Ádebıet • 01 Aqpan, 2021

«100 jańa oqýlyq»: ulttyq aýdarma mádenıetin qalyptastyrýǵa negiz boldy

119 ret kórsetildi

«Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda aýdarmashy mamandar men ǵalymdar, joǵary oqý orny oqytýshylary birlese otyryp, álemniń 100 oqýlyǵyn qazaq tiline aýdardy, dep habarlaıdy Egemen.kz

«Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy – Elbasy N.Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy baǵyttarynyń biri. Atalǵan joba aıasynda birneshe jylda gýmanıtarlyq bilimniń barlyq baǵyttary boıynsha álemdegi eń úzdik degen ýnıversıtet oqýlyqtaryn túrli tilderden qazaq tiline aýdarý mindeti júkteldi. Bul jumys úkimettik emes jáne kommersııalyq emes «Ulttyq aýdarma bıýrosy» qoǵamdyq qorynyń negizinde uıymdastyryldy. Qazaq tiline aýdarylǵan oqýlyqtar elimizdegi 130 JOO-ǵa taratyldy. Jobaǵa jalpy 300-den asa maman atsalysty. Biz joba qatysýshylarynyń biri, óner baǵytyndaǵy eńbekterdiń ǵylymı redaktory Amangeldi Muqannan joba týraly suradyq.

О́nertaný kandıdaty, M.O. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty Teatr óneri bóliminiń meńgerýshisi Amangeldi Muqan: «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy Táýelsizdiktiń arqasynda kelgen ári óte qajet joba dep aıtýǵa bolady. Buǵan deıin syrtqy mazmundy tolyqtaı orys tilinen alyp keldik. Bul joly aǵylshyn tilinen qazaq tiline tikeleı aýdarma jasaý isi júzege asyryldy.  

Birinshiden, bul joba elimizdegi ulttyq aýdarma mádenıetin qalyptastyrýǵa negiz boldy. Joǵary deńgeıdegi mamandardyń basy bir ortaǵa birikti. Keńestik keńistikten tolyqtaı shyǵa almaı jatqan ýaqytta aýdarma isiniń bereri mol. Álemdik ǵylym men bilim salasynyń sońǵy jetistikterin qazaq tilinde oqý mańyzdy, sebebi osylaısha tilimizdiń zamanaýı ári ǵylymı múmkindikterin kórsete alamyz. Aýdarma arqyly tilimizge jańa uǵymdar endi, kóp termınderdiń qazaqy nusqasy paıda boldy. Árıne, keıbir aýdarmaǵa úırenisý, ony biren qoldanysqa engizý qıyn. Biraq bul qazaq tiliniń ózgelermen teń qadam basyp, jańa zamanǵa laıyq mazmunmen tolyǵýy úshin kerek.

Men «Teatrtanýǵa kirispe» (K. Balm), «О́ner fılosofııasyna kirispe» (R. Eldırdj) dep atalatyn eki kitaptyń ǵylymı redaktory boldym. Ekeýi de óner salasyna qatysty týyndylar. «Teatrtanýǵa kirispe» Kembrıdj ýnıversıteti úzdik oqýlyqtarynyń qatarynda. Kitaptyń termınologııalyq qory óte baı. Teatrdyń salalyq ataýlary men uǵymdary molynan qamtylǵan. Bizdiń stýdentter oqyp, qajetin alady, oıyna oı qosady degen úmittemin. «О́ner fılosofııasynyń» mazmuny aýqymdy. О́nerge, óner fılosofııasyna baılanysty termınder, fılosoftardyń óner týraly máseleleri, dáıekteri, bári keńinen túsindirilgen.

Árıne, buǵan deıin orys tilinen aýdarylǵan oqýlyqtardy qoldanyp keldik. Jaqsy oqýlyqtar jeterlik. Alaıda, ǵylymı zertteý, ǵylymı kontent boıynsha tek orys tiliniń yqpalynda qalyp qoıý durys emes. Batystyń zertteýshilerin tolǵandyrǵan máseleler, teatrtaný tóńireginde olardyń qarastyratyn máselelerin bilý bizge túrli zertteýlerdi salystyryp, jaqsy oı túıýge jol ashady.

Biz orys tilinen aýdarylǵan termınderdi qoldanyp úırenip qalyppyz. Bastapqyda keıbir sózderdiń aýdarmasyna qulaq úırenbeı, unatpaǵan edim. Bıýro mamandary sıngarmonızm zańdylyqtaryn eskerip, tól tilimizdiń tabıǵatyna saı aýdarý týraly bastamalaryn negizdep bergende olardyń oıymen tolyqtaı kelistim. 

Bul jumystaǵy kásibıliktiń bir mysalyn aıta ketsem. Munda árbir mamannyń aıtqan pikiri eskeriledi. Talqylaýlar toqtamaıdy. Aýdarmashy men redaktor arasyndaǵy talqylaýlar arqyly jaqsy nátıjege jettik. Jalpy bul tájirıbe bárimizge paıdaly boldy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar