Teatr • 17 Naýryz, 2021

Oralhannyń «Aýyl hıkaıalary»

557 ret kórsetildi

Janymyz jylylyq ańsap, meıirimge shólirkesek, aýylǵa tartyp otyrǵymyz keletini nesi eken?! Qalanyń birqalypty qytymyr tirshiliginen sharshasaq ta, el jaqqa at basyn buryp, týǵan jerdiń saf aýasyn qushyrlana jutyp, kókirekti kere keń tynys alyp qaıtýǵa qumartatyn qushtarlyq ta dala dámin sezgen qaı-qaısymyzǵa da tanys kúı. Sondyqtan bolsa kerek, jazýshy Oralhan Bókeıdiń «Aýyl hıkaıalary» sahna tórine shyǵady degen aqjoltaı habardy estigennen-aq, elordalyq Á.Mámbetov atyndaǵy memlekettik drama jáne komedııa teatrynyń jańa qoıylymyn taǵatsyzdana kútkenimiz ras.

Altaıdyń Kerbuǵysy atanǵan zań­ǵar jazýshy Oralhan Bókeıdiń áńgi­meleri ómirsheńdigimen, tereń syrly lırıkasymen el júreginen óz ornyn, mártebesin áldeqashan, tipti qalamger kóziniń tirisinde-aq alyp úlgergen bolatyn. Oralhandy oqymaǵan qazaq sırek. Ásirese jastyq shaǵynda jazý­shy shyǵarmalaryn jastana jatyp «kemirmegen» oqyrman kemde-kem. Al jyldar alǵa jyljyǵan saıyn sol syrshyl shyǵarmalarǵa degen qushtar­lyq pen saǵynysh artpasa, tıtteı de kemi­gen emes. Onyń aıqyn dáleli – kitap­hanany aıtpaǵanda, teatrlar reper­týaryndaǵy Oralhan týyndylaryna degen suranys pen qyzyǵýshylyqtyń ar­týy. Oǵan osydan birer jyl buryn asta­nalyq Jastar teatry sahnasynda kórermenimen qaýyshqan Oralhannyń «Uıqym kelmeıdi» (rejısseri Dáýren Serǵazın), «Jetim bota», «Qar qyzy» (rejısseri Nurqanat Jaqypbaı), Q.Qýa­nysh­baev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatryndaǵy «Qulynym meniń» (rejısseri Bekbolat Qurmanǵojaev), M.Gorkıı atyndaǵy akademııalyq orys drama teatry sahnasynda qoıylǵan «Ataý kere» (rejısseri Nurqanat Jaqypbaı), M.Áýezov atyn­daǵy Ulttyq akademııalyq drama teatryn­daǵy «Qar qyzy» (rejısseri Jul­­dyzbek Jumanbaı) qoıylymdary tamasha mysal bola alady. Endi mine, sol qatardy kóktemniń shýaqty kúnimen birge kókirekti de qýanyshqa bólegen «Aýyl hıkaıalary» dramasy tolyqtyryp otyr. Rejısser, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Saılaý Qamıev pen qosalqy rejısserler – Nurjigit Mýslımov, Álı Bıdahmet saraptaýynda kórermenimen qaýyshqan aıtýly týyndy ómirdiń ózindeı shynaıylyǵymen-aq kóńil baýraǵandaı. Áńgimeniń áserli ıirimderi elordalyq kórermenniń júrek túkpirindegi aýylǵa, elge degen sarqylmas saǵynyshty taǵy bir márte qozǵap, tátti sezimniń tuńǵıyǵyna súńgitkendeı. Olaı bolýy zańdy da. О́ıtkeni Oralhannyń keıipkerleri ár júrekke sondaı jaqyn, erekshe ystyq. Sebebi olar bizdiń ómi­rimizde de bar. Sońǵy ret alǵashqy mahabbatyńyzdy qashan eske aldyńyz? Taǵdyr talaıǵa salyp, mańdaıdan baǵy taıǵan jaqynyńyzdyń kúıi janyńyzǵa batqan kezi boldy ma? О́kinish ózekti órtep, qadirine jete almaǵan qymbat adamyńyzben laıyqty qoshtasa aldyńyz ba?.. Mine, osy syndy adam úshin qymbat ta qımas kóńil kúıler biz tamashalaǵan qoıylym ón boıynan túıdektep tógiledi. Ásirese shyǵarmadaǵy avtordyń stıli men tabıǵatyna dóp túsken rejısserler izdenisi shyn máninde shyǵystyń sonaý shalǵaıyndaǵy Shyńǵystaıdaı shaǵyn ǵana aýyldyń turmys tynysy men ony mekendegen adamdardyń aqedil peıilin kóz aldymyzǵa ákep jaıyp tastaıdy.

Iá, Oralhan Bókeıdiń kórkemdik qupııa­synyń syry tereńde. Birinshiden, bul daralyqtyń kilti – týǵan jer, asqaq Altaı, mańǵaz Muztaý darytqan tektilik pen sulýlyqqa degen qushtarlyq, sóz saptaýyndaǵy taý sýyndaı arqyrap, aryndap jatatuǵyn asaýlyq bolsa, ekinshisi – árıne, ákeniń quty, ananyń súti arqyly jazýshy boıyna daryǵan tektilik tamyry. Qalamgerdi kózi kórgen, zamandas, tanys dos-jaran, jaqyn aǵaıyndarynyń esteligine súıensek, qalamgerdiń ákesi Bókeı de, anasy Kúlııa da qara sózdiń qaımaǵyn qalqyp ishken sheshen adamdar bolǵan desedi. Anasy maqaldap sóılegende aınalasyndaǵy adamdar ańtarylyp, tańǵalysyp turyp qalatyndyǵy da jazylǵan estelikterde jaqsy aıtylady. Mine, til ustartýdaǵy osy tektilikti qursaqta jatyp-aq boıyna darytqan qalamgerdiń jazýda ózgeshe «minez» kórsetpeýi múmkin emes edi. Ana súti­men daryǵan ana tiliniń qunary keıin aýyldyń qarapaıym adamdarynyń sóz saptaýyndaǵy qazaqy qalyp, ulttyq boıaýmen baıyp, qalamgerdiń tól qoltań­basyna tán órnekti oı oramdary Oralhan Bókeı esiminiń ádebıet álemi bıigindegi ózindik dara bıigin belgilep berdi.

«Meniń povest, áńgimelerimniń sıýjetteri týǵan jer, jastyq shaǵymda bolǵan estelikterge toly. Meniń jerles­terim qazaqtar – som minezdi, shynshyl jáne ashyq júrekti adamdar. Olar sıqyrlaǵandaı ata-babasy tańdaǵan keńistikte ómir súredi. Meniń týǵan jerge adal jerlesterim ór minezdi, eńbekqor, erjúrek jáne shynshyl adamdar. Áıteýir, ne jazsam da óz zamanymdy, sol zamanda mańdaı terin tógip júrgen qarapaıym eńbek adamdaryn tilge tıek etýge tyrysamyn. Al keıipkerlerim – aýyl adamdary: qoıshylar, jylqyshylar, buǵy ósirýshiler, dıqandar, ormanshylar, eresekter men jastar. Olar bitim-bolmysy kirshiksiz, pák nıetti jandar», dep aǵynan jaryla tolǵanypty ol týrasynda qalamgerdiń ózi.

Ras, sýretker retinde Oralhan Bókeı­diń basty ereksheligi de osy: somdaıtyn keıipkerler mineziniń jıyntyǵy óziniń janyndaǵy, únemi kózi kórip ósken aýyl­dyń qarapaıym adamdarynyń minez erekshelikterine saı shynaıy somda­latyndyǵy. Máselen, «Aýyl hıkaıalary» atty oqyrmanǵa jaqsy tanys áńgimeler sıklindegi aýyl adam­darynyń tamasha portretteri, kesek keskinderi shynaıy­lyǵymen de, kór­kemdigimen de jazýdyń barlyq talap­taryna tolyqqandy jaýap beredi. Sondyqtan da Oralhan Bókeı óz shyǵar­mashylyǵynda bederlegen minezder jıyntyǵyn tipti de qııaldan, bolmasa adam aıaǵy baspaǵan jumbaǵy men qupııasy mol qandaı da bir qoljetpes, taban tımes qurlyqtan emes, bárin de kádimgi jer basqan qarapaıym adam­dardyń ómiri men turmys saltynan alyp qaǵaz betine túsiredi. «...Aýyl hıkaıalary» aýyl adamdarynyń aýyr tirliginiń dara sıpatty kórinisterine tunyp tur. «Kók taıynsha», «200 gramm energııa», «Toqa­dan qalǵan tuıaq», «Apamnyń astaýy», «Qumar qol bulǵapty», «Iǵań», «Tortaı miner aq boz at» jáne taǵy basqa áńgimeleri qazaq tirliginiń qaıtalanbas sýretterin bederlep túsirgendikten de bolar, bizdińshe uzaq jasap, ýaqyt ót­ken saıyn oqyrman janyna ystyq tar­tar shaǵyn-shaǵyn qorǵasyndaı shymyr quımalarǵa aınaldy. Al ondaǵy keıip­kerler – ómirden ádebıet betine kósh­ken naǵyz qaharmandar.

Kúni keshe biz Á.Mámbetov atyndaǵy Memlekettik drama jáne komedııa teatry sahnasynan tamashalaǵan «Aýyl hıkaıalary» dramasyna sýretkerdiń negi­zinen basty úsh shyǵarmasy, ıaǵnı «Apamnyń astaýy», «Qosh, mahabbatym» jáne «Mańdaıdan baǵyń shaıqalsa» áńgimeleriniń jelisi arqaý bolypty. Osy arqyly rejısserler (Saılaý Qamıev, Nurjigit Mýslımov, Álı Bıdahmet) adam ómiriniń úsh kezeńin, ıaǵnı beıkúná balalyq shaǵy, jandy ǵashyqtyq jalyny sharpyǵan bozbala kezeńi men taǵdyrdyń túrli taýqymetin tartqan egde jasyn sýretteıdi.

Jalpy, Oralhan Bókeıdiń «Aýyl hıkaıalary» sıklimen jaryq kórgen shyǵarmalarynyń qaı-qaısysy da óziniń shynaıylyǵymen, syrshyldyǵymen adam janynyń, júrek túkpiriniń názik pernelerin túrtip, kóńildi terbetedi ǵoı. Osyny eskergen rejısserler qalypty standarttaǵy qoıylym úlgisinen qashyp, spektakl men kórermenderdi zalda emes, sahnanyń ózinde jasaqtalǵan kórkem keńistikte qaýyshtyrady. Osy arqyly tamashalaýshysynan nebári bir jarym metr qashyqtyqta óner kórsetken akterler oıyny shyn máninde qoıylymdy syrlasý spektakline aınaldyrǵandaı. Túrli aspaptardyń súıemeldeýimen
teatr akterleri Aqjol Amantaı, Qorlan Qartqojaqova, Almas Asqaruly, Al­bına Ýálıevanyń jandy daýysta oryn­daǵan aýyl, ana, mahabbat jaıly tamasha ánder toptamasy da teatrsúıer qaýymdy beı­jaı qaldyrmady.

Osy tusta Shyǵys Qazaqstannyń shalǵaıynda, asqar Altaıdyń eteginde ornalasqan qazaqy qalyptaǵy qaımaǵy buzylmaǵan aýyldarǵa tán atmosferany berýdegi sahna sýretshisi Aınur Esbolatovanyń erekshe sýretkerlik kózqarasyn atap ótý oryndy dep sanaımyz. Shyǵystyń aǵashtan qıyp salynǵan jer úıleri men talǵammen tańdalǵan sahna rekvızıtteri ondaǵy adamdardyń aqedil peıilin jetkizýde sátti qyzmet etedi. Rejısserdiń de sahna sharttylyqtaryn ustanýdaǵy realızmnen bólek, sımvolızm men mınımalızm tásilderin utymdy paıdalana bilýi kóńilge qurmet ornyqtyrady. Sondaı-aq spektaklde keıipkerlerin beınelilik bıiginde bederlegen teatr akterleri – Aqnıet Jaqsyǵalı, Nur­jigit Mýslımov, Ajar Shákirjanova, Baǵlan Imanǵazınov, Rızabek Álı, Dilnáz Ertaeva, Baqtııar Qýandyq, Merýert Qýantaeva, Eńilik Aıymǵazy, Qaz­bek Amanjol, Álı Jarasuly, Álı Bıdah­met, Daryn Nursadyq, Beıbarys Asqar­bekov, Erasyl Ahanov, Gúlmıra Jakı­lına, Aıbol Shákirjanov izdenis­teri shynaıylyǵymen kóńil baýrady. Qoıylymdy tamashalap otyryp, bir sátke qalanyń bir top adamy aýyldyń ádemi álemine enip ketkendeı ǵalamat sezimdi bastan keshedi. Sahna sýreti de soǵan meńzeıdi. Esten ketpes erekshe áserge bóleıdi. Bul – rejıs­serler men ssenograftyń sózsiz sátti ún­desken tamasha tandeminiń jemisi. Sonyń arqasynda kórermen qaýym óki­nish pen qoshtasý, qýanysh pen muń, mahabbat pen qımastyq sezimin bastan keshirip, kishi sahnada akterlermen birge ózi de qoıylymnyń qatysýshysyna aınaldy. Osylaısha, spektakl júrek túbindegi ystyq sezimderdi oıatyp, asyl shaqtardy eske alýǵa, biz úshin qymbat jandarmen sahna arqyly taǵy bir márte tildesýge, syrlasýǵa tamasha múmkin­dik berdi. Ásirese basty keıipker – av­tor­dyń qoıy­lym sońynda shatyrda keptirýli turǵan syqpa qurttan alyp, kórermenine jekeleı jaqyndap kelip taratyp dám tatqyzýy da kórermen men akterler ara­syndaǵy kórinbeıtin shekarany buzyp, barlyǵyn bir aýyldyń, Oralhan aýylynyń keıipkerlerine aınaldyryp jibergendeı. Osyndaı ǵalamat áserde shymyldyqty jaýyp, aýyl, týǵan jer, balalyq shaq týrasyndaǵy tátti es­te­likterin arqalap úıdi úıine tar­qas­qan kórermen jazýshynyń «Aýyl hıkaıa­larynyń» ádemi áserimen Oralhan álemine qaıta oralǵany sózsiz.

Sońǵy jańalyqtar

Almatynyń 199 turǵyny koronavırýs juqtyrǵan

Koronavırýs • Búgin, 16:43

Úkimette KQK-daǵy jaǵdaı talqylandy

Úkimet • Búgin, 14:40

Nur-Sultan «sary» aımaqqa ótýi múmkin

Koronavırýs • Búgin, 14:10

OPEK-tiń bas hatshysy kóz jumdy

Álem • Búgin, 13:59

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Uqsas jańalyqtar