Tarıh • 12 Sáýir, 2021

«Qyryq qyz» – túrki halyqtaryna ortaq mura

721 ret kórsetildi

Túbi bir túrki halyqtaryna ortaq ádebı muralar az emes.

Sonyń biri – kólemdi de kórkem «Qyryq qyz» eposy. Áıelderdiń otanshyldyǵy men batyrlyǵyn dáripteıtin bul jyrdyń oqıǵasy da, qurylymy da ózgeshe. «Qyryq qyz» týraly ańyz-áńgimeler túrki jurtynda, onyń ishinde Orta Azııa halyqtarynyń birazynda kezdesedi desek te, atalǵan jyrdyń kólemdi ári kórkem nusqalary búgingi kúnge qazaq pen qaraqalpaq jyraýlary arqyly jetken.

Qaraqalpaq jyraýlary jyrlaǵan «Qyryq qyz» eposynyń oqıǵasy mynadaı: erte zamanda Túrkistan, Sarkop atty qaladaǵy noǵaıly elinde dáýleti mol, Allaıar degen baıdyń alty uly men Gúláıim atty sulý, aqyldy ári batyr qyzy bolǵany aıtylady. Gúláıim ákesinen surap alǵan Mıýaly jerine qorǵan saldyryp, qasyna qyryq qyz jınap, olardy soǵys isine daıarlaıdy. Osy oqıǵalardyń arasynda Gúláıimge ǵashyq Áshir, Amanqul, Sáıeke, Horezm batyry Aryslan esimdi jigitterdiń jáne Allaıar baıdyń shopany Jurynnyń batyr qyzǵa yntyzarlyqtan týǵan alýan túrli isteri baıandalady. Qyzdar taýda júrgende qalmaq hany Surtaısha Sarkopqa basyp kirip, Allaıar men alty ulyn óltirip, qalanyń batyry О́tbasqandy jaralap, qolǵa túsiredi. Elge kelgen Gúláıim Surtaıshanyń eldi shapqanynan habardar bolady da, qalmaqtarǵa qarsy soǵysqa daıyndalyp, Derbenttaýda Surtaıshanyń áskeri men qyryq qyzdyń arasynda urys bolady. Elinen bezip Aqbulaqtyń boıyn meken etip otyrǵan Horezm batyry Aryslan Gúláıimmen jaýǵa birge attanyp, Gúláıim Surtaısha handy, Aryslan dáý sıpatty qalmaq batyry Qarqashyqty óltiredi. Tutqyndaǵy elin qutqaryp, Túrkistanǵa kelip, Aryslan men Gúláıim shańyraq kóterip, toı beredi. Sol kezde Aryslan batyrdyń Horezmdegi elin Nádirshe kelip shabady. Bul habardy estip, Aryslan batyr Gúláıim, Sárbınazdarmen birge attanyp, jaýdy jeńedi. Osylaısha, Horezmge beıbitshilik pen ádildik ornatyp, ár halyqtan bı saılap, Gúláıim men Aryslan Túrkistanǵa qaıtady.

Jalpy, bul jyrdyń qaraqalpaq arasynda eki nusqasy bar. Biri – 1938 jyly Qurbanbaı Tájibaevtan, ekinshisi 1960 jyly Qııas Qaıretdınovten jazyp alynǵan. Qııas jyraýdyń nusqasynda Gúláıimniń ákesiniń esimi Býrabaı, súıgen jigitiniń aty Qyrymdaǵy noǵaı batyry Qyran, elin shabatyn qalmaqtyń hany Eleksan dep kórsetiledi.

Qaraqalpaq jyraýlarynyń nusqalarynda:

Ertede, erte zamanda,

Halyq ezilgen tabanda,

Túp babamyz on sanda,

Az noǵaıly elinde,

– dep bastalsa, besqalalyq belgili qazaq jyraýy Qaırolla Imanǵalıev jyrlaǵan «Qyryq qyz» jyrynda:

Qazaq, noǵaı halqynan,

Baqtııar degen baı bolǵan.

Tórt túligi saı bolǵan.

Dushpannan kegin alǵandaı,

Qaıratty, ótkir jan bolǵan,

– dep keledi.

Epostyń qaraqalpaqsha, qazaqsha nusqalarynda da oqıǵanyń «Noǵaıly elinde» bastalýy bul jyrdyń túrki halyqtarynyń birtutas dáýirinde paıda bolǵanynan derek beredi.

Eki halyqtyń jyraýlary jyrlaǵan «Qyryq qyz» eposynyń sıýjetteri bir-birine óte jaqyn. Keıipkerleriniń esimderi men oqıǵa ótken jer ataýlarynda ǵana ózgeshelikter bar. Ádebıettanýshy ǵalymdar qaharmandyq epostardy ejelgi ańyz-jyrlar, tarıhı jyrlar dep jikteıtini belgili. «Qyryq qyz» eposyn mazmunyna qarap, ańyz-jyrlarǵa jatqyzýǵa bolady.

Baıqaǵanymyzdaı, qaraqalpaq jyraýlary jyrlaǵan «Qyryq qyz» jyrynyń oqıǵalary Túrkistan jerinde órbip, qyryq qyzǵa basshylyq etetin batyr qyzdyń ákesin baı dep sıpattasa, qazaq jyraýlary jyrlaǵan bul jyrdyń oqıǵalary qazirgi Qaraqalpaqstan aımaǵyndaǵy Tórtkúl taýynyń tóńireginde bolady, munda qyzdyń ákesi han dep sýretteledi. Jyrdyń jalpy mazmunyn qysqasha baıandasaq, Tórtkúl taýynyń Kókshe jaǵyndaǵy «Qarabulaq» degen jerde Baqtııar hannyń alty uly men Hanshaıym atty batyr, balýan, sheshen qyzy bolady. Hanshaıym ákesinen Oımaýyttyń oıyndaǵy Mııaly degen jerdi surap alyp, qyzyl qorǵan saldyrady da, el aralap qyzdar jınap, shól men taý arasyna baryp, olarǵa soǵysýdyń san aılasyn úıretedi. Qyzdar minetin tulparlardy synshylardyń synynan ótkizedi. Hanshaıymnyń qyryq qyzy Kókshetaýda (Kókshetaý – Tórtkúl aýdanyndaǵy taýdyń ataýy. Besqala qazaqtary áli kúnge deıin ony Kókshe dep ataıdy) tulpar jarystyryp, kókpar tartyp júrgende Qarasha atty qalmaqtyń hany tynysh jatqan Baqtııar hannyń elin shaýyp, han men alty ulyn óltiredi de, halqyn tonap, balalar men jesirlerin alyp ketedi. Taýda qyryq kún bolyp oralǵan qyryq qyz eliniń qyrylǵanyn kóredi. Qatty qaıǵyrǵan qyzdar jaýdyń sońynan qýyp, mal-múlkin alyp bara jatqan kerýenge jetip, elge qaıtarady. Qarasha hannan kegin alý úshin ony izdep baryp, elin shaýyp, hannyń basyn alady. Tutqynǵa túsken halqyn óz eline alyp kelgen qyryq qyzdyń erligi men aqyl-parasatyna rıza bolǵan jurtshylyq olardy ardaq tutyp, «Qyryq qyz» qalasyn saldyrady.

Hanshaıym erligimen tanylǵan Álshora atty batyrǵa turmysqa shyǵyp, olardan Bileýli degen bala týady. Ol balanyń qurmetine de «Bileýli» qorǵanyn saldyrady. Qosaǵymen qosylyp, Hanshaıym osylaısha baqytty ómir súredi.

Qaraqalpaq jyraýlary jyrlaǵan «Qyryq qyz» eposynyń nusqasynda Allaıar, Gúláıim, Aryslan, Áshir, Amanqul, Sáıeke, Juryn, Surtaısha (qalmaq hany), О́tbasqan, Altynaı, Nádirshe, Sárbınaz, Quńqar tárizdi keıipkerlerdiń aty atalsa, qazaqsha jyrlanǵan «Qyryq qyz» eposynda Baqtııar, Hanshaıym, Qarasha (qalmaq hany), Álshora, Bileýli atty t.b. keıipkerler kezdesedi.

«Qyryq qyz» eposynyń qaraqalpaqsha nusqasy tuńǵysh ret 1949 jyly baspa betin kórdi, orys tiline aýdarylyp Tashkent, Máskeý, Peterbor qalalarynda jaryqqa shyqty. Osy jyrdyń jelisinde drama, balet pen ádebı shyǵarmalar da jazyldy. Al qazaqsha nusqasyn halyq aýyz ádebıeti úlgilerin jınaýshy, folklorshy-ǵalym Qydyráli Sattarov 1985 jyly Hojeli qalasynyń turǵyny, ataqty aqyn-jyraý Qaırolla Imanǵalıevten jazyp alǵan. Jyrdyń tolyq nusqasy M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qoljazba qorynda saqtalǵan. Q.Sattarov jyrǵa «Qyryq qyz» eposyn jyrlaǵan qazaqtyń jyraýlary – Úki jyraý, Jaskileń, Baqy, Jaqyp, Bitegen. Baqy jyraýdyń balasy Maqýyttan Qaırolla Imanǵalıev úırengen degen túsinik beredi.

Bul atalǵan ónerpazdardyń kóbi negizinen HIH ǵasyrda ómir súrgen bolsa, «Qyryq qyz» eposyn HH ǵasyrda da jyrlaǵan qazaq jyraýlary retinde Jaqyp Qutymanuly (1881-1956), Qaırolla Imanǵalıev (1907-1987), Naýryzbek Nurjaýbaıuly (1931-1994) syndy esimderdi ataı alamyz. Ǵalym, halyq aýyz ádebıeti úlgilerin jınaýshy Kóbeı Seıdehanov «Qaraqalpaq folklor ekspedısııasy» maqalasynda: «Naýryzbek qol sozym jerde kebejege súıeýli turǵan dombyrasyn alyp, óziniń «Tanystyrý jyryn» aıtty. «Buharbaı batyr», «Qulbek», «Segiz seri» dastandarynan úzindi tyńdadyq. Qaraqalpaqtyń «Qyryq qyzyn» da jattapty. Onyń «Gúláıim» atalatyn bólimin qazaqsha aıtyp berdi» dep jazady. Bul derek ataqty jyraý Naýryzbek Nurjaýbaıulynyń repertýarynda da «Qyryq qyz» eposynyń bolǵanyn dáleldeıdi. Biraq Naýryzbek jyraý jyrlaǵan bul jyr jazyp alynbaǵan sııaqty, ázirge qoljazbasyn kezdestire almadyq.

Bertinge deıin Qaraqalpaqstanda «Qyryq qyz» eposynyń avtory retinde qaraqalpaq jyraýlyq dástúriniń bastaýynda turǵan Jıen Taǵaıulynyń esimi atalyp keldi. Jıen jyraýdyń avtorlyǵymen atalǵan jyr 1959 jyly qazaq tiline aýdarylyp, Almatydaǵy «Qazaq memlekettik kórkem ádebıet» baspasynan 23 myń danamen jaryq kórdi. Alaıda О́zbekstan men Qaraqalpaqstanǵa eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Qabyl Maqsetov 1993 jyly Nókis qalasynda jaryq kórgen «Qyryq qyz: qaraqalpaq halyq dastany» kitabynyń alǵysózinde: «Qurbanbaı, ıa Qııastyń «Qyryq qyz» jyry Jıen degen jyraýdan qalypty» degen sózderine nemese bolar-bolmas basqa da boljamdardy negiz etip, «Qyryq qyz» Jıen jyraýdyń shyǵarmasy deıtinder bar. Munyń qate pikir ekenin «Qyryq qyzdyń» Qurbanbaı jáne Qııas jyraýlardyń nusqalaryn salystyrsańyz anyq baıqaısyz. «Alpamys», «Qobylandy», «Qyryq qyz» avtorlaryn izdeýdiń keregi joq. Olardy tabý da múmkin emes» dep jazady.

Folklorshy ǵalym Qydyráli Sattarov Qaırolla jyraýdan jazyp alǵan «Qyryq qyz» jyryn 1990 jyldary «Jazýshy» baspasynan jeke jınaq etip shyǵarǵan. Eposta 7-8 býyndy jyr úlgisimen qatar, 11 býyndy qara óleń úlgileri de ushyrasyp otyrady. Qaırolla Imanǵalıevten alynǵan jyr erlikke, otansúıgishtikke úndeýimen ǵana emes, eski etnografııalyq buıymdardyń, ulttyq oıyndardyń ataýlaryn saqtap qalǵanymen de qundy. Mysaly:

Pishendeı qylyp Júrimdi,

Ortaǵa ákep tastaıdy.

«Laq oıyny» bolǵan soń,

Atshabarǵa bastaıdy...

Nemese:

Kem bolmasyn sániń dep,

Altynnan tańdap saldym er.

Bolattan taǵa qaqtyrdym,

At tuıaǵy azar dep.

Sýyrypsalma aqyn, eski jyrlardy kóp biletin úlken jyraý – Jaqyp Qutymanuly «Zar zaman», «Erteli kesh shyǵasyń» syndy kóptegen tolǵaýmen qatar, kólemdi «Qulnazar», «О́tken kúnder», t.b. jyrlardy óz janynan shyǵaryp jyrlaǵan. Onyń repertýarynda «Qyryq qyz» jyrynyń da ózinshe damytyp jyrlaǵan derbes nusqasy bolǵan.

Jalpy, Besqaladaǵy qazaq aqyn-jyraýlarynyń repertýarynda tyń jyr-epostardyń kóp kezdesetini anyqtalyp otyr. Muny Qaraqalpaqstanǵa folklorlyq ekspedısııamen baryp, ádebı jáne mýzykalyq muralardyń úlgilerin jınaǵan ónertanýshy-ǵalym Talıǵa Bekhojına da jaqsy baıqaǵan. Bul jóninde «Qazaqtyń 200 áni» atty mýzykalyq-folklorlyq jınaǵynda: «Epıkalyq jyrlar qazaq arasyna túgeldeı oryn tepken janr. Áıtse de, qaraqalpaq, túrkimen jerlerinde turatyn qazaqtarda dástúrli janrlardyń basqa da túrleri oryndalǵanymen batyrlar jyry erekshe oryn alady» dep kórsetedi. Mysaly, «Qyrymnyń qyryq batyry» sıkldi eposynyń bir salasy atalatyn «Qarasaı-Qazı» jyrynyń búginde otyz jeti nusqasy málim bolsa, sonyń basym kópshiligi Ámýdarııa boıynda jyrlanǵan. Odan bólek áli folklorǵa belgisiz ondaǵan jyr-epostar jeke muraǵattar men qoljazba qorlarynda jatqany anyqtaldy. Biz sóz etip otyrǵan «Qyryq qyz» jyry da sondaı tyń epostardyń biri deýge bolady.

«Qyryq qyz» jyrynyń sonaý erte zamandardaǵy oqıǵalardyń negizinde paıda bolǵanyn eskersek, ony qazaq, qaraqalpaq halqynyń aqyn-jyraýlary birdeı jyrlap, dáripteýi zańdylyq. О́ıtkeni atalǵan eki halyq qashannan birge kele jatqan, qonysy ortaq, tarıhy tamyrlas halyqtar. Sondyqtan eki halyqqa da «Alpamys», «Qobylandy», «Er Edige» syndy jyrlar men Sypyra jyraý, Asan qaıǵy sekildi áıgili aqyndar ortaq tulǵa sanalady.

1980 jyly jaryq kórgen «Qaraqalpaq folklory» kóp tomdyǵynyń VI tomy qaharmandyq epos «Qyryq qyz» jyryna arnaldy. Munyń alǵysózin jazǵan professor Qabyl Maqsetov: «Qazaq jáne qaraqalpaq halyqtarynyń ejelden kele jatqan tarıhı taǵdyry, mádenı baılanysy, ádet-ǵuryp, til jaqyndyǵy arqasynda eki halyqqa ortaq aýyz ádebıeti dúnıege keldi. Ańyz-áńgime, ertegilerden keıbir varıanttyq, versııalyq aıyrymdaryna qaramastan, bir-birine uqsas nemese mazmuny birdeı dúnıelerdi kezdestirýge bolady» dep eki halyqtyń ádebı baılanysyn sóz ete kelip: «Qyryq qyz» dastanynyń paıda bolýy jáne qalyptasýy Horezm oazısinde jasaýshy halyqtardyń tarıhymen tyǵyz baılanysty. Ejelgi dáýirlerde, sondaı-aq orta ǵasyrlarda túrki taıpalarynyń baı eposy bolǵanyna eshkim kúmán keltirmeıdi» deıdi. Halyq muralaryn jınaýshy folklorshy-ǵalym Qydyráli Sattarovtyń: «Qazaqtyń «Qyryq qyz» jyry alǵashynda ertegi, ańyz túrinde aýyzsha áńgimelenip, án, óleńmen aıtylyp júrip, birte-birte jyrǵa ulasqan kóp ǵasyrlyq týyndy» degen pikiri de atalǵan jyrdyń erte dáýirde paıda bolǵany týraly tujyrymdy qýattaıdy. Al akademık I.Saǵıtov, L.Klımovıchter maqalalarynda «Qyryq qyz» jyrynyń paıda bolýy dáýirine toqtalyp, ıdeıalyq mazmunyna, kórkemdik erekshelikterine qarap, HVII-HVIII ǵasyrlarda paıda bolǵan degen pikir aıtady.

Jalpy, qyryq sanynyń uǵymy qazaq arasynda ejelden aıtylyp keledi. Akademık Álkeı Marǵulannyń «qyryq» halyqqa dástúr bolǵan kıeli san – kúshtiliktiń, beriktiktiń belgisi, túý basta rý basylarynyń bir myqty adamnyń tóńiregine toptalyp birikken toby «qyryq rýly el», keıinirek feodal dáýirindegi «qyryq nóker», «qyryq dos», «qyryq shora», «qyryq ýázir» degen pikiri qazaq halqynyń turmys-tirshiligi men rýhanı ómirindegi «qyryq» uǵymynyń mańyzyn aıshyqtaıdy. Sonymen qatar «handa qyryq kisiniń aqyly bar», «qyryqqa kelmeı nyryqqa kelmes» syndy maqal-mátelder, qaharmandyq jyrlarda kezdesetin «Qyryq shilten», «Qyrymnyń qyryq batyry» uǵymdary, besqalalyq aqyn Tileýmaǵambet Amanjoluly jazǵan «Asaý-Baraq» jyrynda Baraq batyrdyń qalmaq elin shabýǵa qyryq jigitpen barýy tárizdi sıýjetterdiń kezdesýinen qazaq halqynda qyryq sanyna erekshe mán berilgenin kóremiz.

Qyryq sany qazaq halqyna ǵana emes, jalpy, túrki jurtyna ortaq uǵym. Ortaǵasyrlyq oqıǵalardy sýretteıtin «Qorqyt» jyrynyń bir taraýy bolǵan «Toqaqojauǵly er Domrýl» jyrynda da qyryq jigit kezdesse, qyrǵyzdar jyrlaıtyn ataqty «Manasta» batyr qyryq jorasymen júredi. Qazaq arasynda «Qorqyt jáne qyryq qyz» syndy hıkaıalar bar. Munyń bir nusqasyn Ábýbákir Dıvaev 1920-1921 jyldary Jetisý men Syrdarııa ólkesin zerttegende jazyp alǵan.

Akademık Álkeı Marǵulan da Qorqyttyń qobyzyn tyńdaýǵa Syr boıynyń qalalarynan qyryq qyzdyń kelgenin baıandaıtyn ańyz týraly jazady.

Qazaq, qaraqalpaq, qyrǵyz jerlerinde «qyryq qyzǵa» baılanysty geografııalyq ataýlar da kezdesedi. Qyrǵyzdar arasynda Naryn oblysynyń Jumǵal aýdany men Qoshqarata taýynyń ortasynda ornalasqan Muzart taýyna qatysty «Qyryq qyz» ańyzy aıtylady.

Túrkistan oblysynyń Qazyǵurt óńirinde «Qyryq qyz» atalatyn tabıǵı eskertkish bar. Ańyz boıynsha, eskertkishter tasqa aınalǵan qyryq qyzdyń beınesi. Belgili mıfolog ǵalym Serikbol Qondybaı soltústik Ústirtte de «Qyryq qyz» atty jer ataýynyń bar ekenin aıtady.

Qaraqalpaqstanda «Qyryq qyz» atty eldi mekender Qońyrat, Berýnı aýdandarynda kezdesedi. Budan bólek, erteden jetken ondaǵan tarıhı qalalardyń da biri «Qyryq qyz» dep atalady. Bul jóninde belgili aqyn, jýrnalıst Ahmet О́mirzaq halyqaralyq «Túrkistan» gazetine jarııalaǵan «Qyryqqyzqala – erlikke qoıylǵan eskertkish» atty maqalasynda tarqatyp jazǵan bolatyn. Maqalada avtor: «1938 jyly ejelgi Horezm memleketi aımaǵynda arheologııalyq qazba jumystary júrgizilý barysynda, Qaraqalpaqstannyń Berýnı qalasynan 27 shaqyrym soltústikte (qazirgi Ellikqala aýdany, «Qyryqqyz» fermer sharýashylyq birlestigi aımaǵynda) bizdiń dáýirimizdiń III-VI ǵasyryna jatatyn jáne sol dáýirde adamdar turǵan Qyryqqyzqala atty qalashyq tabyldy. Qalany zerttegen ǵalymdar «Qyryqqyzqala» qorǵanys qamaly bolǵan jáne Horezm memleketiniń soltústik-shyǵys shekarasynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin salynǵan» degen baılamǵa keldi» degen málimetter keltirgen.

Qaharmandyq epostar halyqtyń rýhyn kóterip, urpaq tárbıesinde mańyzdy qyzmet atqaryp keldi. «Qyryq qyz» jyrynyń ıdeıasy da el men jerdi qorǵaý, otansúıgishtikke tárbıeleý. Bul jyrdyń basqa batyrlar jyrlarynan ereksheligi – munda eldi jaýdan qorǵap, erlik kórsetetin basty keıipkerlerdiń qyzdar qaýymynan bolýy.

Qazaq halqy óz tarıhynda batyr qyzdarǵa kende emes. Ertedegi Tomırıs hanshaıymdy aıtpaǵanda, HVIII ǵasyrdaǵy qazaq-qalmaq soǵysynda erligimen el esinde qalǵan Gaýhar, Nazym batyrlar, Abylaı hannyń barlaýshylarynyń basshysy bolǵan Aıbıke arý, Kenesary hanmen birge iri shaıqastarǵa qatysqan Bopaı hanshaıym, Reseı patshalyǵyna qarsy kóterilisterde qaharmandyq tanytqan Sapýra batyr, Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta erlik kórsetip, Keńes Odaǵynyń Batyry atanǵan Álııa Moldaǵulova, Mánshúk Mámetova, Hıýaz Dospanova, keshegi Jeltoqsan kóterilisiniń batyrlary Lázzat pen Sábıra tárizdi qyzdarymyz sózimizdiń dáleli. Iаǵnı el basyna qaýip tóngende qazaq jastary ul-qyz dep bólinbeı, qatar atqa qonǵan.

Qyzdardyń eldi qorǵaýdaǵy erjúrektigi men batyrlyǵyn halyq árqashan qoldap, jyraýlar shyǵarmalarynda nasıhattaǵan. Mysal retinde halyq jyry «Gaýhar batyr», Nurpeıis Baıǵanınniń «Narqyz» jyryn atap aıtýǵa bolady. «Qyryq qyz» jyry da sondaı batyr qyzdardyń erlikterin sýretteıtin kórkem týyndy.

Ǵalymdardyń tujyrymdary men aqyn-jyraýlar jetkizgen málimetter tyńdaýshysyn erlikke úndep kelgen «Qyryq qyz» eposynyń túrki halyqtaryna ortaq mura ekenin kórsetedi. Bul jaıynda aldaǵy ýaqytta tyńǵylyqty zertteý jumystary júrgizilse, túbi bir túrki halyqtardyń barlyq zamanda ádebı-mádenı úderiste birtektiliginen ajyramaǵandyǵy dáleldene túser edi.

 

Kúnqoja QAIRÝLLA,

Qurmanǵazy atyndaǵy

Qazaq ulttyq

konservatorııasynyń oqytýshysy

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar