Qoǵam • 12 Naýryz, 2021

Arqa jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar...

102 ret kórsetildi

«Bos jatqan jer jaý shaqyrady». Osy naqyl oıǵa oralǵanda halyq sırek ornalasqan shekaralyq aımaqtarymyz birden eske túsedi. Ile «Edildiń boıy en toǵaı, el qondyrsam dep edim! Jaǵalaı jatqan sol elge, mal toltyrsam dep edim!» dep ah uryp ótken Mahambettiń armanǵa toly úni qulaqqa jetkendeı bolady.

Edildiń boıyn qaıtadan en jaılap, ony qutty mekenge aınaldyrý babalarymyzdyń uıqysyn qashyryp, namysyn janyǵan bıik armandarynyń biri edi. Osy arman-tilek búgingi qazaqtyń da sanasynan óshe qoıǵan joq. Bul sabaqtastyq ózgege ketken eseni ýaqyty kelgende ebin taýyp qaıtarsaq degen ishki tilektiń ómirsheńdigin kórsetse kerek. Árıne, qazaqtyń iri tulǵasy Jumabek Táshenov aıtqandaı, «ýaqyt atty alyp bar, bárin óz ornyna qoıady» degen úmit ultymyzdyń júreginen óshpek emes. О́ıtkeni qartań tarıh bul úmitimizdi, ishki emeýrinimizdi sanadan óshire qoımas. Desek te, ázirge bizge Edildiń boıy «alys­taý». Sondyqtan qazir qoldan keletin iske umtylyp, soltústiktegi oblystardyń, olardyń shekaralyq aımaqtarynyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa barynsha tyrysyp, atyrapqa qazaqtyń qazyǵyn sińire qaǵýdyń barlyq tıimdi ári júıeli amal-tásilin qarastyrý qajet-aq. Osy rette Memleket basshysy Q.Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» baǵdarlamalyq maqalasynda: «Halyqtyń qalalyq jerlerge jappaı kóshýi saldarynan kóptegen aýyldarda, ásirese, shekara mańyndaǵy eldi-mekenderde turǵyndar sany kúrt azaıdy. Biz eńbek kúshi kóp ońtústik óńir turǵyndarynyń soltústik jáne shyǵys aımaqtarǵa qonystanýyna qolaıly jaǵdaı jasap, osy jumysty nazarda ustaımyz. Bul – óte ózekti ári elimizdiń qaýipsizdigine qatysty másele. Buǵan qosa sońǵy jyldarda túrli sebepterge baılanysty báseńdep qalǵan qandastar kóshin barynsha qoldap, olardy joǵaryda aıtylǵan óńirlerge ornalas­tyrýdy jandandyramyz. Bul eki máseleniń de strategııalyq mańyzy bar. Oǵan kezekti naýqan retinde qaraýǵa bolmaıdy. Jergilikti bılik mundaı jumystardy joǵaryǵa kópirgen aqpar berý úshin emes, memlekettik múdde jáne aǵaıynǵa shynaıy janashyrlyq turǵysynan jasaýǵa tıis», dep qadaı aıtty.

Máselen, Soltústik Qazaqstan oblysyna ońtústik óńirden 2018-2019 jyldary jáne 2020 jyldyń 9 aıynda 5123 adam ǵana qonys aýdarǵan kórinedi. Osy aralyqty óńirden 10 myńǵa jýyq adam kóship ketipti. О́ńirge kelýshilerden ketýshilerdiń kóp bolýy – alańdatarlyq ahýal. Soltústikke nege kóship barmaısyń nemese ol jaqtan nege ketip qaldyń dep bireýdi kinálaý artyq. Mundaıda «Arqa jaıly bolsa, arqar aýyp nesi bar?» degen qarsy suraq aldyńnan kese kóldeneńdeıdi. Keıingi 20 jylda osy oblysta 300-ge tarta mektep jumysyn toqtatqan. Bul bastaýysh jáne orta mektepte oqıtyn balalar sanynyń kúrt azaıyp ketkenin uqtyrady.

Búginde ońtústikten soltústikke halyqty kóshirý isine qatysty mardymsyz jumystar, tıimdiligi tómen baǵdarlamalar atalǵan baǵyttaǵy sharýalardy memlekettik deńgeıde qaıta qarastyrý qajettigin kórsetip otyr. Osy oraıda senator Aıgúl Qapbarova «Qazirgi tańda halyqty kóshirý prosesi «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasynyń bir bóligi ǵana. Bul baǵdarlama qonystandyrý barysynda týyndaıtyn mindetter men máselelerdiń barlyq spektrin sheshpeıdi jáne qamtymaıdy,  «Bastaý Bıznes» baǵdarlamasynyń baǵyty kásipkerlikti, ásirese, qonys aýdarýshylar ónimdi jumys isteı alatyn aýyl sharýashylyǵy jáne AО́K salasyndaǵy damý máselelerin qajetti shamada sheshpeıdi», deıdi. Olaı bolsa, bizge azamattyq qoǵamdy keńinen qatystyra otyryp arnaıy memlekettik nemese óńirlik baǵdarlama ázirleý qajet.

Taǵy bir eskeretin másele, soltústikke kóshýge jekelegen otbasylardy ǵana emes, kásipkerlerdi shaqyrý qajet. Ońtústik aımaqtardaǵy ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy salalaryndaǵy tabysty jumys istep turǵan kásiporyndarǵa jeńildikpen jer berý, sýbsıdııalaý sııaqty memlekettik qoldaý kórsete otyryp, olardyń soltústikte fılıaldaryn ashýyna jaǵdaı jasasaq, jańa jumys oryndary kóbeıer edi. Sondaı-aq soltústik pen ońtústikti baılanystyratyn, qarapaıym halyqtyń barys-kelisin jeńildetetin áýe jáne temir jol baǵyttaryn jandandyrý máselesi de sheshimin taýyp jatsa, quba qup bolar edi. Munyń syrtynda turǵyn úı berý isin ońtaılandyrý, qonys aýdarýshylarǵa qajetti aqparattyq baza qurý, kóship barǵandarǵa berilip jatqan úılerdiń basym bóliginiń zamanaýı standarttarǵa saı kelmeýi, azamattardyń kásippen shuǵyldanýyna memlekettik qoldaýdyń álsizdigi de sheshimin kútken máseleler.

Túgin tartsań, maıy shyǵatyn soltústiktegi dalany turǵyndarǵa toltyrý – búgingi eń mańyzdy máselemiz bolýǵa tıis. Bul, Memleket basshysy aıtqandaı, ult qaýipsizdigin nyǵaıtý máselesi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar