Konferensııany M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Kenjehan Matyjanov ashyp, aqyn shyǵarmalarynyń jı­­naqtalýy, jaryqqa shyǵýy, nasıhattalýyna qatysty ınstıtýt qabyrǵasynda óris alǵan ju­mystar barysyna toq­ta­lyp ótti. Endigi maqsat – Jam­byl­­dyń shyǵarmalaryna jańa kóz­qa­raspen qaraý. Osy oraıda ıns­­tıtýt ǵalymdary aqynnyń mereı­toıyna oraı­lastyryp Jambyl Jabaev shyǵar­ma­la­ry­nyń akademııalyq tolyq jına­ǵyn shyǵarýdy josparlap otyr.

«Qazaq jyraýlarynyń sar­qyny re­tinde búkil shyǵar­ma­shy­lyq erekshe­lik­terin boıy­na sińirgen dana jyrshy – Jambyl murasyn tutastaı alyp qaras­ty­rý qajettigi tur. О́z jyrlaryn­da búkil batyrlar­dy tú­gen­­­­dep shyǵýy Jam­byldyń ha­­­­­lyqtyq aqyn ekenin, halyq shy­­ǵar­ma­shylyǵynyń qaınary eke­nin aı­qyn­daı túsedi. Son­dyq­tan da Jambyl murasy klas­sıkalyq tur­ǵydaǵy aqyn-jy­raý­lardyń aıqyn úlgisi re­­tinde hal­qymyzben birge ja­saı­ty­­nyna eshqan­daı kú­mán bol­maýǵa tıis», dep atap ótti Ken­jehan Matyjanov.

«Jambyldyń jyrshylyq dara órisi qan­shalyqty qaıran qal­dyrarlyq tó­ten qubylys bolsa, osyndaı surapyl jyr­shy­lyq qazaqtyń aýyzsha ádebıet tarı­hyndaǵy sonshalyqty jotaly aıǵaq­tardyń biri bolatyn. Jambyldyń óz aý­zynan jazylyp alynǵan sóz qazaq arasyna rýhanı izgilik sebýde tarıhı mıssııa atqarǵan avtorlyq aýyzsha áde­bıet­tiń tóltýma, jalpyǵa tán jáne bir artyqshylyǵyn rastaı túsedi», dep atap ótti Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas ǵy­ly­mı qyz­metkeri, fılologııa ǵy­lym­darynyń doktory Qanı­pash Mádibaı. Ǵalym atap ót­ken­deı, júz jasaǵan jyr júı­­riginiń ǵumyr ǵıbraty týra­ly keńistikke shy­ǵyp, keńinen sholyp sóıleýge múmkindik týǵy­zatyn eleýli derektik, dáıektik fak­tiler qorynyń jalpy qa­zaq ádebıetiniń tarıhyndaǵy avtorlyq aýyzsha ádebıettiń dara negizderin uǵy­nyp, sińirý, tanytý aýqymyndaǵy máni aıryqsha.

Jambyl shyǵarmalarynyń 1938 jyldan Majarstanda ǵana emes, ma­jar qandastar tura­tyn elderde – Slovakııada, Iýgo­sla­vııada, Rýmynııada aýda­rylyp, jaryqqa shyqqandaǵy týra­ly baıandaǵan Madııar-Turan qaýym­das­tyǵynyń úıles­­ti­­rý­­shisi, tarıh ǵylym­da­ry­nyń kan­­dıdaty Babaqumar Hınaıat Jambyldyń 1946-1951 jyl­dary óte kóp jarııalanǵan ta­ny­mal aqyndar qata­rynda bol­ǵan­dyǵyna toq­taldy. Ǵalym­nyń aıtýynsha, «Majarstandaǵy túrli antologııa, jınaqtarda Jambyl týyndylary 1980 jyl­dar­ǵa deıin úzbeı jarııalanyp kelgen. Ýnıversıtetterdiń arnaıy baǵdarlamalary men ensıklopedııalardan oryn alyp, ǵylymı-zertteý nysanyna aınaldy. «Jambyl shetel, Keńes aqyndarynyń ishinde eń kóp ja­rııalanǵan aqyndardyń qa­ta­rynda boldy. Jambyl mu­rasynyń arnaıy aka­demııalyq ınstıtýtta zerttelýine úl­ken úles qosqan ǵalym – akademık Trenchenı-Valdapfel Imre. Ǵalym aqyn shyǵarmalaryn zerttep, grek­tiń antı­kalyq aqyn­da­rymen, Gesıod zama­nyn­daǵy aqyndarmen shendestirip, ortaq sıpattaryn aıtady».

Tipten akademık Trenchenı-Valdap­fel Imre Jambyl shyǵar­ma­laryn zertteý úshin qazaq tilin úırenip, arnaıy Almatyǵa kelip, aqyn-jazýshylarmen, ádebı ortamen etene jaqyn bol­ǵandyǵy, oqtyn-oqtyn nasıhattap, kóptegen shara ótkizip turǵan degen de derekter bar. Biraq ótken ǵasyrdyń 70-jyldary zertteýshi-ǵalym qaıtys bolǵannan keıin bul sharalar biraz saıabyrsyp qal­ǵan.

Jambyl murasyn jas­tar arasynda nasıhattaýdyń ma­ńyz­­­dylyǵyna toq­tal­ǵan Abaı atyn­daǵy QazUPÝ profes­sory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, «Jambyl álemi» gaze­ti­niń bas redaktory Temirhan Tebegenov aqynnyń tol­ǵaý­la­ryn, aıtys, das­tandaryn mektepter men joǵary oqý oryn­darynyń oqýlyqtaryna engizý, «Mýzykalyq mura­sy» arnaý­ly oqý quralyn, Jambyl­dyń aqyndyq mektep dástúrine ar­nal­ǵan jınaqtar, zertteýlerin jaryqqa shyǵarý men tańdamaly shyǵarmalaryn álem tilderine aýda­rý qajet degen oı túıedi. Osy oraıda Jambyl shyǵarmalaryn oqytýda rýhanı qundylyqtardy qa­lyp­tastyrýǵa baılanysty oı qoz­ǵap, jastarǵa ulttyq tár­bıe berýdegi mańyz­dylyǵyna toq­talǵan Qazaq ult­tyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıver­sıtetiniń professory, fılologııa ǵylym­darynyń kandıdaty Bolathan Sarbasov «Jambyl – aıtys­ker aqyn ǵana emes, abyz jyraý, jaýynger jyrshy. Ol shyn ma­ǵy­na­syndaǵy bıik parasatty óner­paz, azamattyq saıası poezııa­ny qalyptastyrýshy. Aqyn  jy­­­­­raýlardyń baıtaq epıkalyq dás­­­túrin, qazaq sóz ónerindegi ǵa­jaıyp ımprovızasııalyq úr­disti bútindeı jańa arnaǵa bu­ryp, oǵan jańa mazmun darytty», dep atap ótti.

Al Jambyldyń aqyndyq qyzmetinde aıtystyń eleýli oryn alǵandyǵyn baıandamasyna arqaý etken Qyrǵyz-Qazaq ýnıversıtetiniń Qazaqstandaǵy fılıalynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Anarbaı Buldybaıdyń aıtýynsha, «Ol ózine deıingi ertede ómir súrgen ataqty jyraýlardyń, ózi­men qatarlas aıtýly aqyn­dar men jyrshylardyń mura­syn, kúlli halyq poezııasyn to­­­lyq meńgergen, óz shy­ǵar­ma­shy­­lyǵyna da negiz etken. Jam­byldy jyr dańǵyly desek, onyń basqa aqyndarmen sóz jarystyrýy ıá qaǵysý ma­shyqtary, ıá bolmasa dıdarlasa tabysqan, ta­nys­qan óleńderi de el sanasynan óshirilmeı, qaıta dáýir tol­qy­ny­men jańa arnaǵa quıylmaǵy haq».

M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń bas ǵy­lymı qyz­met­keri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Nurdáýlet Aqysh «Jambyl men Toqtoǵuldyń jaýaptasýy» baıandamasyna qazaq dalasynyń uly jyrshysy Jambyl aqynnyń qyrǵyzdyń úlken aqyny Toq­toǵul Satylǵanovpen adamı dos­tyǵy jáne shyǵarmashylyq baılanysyn arqaý etti. Ǵalymnyń aıtýynsha, qyrǵyz elinde «Toq­to­ǵultaný» ǵylymy jaqsy jolǵa qoıylǵan. Eliniń uly aqyny jóninde búge-shigesine deıin zert­telip, qattalyp otyrady eken. Osy tusta ádebıet­tanýshy ǵalym Omor Sooro­novtyń qolyna tús­ken derekterdiń mańyzy zor. Sondaı qundy jazbalardyń bi­rin­­de «Toqtoǵuldyń Jam­byl­­men jolyǵyshqany» degen on tórt shýmaqtan turatyn jyr joldary bar. Bul jazba Iman­baı Kenjeǵululy degenniń Qyrǵyz KSR akademııasynyń qol­jaz­balar qoryna 1956 jyly ótkizgen materıaldarynyń ishinen tabyl­ǵan eken. Jyr shýmaǵymen tanysa kele, onyń qyrǵyzsha aıt­qan­da jaı «jolyǵyshý» emes, eki ataqty aqynnyń sóz qaǵysýy ekendigin, óleńmen jaýaptasý ekendigin ańǵaramyz», dep atap ótti Nurdáýlet Aqysh.

Únemi aqıqat pen ádildikti tý etken aqynnyń tulǵalyq bolmysy men mu­rasy áli de zert­t­eýdi qajet etedi, dep atap ótken Jambyldyń shóberesi Bulan Jambylov jastar tár­bıe­­sindegi mańyzdylyǵyn es­kerip, ımandylyq, rýhanııat tur­ǵy­syn­daǵy máselelerge mán berý kerektigine toqtaldy.

Jambyl shyǵarmashylyǵyn álem ádebıeti kontekstinde qa­ras­­­tyrý men qazirgi ádebıet­ta­nýdyń jetistikteri tur­ǵy­sy­nan zerdeleýdi maqsat etken kon­fe­rensııa úsh sessııany qam­tydy. Jambyl Jabaev shy­ǵar­­ma­larynyń álem­­dik poe­­zııa­men úndestigi, jas ǵa­lym­dar­dyń zert­­­­teýlerindegi aqyn mura­sy­nyń búgini men kele­she­gi, Jam­byltaný men fılologııa pánderin oqy­týdyń ınno­va­sııalyq ádis­te­mesine qa­tys­t­y aıtylǵan tu­shymdy oılar ǵy­lymı is-sha­ranyń mánin tolyqtyra tústi.

ALMATY