǵamyna keri áserin jumsartýǵa múmkindik beretin altyn-valıýta rezervteri túrindegi Qazaqstannyń «býferiniń» kólemi qazirgi ýaqytta 35 mıllıard dollarǵa nemese 20-dan astamǵa teń ekenin eske túsiremiz.

Sońǵy jańalyqtar

Jańa basylym – jaqsylyqtyń jarshysy

Rýhanııat • Búgin, 18:34

Koronavırýs gúl arqyly juǵa ma?

Koronavırýs • Búgin, 17:08

Almatyda páter urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 16:37

Oralda 17 jastaǵy jigit kópirden sekirdi

Aımaqtar • Búgin, 15:18

«Nissan Primera» kóligi jylqy soqty

Aımaqtar • Búgin, 13:25

Uqsas jańalyqtar