Qoǵam • 26 Aqpan, 2021

Qazaqstan tarıhy: 7 tomdyq akademııalyq eńbek ázirlenedi

27 ret kórsetildi

Uly Dalanyń tarıhyn ejelgi dáýirden bastap qazirge deıin zertteýdi odan ári jalǵastyrýǵa erekshe nazar aýdarý qajettiligi týraly Prezıdent Q.Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» baǵdarlamalyq maqalasynda basa aıtylǵan bolatyn. Atalǵan maqalada kóterilgen mindetterdi júzege asyrý maqsatynda Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynda «Qazaqstan tarıhy ejelgi dáýirden búgingi kúnge deıin» 7 tomdyq irgeli ǵylymı eńbekti ázirleý máseleleri boıynsha respýblıkalyq metodologııalyq semınar-keńes ótti.

Tarıhshy-ǵalymdar bas qosqan jıyndy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Qabyldınov ashyp, akademııalyq basylymdy daıyndaýda Prezıdent «Jańa ǵylymı tásilderdi eskere otyryp, otandyq tarıhty jazý kerek. Bul irgeli jumys barlyq oqýlyqtardyń negizin quraýy kerek. Bul strategııalyq mańyzdy másele. Sondyqtan Qazaqstan tarıhy boıynsha jańa akademııalyq basylymdy daıyndaýǵa dereý kirisý qajet. Bizdiń tarıhı sanamyzdyń jandanýy osyǵan baılanysty. Bul jumysqa bedeldi tarıhshylardy tartý kerek» dep aıtqandaryn basshylyqqa alý qajettigine toqtaldy. «Búgingi tańda Otan tarıhynyń ózekti máseleleri men oqıǵalaryn tujyrymdamalyq turǵydan qaıta qarastyrý, memlekettik qurylym men memlekettik shekaranyń qalyptasýyn, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı damý erekshelikterin, Uly dala halyqtarynyń álemdik órkenıet pen mádenıetke qosqan úlesterin anyqtaý qajettiligi týyndap otyr. Osy oraıda ulttyq tarıhtyń aldynda turǵan mańyzdy máselelerdi obektıvti túrde ǵylymı qaýymnyń kúshimen túsindirý úshin Memleket basshysy ǵalymdar aldyna Qazaqstan tarıhynyń 7 tomdyq akademııalyq basylymyn daıyndaý mindetin qoıdy», dep atap ótti Zııabek Qabyldınov.

Jıyn barysynda sóz alǵan L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ultyq ýnıversıtetiniń rektory, QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Erlan Sydyqov 7 tomdyq akademııalyq basylymyn daıyndaý barysyna qatysty usynystarymen bólisip, ýaqyt údesinen shyǵý, tujyrymdamasyn daıyndaý, jol kartasy men arhıvterde jumys isteý barysyna qatysty mańyzdy máselelerdi ortaǵa saldy. 

Akademııalyq basylymdy ázirleý keshendi jumys ekenin negizge alǵan Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq zertteý ýnıversıtetiniń professory, QR UǴA akademıgi, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory Dosmuhambet Kishibekov búginde birqatar elderdiń damýdyń jańa jolyna túsip, álemde kóptegen ózgeristerdiń oryn alǵandyǵyna erekshe mán berý kerektigine toqtaldy. KSRO ydyraǵannan keıin óziniń damý jolyna túsken elderdiń biri retinde Qazaqstan da óz tańdaýyn jasady. Osy oraıda tarıhy erteden bastalatyn Qazaqstan jaıyn zerdelegende ǵalymdar basshylyqqa alatyn máseleler jetkilikti.

Akademııalyq basylymdy ázirleýde eskerip, zerdeleıtin máselelerge baılanysty usynystardy  ortaǵa salǵan L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ultyq ýnıversıtetiniń professory, QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Bolat Kómekov, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, Bolonııa ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, QR UǴA akademıgi Orazaq Smaǵulov, Abaı atyndaǵy QazUPÝ professory, QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Mámbet Qoıgeldıev, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Talas Omarbekov, taǵy basqa da ǵalymdar jaýapty ári keshendi eńbekte ǵylymı dıalogtartardyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Instıtýt dırektory Zııabek Qabyldınov atap ótkendeı, kúni búginge deıin 5 akademııalyq basylym daıyndalǵan. 1996-2010 jyldary jaryq kórgen sońǵy basylymda keńestik dıskýrsty qaıta qaraýǵa, Qazaqstan tarıhyn baıandaýda eýrosentrlik tásildemelerden aýytqýǵa áreket jasalyp, jańa tujyrymdamalyq tásilder qoldanyldy. Pánaralyq ádisterdi qoldanýǵa talpynystar júzege asyp, sol kezdegi keıbir qoljetimdi muraǵattyq materıaldar aınalymǵa engizildi.

Endigi kezekte ulttyq tarıhtyń keıbir tolyq qamtylmaǵan nemese múldem qozǵalmaǵan tustary eskerilýi qajet. Iаǵnı, memlekettilik dástúriniń praktıkalyq úzdiksiz tizbegi, qazaq halqynyń ejelgi zamannan beri avtohtondylyǵy, qalalyq mádenıettiń eginshilikpen, jartylaı kóshpeli jáne kóshpeli mal sharýashylyǵymen naqty ózara baılanysynyń bolýy, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy memleketterdiń Azııa jáne Eýropa memleketterimen ózara qarym-qatynasy, Ulyq ulys pen Qazaq handyǵynyń sabaqtastyǵy problemasy; kórshilermen shekarany ózgertý máseleleri, Qazaq memlekettiliginiń patsha úkimetiniń kezeń-kezeńimen joıý úrdisi, XVIII-XX ǵasyrlarda taǵdyr tálkegimen ólkede qalǵan ózge etnos ókilderimen qazaqtardyń beıbit qatar ómir súrýi, jappaı asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin tizbegi, tutas halyqtardyń jer aýdarylýy, qazaq halqynyń ult-azattyq qozǵalysyna basqa etnos ókilderiniń qatysýy, Otan tarıhyndaǵy asa kórnekti tulǵalardyń róli jáne taǵy da basqa ózekti máseleler basty nazarda.

Táýelsizdik jyldary pánaralyq deńgeıde jáne zamanaýı ádistemelik tásilderdiń qatysýymen júzdegen dıssertasııalar qorǵaldy. Dıssertasııalyq zertteýlerdi daıyndaýda 2005 jyldan bastap jetekshi sheteldik ǵylymı konsýltanttardy (AQSh, Reseı, GFR, Ulybrıtanııa, Nıderlandy, Fransııa, Qytaı, Italııa jáne t.b.) tartý da nátıjeli is boldy. О́kinishke oraı, bul jumystar áli de keńeıtilgen túrde ǵylymı aınalymǵa enbedi. Sońǵy 30 jyl ishinde ártúrli baǵdarlamalar boıynsha burynǵy akademııalyq basylymda kórsetilmegen ondaǵan, tipti júzdegen muraǵattyq jáne jazbasha qujattar jınaqtary jarııalandy. Sonymen qatar, jańa kóp tomdyq serııany jazýda birqatar obektıvti jáne sýbektıvti qıyndyqtar bar ekendigi de eskerilýi tıis. Jańa akademııalyq basylymdy jazý barysynda dástúrli zertteýlerden bólek, eýrosentrlik tásilderden jáne burynǵy kommýnıstik klısheler men dogmalardan bas tartý, ǵylymı aınalymǵa engizilmegen jańa muraǵat qujattaryn (álemniń ártúrli muraǵat qoımalarynan), jazbasha derekkózderdi, folklorlyq shyǵarmalardy paıdalaný, zamanaýı pánaralyq tásilderdi, úzdik sheteldik mektepterdiń jetistikteri sııaqty ádis-tásilder qoldanylatyn bolady.

Instıtýt dırektory Zııabek Qabyldınov barlyq tarıhshylardy osy iske jumyla kirisýge shaqyra otyryp, sapaly jańa akademııalyq jumys daıyndalatyndyǵyna senim bildirdi. Jeti tomdyq eńbekti daıyndaý úshin barlyq usynystar men usynymdardy jınaqtaý maqsatynda saıt ashý josparlandy. Sonymen birge aldaǵy ýaqytta ár tom boıynsha onlaın-keńester uıymdastyrylatyn bolady.

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar