Tanym • 09 Aqpan, 2021

«Al ekinshi baqytym...»

250 ret kórsetildi

Jylap jubansaq, kúlip qýan­saq Muqaǵalıǵa júginetinbiz, áli de solaı. Aqyn «О́lmesin dep ber­gen ǵoı taýdy maǵan, Men kúńirensem, kúrsinip taý jyla­ǵan», degen óleń jolda­ry­men-aq oqyrmanyn til qudiretimen baýrap alady. Kitap bolyp basylǵan ár paraqtaǵy kıeli jyrlar kózge kórinbes áldebir ǵalamat ǵa­ja­ıyp­qa aınalyp, keńistikke sińip ketkendeı.

Halyq jazýshysy Ábish Kekil­baev: «Muqaǵalı – qazaq poezııa­synyń uzaq saǵynyp kórgen asyl perzentteriniń biri. Ol – shyn mánindegi ulttyq qubylys. Búgingidegi qazaq rýhy aldyń-kúl­­diń tirshilikten jalyǵyp ket­­­kende Muqaǵalı jyrlaryna úńi­le­di. Onyń, meılinshe tabıǵı shý­maqtarynan janyna daýa tabady. Onyń únsiz jymı­ǵanyna da halyq jadyrap, «qaǵar­jyp únsiz jylaǵanynan» da halyq tebirengendeı, halyq kúńiren­gen­deı bolady. Ol halyq bolmysymen birge qaınasyp ketken uly tulǵa», dep jazady («Qazaq ádebıeti», 2011 jyl, 22 shilde). Kókoraı kóktem kelgen shaqta, ántek «súıisip otyrǵan kepterler» kózimizge túskende, kóz ushynda kók belde túıisken kók pen jerdiń arasynda «Aspan asty, jer ústi, Oıhoı, netken kókpeńbek!», dep shattana jymııýshy edik. Onyń jańǵyrǵan jańarǵan jyrlary «Sen meniń, júregimniń júregisiń» dep saǵynǵan jandardyń júregi bo­lyp ún qatady. Osy rette aqynnyń ádebı tilge qosqan ózindik úlesi jaıynda, sýretker tiliniń baılyǵy týrasynda keıbir derekterdi sanamalap kórgen edik. «Muqaǵalı tiliniń sózdigi» atty kólemdi zertteýdiń avtorlarynyń biri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Baıynqol Qalıuly iri qalamgerler tiliniń sózdigin jasaý – bilgen adamǵa tek qajyrly eńbektiń ǵana emes, úlken mádenıettiliktiń belgisi ekenin aıtady. Ǵalymnyń aıtýynsha, Muqaǵalı tilinde jıi qoldanylatyn sózderdiń biri – kómekshi etistikter. Máselen, «Tur» etistigi kómekshi etistik retinde 978 ret qoldanylsa, negizgi etistik retinde 735 ret, «qal» etistigi kómekshi etistik retinde 548 ret qoldanylsa, negizgi etistik retinde nebári 352 ret qoldanylǵan. Al maqtan sózi Muqaǵalıda 33 ret qoldanypty. «О́z jetistigin asyra aıtyp marqaıý, ózin-ózi dáripteý» maǵynasyna saıatyn bul sózdiń aýyspaly, beıneli maǵynalardaǵy bós (10 ret), lepir (5), kópir (2) tárizdi syńarlary da aqyn jyrlarynda aragidik kezdesedi. Mán-maǵynalary úndes Táńir (92 ret), qudaı (85), qudiret (69), ıem (45), alla (41), jaratqan (15), jasaǵan (6), jaratýshy (5), taǵala (1) sózderi syndy qoldanystar leksıkalyq nusqalar men sınonım sózder qatarynda kóptep ushyrasady.

«Sózdik jasaýdyń nátıje­sin­de Muqaǵalı aqyn óz shyǵar­ma­larynda 13.348 sóz, 5.035 turaq­ty tirkes qoldanyp, olardy 21.453 maǵynada jumsaǵandyǵy anyqtaldy. Osy úsheýin qossaq, Muqaǵalıdiń til baılyǵy 39.836 tildik birlik bolyp shyǵady. Olardyń qandaı sóz, qandaı turaqty tirkes, qandaı maǵynalar ekenin oqyrman qaýymnyń ózderi-aq sózdikten taýyp, bile alady. Bul turǵydan biz óz mindetimizdi abyroımen oryndap shyqtyq dep oılaımyz», deıdi Baıynqol Qalıuly.

Izdenis ústinde dál osy aq­pan­daǵy aqyn kúndeligine kóz júgirtken edik, «Adamzat jany qatygez tartsa tarta bersin, qaıtse de bir parasatty adam qalady. Ol – aqyn. Aqyrǵy sóz soniki», dep muńy men qýanyshyn qatar qaǵazǵa túsiripti. Keıde kúlimdegen, keıde túńilgen aqyn jany kúni búginge deıin san myńdaǵan júrekterge sáýlesin túsirip keledi. Aqyrǵy sózdi aqynǵa berelik.

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar