Tarıh • 17 Aqpan, 2021

Jıhankez jylnamasy

83 ret kórsetildi

Jıhankez jazýshy Adolf Iаnýshkevıchtiń «Kúndelikter men hattar» atty kitabynyń tarıhy aıryqsha. 1966 jyly orys tiline aýdarylyp, Almatydaǵy «Qazaqstan» baspasynan jaryq kórgen kitapta halyq jyrlarynda jaqsy aty shyqqan Baraq sultan syndy batyrlar men Orynbaı sııaqty jyrshy-aqyn beıneleri, jergilikti turǵyndardyń turmys-tirshiligi nanymdy sýrettelgeni sonshalyq, osydan bir ǵasyr burynǵy qazaq dalasynyń keń panoramasy kınofılmdeı kóz aldyńnan tizbektele ótip jatady.

Iаnýshkevıchtiń kitabynda tý­ǵan-týystary men dostaryna jaz­ǵan hattary men kúndeligi alma-kezek almasyp otyrady. Shy­na­ıy kóńilden týǵan jolsapar este­lik­­­teri oqyrmanyn sol kúnge, sol sát­ke ertip aparyp, taý-tas, orman-to­ǵaıdyń syz tartqan dym­qyl aýasymen tynystatqandaı. Om­bydan bastalǵan marshrýt Semeı­di basyp ótip, Aıagózge bette­gen sapardyń jaı-japsaryn naq­ty baıandaı oty­­ryp, kóńili aýǵan jaıttardy eg­­jeı-tegjeı sýret­teýge tyrysady. Jıhankez Aıagózge aıaldaǵan on­shaqty kúnde dala tósinde emin-er­kin kóship-qonǵan qazaq tur­mysyna qatysty oıǵa túıgenin, túne­gen, tústengen jerlerin maıyn tamyza áńgimeleı otyryp, mol derekke qanyqtyrady.

«Biz áli de Aıagózdemiz. Aıagóz qa­zir gúl-gúl jaınap qulpyryp, kó­­­­ńil aýlaýǵa jarap qaldy. Eń ataq­ty rý­lardyń birneshe sul­tan­da­ry (so­lardyń ishinde Abylaı han­nyń da ju­raǵaty bar) terekten ja­salǵan bizdiń úıshigimizdiń qa­syna ózderiniń aqshańqan kıiz úı­le­rin jáne túrli-tústi jolaq­ta­­ry bar shatyrla­ryn tikti. Ala sha­pan men beshpent kıip, olar biz­ge sypaıygershilikpen ki­rip shy­­ǵady; bııazylyq kórsetýge ty­ry­­satyn qazaq aqsúıekteriniń áde­­tin saqtap, sarań sóıleıdi», dep ja­zady 5 maýsym kúngi anasy­na jol­­­daǵan hatynda. Abaıdyń ákesi Qunanbaı jaıynda tartymdy sýret­teı otyryp, tabıǵattyń oǵan kesek aqyl, ǵajaıyp es, júı­rik til bergen áýlıe dańqyna bó­lengen jan dep sýretteıdi. Bu­dan bas­qa qazaqtardyń salt-dás­tú­ri men ǵuryptarynyń toptar ara­­syn­­daǵy qarym-qatynasty jan­­­dan­­­dyrýdaǵy mańyzy, qurmet kór­­­setý, qonaqjaılyq, aǵa sultan saı­­­laý rásimi, jyrtys alý, da­la bard­­tarynyń oryndaýshylyq she­ber­­ligi ja­­­ıynda sheshile áńgime­leı­di. A.Iаnýsh­kevıch G.Zelınskıı­ge 12 maý­­­symdaǵy hatynda Orynbaı men Ja­naq aqynnyń aıtysy jaıynda:

«…Orynbaı dombyrasyn qa­ǵyp-qaǵyp jiberip, dúnıeniń basy­nan Adamata men Haýanadan tú­sip, myna otyrǵan sultandarǵa taǵ­zym etkendeı, aty shyqqan arǵy atalardyń árqaısysyn bir-bir kóterip tastady; Sodan Nuh ke­me­sine minip topan sýdan ótti de, Ara­rattyń bıiginen búkil Injil tarıhyn sholyp ótti. Jolshybaı barlyq oqıǵany, tipti Vavılon Navýhodonossoryn da, Egıpettiń perǵaýyndaryn da qaldyrmaı súzip shyqty. Saǵat boıy tolassyz jyrlap, Nıagar sarqyramasyndaı aryndap kelip, aqyry ol aman-saý Muhammedtiń ózine de jetti-aý. Soń­­ǵy on ǵasyrdy qushaǵyna alyp daýyl­datqan bul jyr ıslamızm qahar­mandarynyń basyna quıy­lyp, búkil qazaq dalasyna tolyqsı jaıylar ma edi, qaıter edi… Joq! Mekkeden jańa shyǵa bergen kezde bizdiń jeztańdaı ánshimizdiń dom­byrasynyń shegi úzildi». Qa­zaq tilin ózi de táýir bilgen ol til­mashtardyń tárjimasyna súıene otyryp, atalǵan aıtysty jazyp alǵan. Halyq arasyndaǵy ańyzdar men jyrlarǵa, tolǵaýlarǵa den qoıa otyryp, jekelegen úlgilerin kúndeligine túsirip otyrǵan. She­shen­dik ónerdiń tek jaqsy men jaı­sańnyń ǵana enshisi emes, halyq bolmysyna tán qasıet ekendigin ań­ǵarǵan polıak saıahatshysy «...Men tereń oıǵa qaldym. Osynyń bárin álem jabaıy sanaıtyn halyqtyń ortasynda óz qulaǵymmen tyńda­dym ǵoı! Budan birneshe kún bu­ryn jaýlasqan eki partııanyń ara­­syndaǵy qaqtyǵystyń kýási bol­ǵan edim. Sonda Demosfen, Sı­se­ronnan asqan sheshenderge tań­ǵalyp qol soqqanmyn. Al bú­gin oqı da, jaza da bilmeıtin aqyn­dar óz ónerlerin jaıyp saldy. Sonda bular jabaıy bolǵany ma? Jo-joq! Imandaı syrym! Tá­ńirim boıyna osynsha qabilet darytqan urpaqtyń rýhy búkil qa­zaq dalasyna jarqyrap sáýle shasha­tyn bolady. О́zine joǵarydan qaraıtyn halyqtar ara­synan bul kóshpendilerdiń de qurmetti oryn alatyn kezi keledi…», dep jazady. Onyń sol kezdegi qazaq tili tý­­raly jazbalarynan biletinimiz, keńestik júıege deıin qazaq tiliniń mártebesi joǵary bolǵandyǵy. «Jońǵar qalalaryn qıratqan ejelgi qonystardyń ornyna salynǵan Semeıde halyqtyń sany 7 myńǵa jýyq, olardyń kóp­shiligi tatarlar, tashkenttikter, bu­ha­ralyqtar. Barlyq jerde qazaq tili keńinen qoldanylady. Osy jerlerdegi tym mádenı jáne zııaly orys halqynyń jartysy da, bizdiń súıikti hanymdarymyz fransýzsha sóıleıtini sııaqty, bul tilde de erkin sóıleıdi», degen jazbalar osyny aıǵaqtaıdy.

Poznandaǵy Adam Mıskevıch ýnıversıtetiniń PhD doktoran­ty Dana Súleımen atalǵan eńbek­tiń túrkitanýshylar úshin ǵana emes, Ortalyq Azııa tarıhyna qyzy­ǵý­shylyq tanytatyn kópshilik úshin tap­tyrmas qundy eńbek ekenin aıtady. «Poznan qalasyndaǵy Adam Mıskevıch ýnıversıteti­niń Shyǵys tilderi ınstıtýtyndaǵy Túr­­kologııa ka­fedrasynda polıak­tarǵa qazaq ti­lin alǵash úıretken Kúláıhan Aqtaıqy­zy jumys isteı­di. Ortalyq Azııa elde­riniń má­de­nıeti, qoǵamy ja­ıynda atalǵan eńbek­pen tanystyryp, taldaıdy. Iаnýsh­kevıchtiń kúndeligi polıaktar ara­synda erekshe tany­­mal, ta­­­nys eńbek», deıdi ol. Kitapta Uly júz qazaq­tarynyń Reseıge qo­­sylýy, olardyń áleýmettik-eko­­no­mıkalyq jaǵdaıyna taldaý, qol­­danbaly ónerge sıpattama bere oty­­ryp, XIX ǵasyrdaǵy qa­zaq tarı­hyndaǵy mańyzy zor kezeń­derge toqtalady. Orta júzdegi azat­­tyq kúresin bastaǵan Kenesary Qa­sym­­uly men aǵasy Sarjan, Ala­sha­ han men Joshy han mazaryna ja­qyn jatqan Dambaýyl mergen ja­ıynda estigen-kórgenderin qa­ǵaz­ǵa qaldyrmaı túsirgen jazbala­ry – fılm túsirýge daıyn turǵan sse­­narıı. Osy rette kezinde az tırajben taralǵan atalǵan eńbekpen keńirek tanysý úshin qaıta basyp shyǵarý, Uly júz qazaqtarynyń Re­seıge qosylýynyń sońǵy kezeńi ja­ıynda derekti fılm túsirý múm­kin­digin qarastyrýdy qajet ete­tindeı. О́ıtkeni kúndelikter men hat­tar­da baıandalǵan derekter el tarı­hyn jańasha túsinýdi qajet ete­tin mańyzdy qosymsha.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar