О́ner • 16 Naýryz, 2021

Mýzyka óneriniń qarashańyraǵy

268 ret kórsetildi

Ahmet Jubanovtyń mýzykanttar aldynda dırıjer taıaqshasyn kótergen alǵashqy kúnnen bastap Qurmanǵazy orkestri qazaq kúıinen klassıkaǵa deıin nebir shoqtyǵy bıik shyǵarmalardyń juldyzyn jaǵyp keledi. Táýelsizdik alǵannan keıingi jańa zamanǵa laıyqty órkenıetti el bolýǵa umtylys jolynda, tarıhı qalyptasý kezeńinde orkestr ujymy órkendi ózgeristerdi bastan keshirdi.

Biregeı ári tuńǵysh orkestr

Orkestrdiń qalyptasý tarıhyna kóz júgirter bolsaq, 1934 jyly halyq óneriniń qaıratkerlerimen birge ótkizilgen Búkilqazaqstandyq slette alǵashqy óner jolyn bas­taǵan dombyrashylar ansambli bú­­gin de ulttyq mýzyka máde­nıe­­tiniń maqtanyshyna aınalyp otyrǵanyna kýá bolamyz. Almaty mý­zyka-drama tehnıkýmyna Le­nıngrad kórkemóner zertteý aka­demııasynyń aspıranty A.Jubanov pen E.Brýsılovskııdiń arnaıy kelýimen atalǵan oqý ornynyń ómiri jańasha sıpatta ózgere bastaǵan edi. 1933 jyly A.Jubanovtyń uıymdastyrýymen qurylǵan 11 adamdyq dombyra ansambli az ýaqytta jurtshylyqqa tez tanyla tústi. Osylaısha orkestrdiń tarıhı tamyry QazSSR Aǵartý halkomy buıryǵymen Ahmet Jubanov orkestrdiń dırıjeri jáne kórkemdik jetekshisi bolyp taǵaıyndalǵan kezinen bastaý alyp, birjola bekı túsken edi. 1936 jylǵy Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men óneriniń on kúndiginde Úlken teatr sahnasynda óner kórsetken jas orkestr jaıynda «Pravda» gazeti bylaı dep jazdy: «Saryarqa» kúıi oryndaldy. Mýzykanttar no­tasyz tartty. Solaı bolsa da Qur­manǵazynyń kúıin óte kór­kem, jaǵymdy etip, oryndady. Munda qulaqqa áreń estiletin shóptiń sybdyry, keń dalada kele jatqan jalǵyz jolaýshynyń áni, aspanda qalyqtap júrgen búrkittiń qanatynyń sýyly bar...». Máskeýdegi on kúndik orkestr ujy­myn shabyttandyra túsip, repertýardy jańa shyǵarmalarmen ba­ıytý, oryndaýshylyq she­ber­­likterin shyńdaý syndy ju­mystarǵa qulshyna kiristi. Al qurylǵanyna 10 jyl tolýyna oraı orkestrge halyq uly Qur­manǵazynyń esiminiń berilýi ór­kenıetti dástúrdiń mádenı ma­ńyzyn aıshyqtaı tústi. Kór­nekti mýzyka zertteýshisi A.Jubanovtyń aıtýynsha, orkestr repertýarynyń negizin qu­raǵan Qurmanǵazy kúıleri edi. Dáýlesker kúıshiniń tól shákirti Dına Núrpeıisova bastaǵan kúı­shi-oryndaýshylar Mahambet Bókeıhanov, Oqap Qabıǵojın, Qalı Jantileýov, Luqpan Mu­hıtov, Naýsha Bókeıhanov, Ǵab­dýlman Matov syndy óner maıtalmandary tuńǵysh orkestrdiń alǵashqy qarlyǵashtary edi. «Qurmanǵazy kúılerinde, bas­ta jalǵyz dombyraǵa arnalyp shyǵarylǵanymen orkestrlik qasıetter kúshti. Kóbi «meni orkestrge túsirip tart» dep tur. «Kó­­bik shashqan», «Aqbaı», «Kish­kentaı», «Alataý» jeke dombyrada tartqanda qalaı degenmen shyqpaıdy. Al «Saryarqa» tek orkestr úshin jaralǵan sııaqty», degen A.Jubanov pikirinen orkestrdiń shyǵarmashylyq betalysy, beınesi aıqyndala túsedi.

758

Álemdik deńgeıdegi ansambl

Kórermenniń kóńil pernesin dóp basqan orkestr 1950-jyldardan ári qaraı alys shetelderge keń tanyla tústi. Bul kezeńdi Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Erkebulan Músirep bylaısha eske alady: «Shamǵon Qajyǵalıev basqarǵan tusta orkestr sharyqtaý shegine jetip, ataq-dańqy búkil álemge áıgili boldy. Máselen, 1957-jyldyń kókteminde orkestr QHR-ǵa gastroldik saparmen baryp, Pekın, Shanhaı, Nankın, Shenıan, Harbın qalalarynda konsert berdi. Qalaı bolǵanda da, sol saparda orkestrge jáne onyń kórkemdik jetekshisi, bas dırıjeri Sh.Qajyǵalıevke «tamasha orkestr, talantty dırıjer» degen aıdar taǵyldy». Budan soń Qazaqstannyń shetelderdegi mádenıet kúnderiniń ótýi turaqty dástúrge aınalyp, Vengrııada, Fınlıandııada, Polshada, Cheho­slavakııada, Fransııa men Ita­lııada, Eýropanyń seksenge jý­yq qalalarynda konsertter berip, jańa dáýir mýzykasynyń jul­dyzyn jaqty. Orkestrde attaı 40 jyldan astam ýaqyt eńbek etip kele jatqan ardager dırıjer Janas Bekenturov Ahmet Jubanovtan bergi dırıjerlerdi túgel kórgen. Jastaıynan orkestrdiń dombyra tobyna kelip, keıin dırıjerlyqqa aýysqan tájirıbeli mýzykant Shamǵon Qajyǵalıevtiń tól shákirti. «Orkestrdegi eńbek jolym 1979 jyldan bastalady. Ol kezde konservatorııada 2-kýrs­ty endi támamdap jatqan stýdent kezim. Dırıjerlyq mamandyq boıynsha Shamǵon aǵanyń synybynda dáris alyp júrdim. Sońynda meni orkestrge alyp kelip, jumysqa qabyldady. Qurmanǵazy konservatorııasyn dombyra jáne dırıjerlyq mamandyǵy boıynsha bitirip shyqtym. Sodan beri osy orkestr quramynda tolassyz eńbek etip kelemin. Áýeli dombyra tobynda oınadym. 1991 jyly bas dırıjer bolyp Aıtqalı Jaıymov keldi. Sol kezde men de dırıjerlyq mamandyqqa kóshtim. Kóptegen shet memleketke saparladyq. Qur­manǵazy orkestriniń barmaǵan jeri joq qoı», dep eske aldy Qazaq­stanyń eńbek sińirgen qaı­ratkeri Janas Bekenturov. Bul rette áıgili kompozıtor Tıhon Hren­nıkovtyń «Qurmanǵazy orkes­tri, ol – birtutas sapalyq bol­mysymen álemdik deńgeıdegi an­sambl», dep súısine baǵalaǵan baısaldy lebizi ardager pikiriniń astaryn asha túskendeı.

Qazaq kúıinen klassıkaǵa deıin

Táýelsizdik alǵannan keıingi orkestr ujymynyń betalysy jańa kezeńniń qıyndyǵyna týra keldi. Dál osy shaqtarda orkestr basshylarynan bastap, talantty jastardyń basyn biriktirgen ujym quramy túgel jańardy. Dı­rıjerlyqqa kúıshi, kompozıtor, Aıtqalı Jaıymov, dırektorlyqqa Erke­bulan Músirep taǵaıyndalyp, qolda bar múmkinshiliktermen shyǵarmashylyq damý jolyn odan ári jalǵastyryp áketti. «Ýa­qytsha qıyndyqtar men qarjy tapshylyǵyna qaramastan, orkestr ujymy kóptegen ıgilikti is-sharany júzege asyrdy... Shyǵarmashylyq múmkindigin de daralaı tanytyp, úlken ujym­dy dóńgelete úıirip áketý, sheberliktiń bıik tuǵyryna shyǵarý Aıtqalı úshin ońaıǵa túsken joq. Ol áýeli orkestr qu­ramynyń sahnada ornalasý tártibi júıesinen bastap, búkil re­pertýaryn qaı­ta qarap shyǵyp, birsypyra sh­y­ǵarmalardy qaıta óńdeý, buryn enbegen halyq shyǵarmalaryn orkestrge laıyqtap túsirý, Qazaqstan men shetel kompozıtorlarynyń jańa jáne tyń klassıkalyq shy­ǵarmalaryn repertýarǵa engizý, mýzykalyq aspaptar túrleriniń aıasyn keńeıtý, mýzykanttardyń sheberlikterin shyńdaý tárizdi qyrýar jumystardy abyroıly atqardy», degen Erkebulan Mú­­sireptiń esteliginen orkestr ty­nysynyń ashyla túskenin kóremiz. Dál osy egemendik alǵan jyldary qazaq mádenıetiniń qaıta túleý tusynda orkestrdegi eńbek jolyn bastaǵan Mádenıet qaıratkeri Maq­sat Tilepbergen qazaq án-kúı murasynyń órleý joly, sol tustaǵy orkestr ujy­mynyń iz­denisi jaıynda gaze­timizge qýana áń­gimelep berdi.

«1995 jyldyń aqpan aıynan bastap orkestr basshylarynyń shaqyrýymen qyzmetke keldim. 1996 jyly Mádenıet mınıstriniń buıryǵymen «Qazaqkonsert» gas­trol birlestiginen «Samal» jáne «Jazıra» ansamblderimen qosa birneshe ánshi men kúıshi osy orkestrge túbegeıli aýystyq. Ol kez elimizdiń táýelsizdiktiń al­ǵashqy bes jyldyǵyn bastan ótkerip jatqan kezi edi. Qazaqstan Respýblıkasy birneshe eldermen dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatyp, saıası-ekonomıkalyq jaǵdaı ornyǵyp jatqan. Sondaı joǵary deńgeıdegi kezdesýden soń bolatyn úkimettik konsertterdiń shymyldyǵyn, ylǵı bizdiń orkestr ashatyn. Ásirese shet memleketterde ornymyz erekshe. О́ıtkeni olar bizdiń ulttyq kıimderimiz ben aspaptarymyzǵa tańǵala qaraıdy. Bıshi qyzdarymyzdyń myń burala bılegen bılerine qyzyǵyp, oryndaıtyn kúılerimizdi esteri ketip tamsana tyńdaıtyn. Jalpy, or­kestr ujymy elimizdiń táýel­sizdiginiń ornyǵýyna aıtarlyqtaı úles qosty. О́ıtkeni barǵan eldiń mýzykasyn oryndap, olardyń súıis­penshiligine bólenip, sol ar­qyly qazaq degen ulttyń talanty men qabiletin tanytatyn. Bul árıne óz kezeginde ultymyzdyń mereıin ústem etip, ózge memlekettermen tereze teńestirýimizdiń belgisi bolatyn. Al endi óz elimizde orkestrdiń orny tipti erekshe, qaı óńirge bar­saq ta orkestrimizdi qushaq jaıa qar­sy alady. Repertýarymyzda qaı óńirdiń bolsa da án-kúıleri moly­nan oryn alǵan. Sonymen qatar tá­ýelsizdik taqyrybyna arnalǵan shyǵarmalar birinshi kezekte oryndalady. О́ıtkeni táýelsizdigimizdi baıandy etý óner adamdary, bizdiń de bas­ty bo­ryshymyz», deıdi mýzykant. О́nerge degen shynaıy jana­shyr­lyǵyn sózinen ańǵartqan jaqsy kóńil ıesi orkestrdiń osynsha ja­sam­pazdyǵynyń syry (87 jyl) ir­ge­tasynyń myqtylyǵynan dep biledi.

859

Jaqsy dástúr jalǵasýda

Bul mýzykalyq ujymnyń irge­tasyn qalaýda óner­degi tuń­ǵysh akademıgimiz Ah­met Ju­ba­nov, keýdeleri kúmbir­legen kúı men parasatqa toly nebir óner alyptarynyń qoltańbasy qaldy. «Árıne úkimettiń arnaıy qaýlysymen jáne sol zamandaǵy Mádenıet mınıstri Temirbek Júrgenovtiń úlken qoldaýymen dúnıege kelgenin aıta ketý paryzymyz. Eger A.Jubanov «orkestr qanat-quıryǵy mol kollek­tıv» dese, ujymnyń árbir múshesiniń bir-birine degen iltıpaty men qur­metiniń aıryqsha ekendigin aıtqan bolar. Sol alyptardyń kór­setip ketken tamasha dástúri osy kúnge deıin jalǵasyp ke­ledi. Orkestr óziniń tarıhı damýynda nebir syndardan ótip, la­ıyqty ataq-dárejelerge ıe boldy. Qazir ujymnyń tizgini ta­lantty jastardyń qolynda. Qa­­zirgi jasarǵan, jańarǵan qu­ramda nebir talantty mýzykanttar otyr. Olardyń árqaısysy birneshe dúrkin halyqaralyq konkýrstardyń laýreattary. Jo­ǵaryda aıtylǵan orkestrimizdiń tamasha dástúrin, jastarymyz múltiksiz qabyldap, minsiz atqaryp keledi», degen Maqsat Tilepbergen bıylǵy Táýelsizdigimizdiń 30 jyl­dyǵyna orkestrdiń tartýy da erekshe bolatyndyǵyn jetkizdi.

Latıf Hamıdı, Fýat Mansýrov, Luqpan Muhıtov, Oqap Qabıǵojın, Qalı Jantileýov, Mahambet pen Naýsha Bókeıhanovtar, Jappas Qalambaev, Shamǵon Qajyǵalıev, Roza Baǵlanova, Nurǵısa Tilendıev, Qarshyǵa Ahmedııarov, Tuıaqberdi Shámelov, Bıbigúl Tólegenova, Er­mek Serkebaev syndy maıtal­man óner ıeleri eńbek etken eń­seli ujymnyń eńbegin Tuńǵysh Prezıdent – Elbasynyń ár kez asqaq baǵalaǵany jadymyzda. Tusynda «Meniń ánshilik ónerimniń jul­dyzdy shaqtary halqymyzdyń professıonaldyq ulttyq mýzyka óneriniń qarashańyraǵy atan­ǵan, álemge áıgili Qurmanǵazy atyn­daǵy orkestr ujymymen tikeleı baılanysty», dep aqjar­ma lebizin bildirgen Bıbigúl Tó­legenova syndy talaı juldyzdy jarqyratqan dańqty orkestr ujy­mynda búginde seksennen as­tam mýzykant óner kórsetip keledi. Alǵashqy kúninen bastap ult­tyq jáne álemniń klassıkalyq shyǵarmalaryn oryndap kele jatqan orkestrdiń repertýarlyq qorynda 5000-nan asa týyndy bar. «Daryn» memlekettik jas­tar syılyǵynyń laýreaty, bas dırıjer Abylaı Tilepbergen Qurmanǵazy orkestriniń tizginin qolǵa alsa, dırektor Medet Er­mekqalıuly aldyńǵy býyn aǵalar úlgisin ustyn etip, bolashaq baǵyt-baǵdaryn aıqyndap keledi. Kúı atasy Qurmanǵazynyń sara jolymen ulttyq mýzyka óneriniń mereıi men mártebesin asyryp júrgen aıbyndy orkestr táýelsiz Qazaqstannyń aıdyndy tarıhynda jelkendi kemedeı bolyp, jarqyraı kórine bermek.

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda birqatar sheneýnik jazalandy

Aımaqtar • Búgin, 19:55

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Búgin, 19:10

Alvaresti Andrademen kezdespegeni úshin aıyptady

Kásipqoı boks • Búgin, 18:05

Sıngapýrdyń sońǵy aýyly

Álem • Búgin, 17:55

Ahmet Baıtursynulyna eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 17:20

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar