Ekonomıka • 14 Sáýir, 2021

Azyq-túlik baǵasy qaıtse turaqtanady?

360 ret kórsetildi

Jyl basynan beri ótken úsh aıdyń ishinde Batys Qazaqstan oblysynda kartop, taýyq jumyrtqasy, kúnbaǵys maıy, qant, pııaz, sábiz, taýyq eti, qyryqqabat, sary maı, qaraqumyq jarmasy sekildi azyq-túlik baǵasy qymbattaǵan eken. Sońǵy kúnderi bolǵan janarmaı tapshylyǵy, oǵan baǵanyń ósýi taǵy da qymbatshylyqqa uryndyrmaı ma? Bul saýaldar halyqty alańdatyp otyrǵany anyq. Onsyz da pandemııa qursaýynda, turaqty túrde «qyzyl aımaqta» qalyp otyrǵan batysqazaqstandyqtar erteńgi kúnnen ne kútedi?

Batys Qazaqstan oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrıaldyq-ınnovasııalyq damý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Janna Bekqalıeva azyq-túlik baǵasy ósýiniń negizgi sebebi – óndiristik jáne jemshóp shıkizatynyń, onyń ishinde basqa elderden ákelinetin shıkizattyń qymbattaýyna baılanysty týyndaǵanyn aıtyp otyr.

Atap aıtqanda, byltyr aımaqta kúnbaǵys alqaptarynyń shyǵymy nashar bolǵan. Onyń ústine kórshi elder pandemııaǵa baılanysty azyq-túlik qaýipsizdigin kúsheıtip, aldymen óz qoryn tolyqtyryp alǵan. Tipti Reseı Federasııasy kúnbaǵysqa eksporttyq baj salyǵyn engizgen. Sóıtip, shekara syrtynan keletin shıkizat baǵasy da ósken.

Taýyq jumyrtqasynyń qymbattaýy da qus azyǵy men shıkizatynyń baǵasy ósýine áser etti. Mysaly, keı azyq túrleri 25-35%-ǵa kóterilip, tonnasyna 50-60 myń teńgeden 85-95 myń teńgege deıin shyrqaǵan. Elimizdiń birqatar óńirinde tirkelgen qus tumaýy da jaǵdaıdy kúrdeli ete túsken.

Árıne, ár nárseniń sebebi bar ekeni ras. Biraq ony túsindirgennen halyqtyń ahýaly jaqsaryp ketpeıdi ǵoı. Pandemııaǵa baılanysty kórshi elder qaýipsizdikti kúsheıtip, qoryn qampaıtsa, biz nege qarap qalamyz?

– Kúndelikti tirshilikke qajetti, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik túrleriniń 19 túri Úkimet qaýlysymen bekitilgen. Sonyń 15 túri Batys Qazaqstan oblysynda óndiriledi. Al tuz, qaraqumyq, kúrish jáne qant boıynsha biz tolyǵymen ımportqa táýeldimiz, –  deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Denıs Omashev.

Sonymen, dál búgingi jaǵdaı qandaı? Denıs Moldaǵalıuly usynǵan málimetterge qaraǵanda, aýyl sharýashylyǵy basqarmasy jalpy sany 661 myń oblys halqynyń árqaısysy qandaı azyq-túlikpen qamtylǵanyn eseptep shyǵarǵan eken. Máselen, 1 adam jylyna orta eseppen 109 kg un ónimderin tutynady, sonda oblys halqy úshin 72,8 myń tonna astyq kerek. Al óńir barlyǵy 107,1 myń tonna astyq óndiredi. Iаǵnı óńirdiń óz astyǵymen qamtylýy – 148,5%. Makaron ónimderi boıynsha da esh qaýip joq. Oblysta jylyna 64,3 myń tonna makaron ónimderi óndiriledi. Bul jergilikti halyqtyń ishki qajettiliginen 11 ese artyq.

Saraptamaǵa qarasaq, Batys Qazaqstanda 64,3 myń tonna kartop jınalǵan, ıaǵnı oblystyń ózin-ózi kartoppen qamtýy 98,0% kóleminde. Alaıda jınalǵan 24,6 myń tonna pııaz ónimi qajettiliktiń 70 paıyzyn ǵana qanaǵattandyra alady.

Onyń esesine óńirdiń et óndirisi áleýeti óte joǵary, jylyna daıyndalatyn 27 myń tonna et ishki qajettilikten 2 ese artyq. Bul ras, batysqazaqstandyq mal etiniń dámin kórshiles Atyraý men Mańǵystaý oblystary ǵana emes, Reseı, Qytaı, Iran sekildi memleketter de tatyp jatyr.

О́ńirde taýyq jumyrtqasy da jetkilikti. Jergilikti sharýashylyqtar jylyna 188 851,7 myń dana jumyrtqa óndiredi. Bul oblystyń ár turǵynyn kún saıyn bir jumyrtqamen qamtýǵa tolyq jetedi.

Alaıda astyq pen etti eselep óndirip, ózin ǵana emes, aınalasyn qamtamasyz etip otyrǵan Batys Qazaqstan sútke, sút ónimderine asa muqtaj. Oblystaǵy túrli sıpattaǵy sharýashylyqtar jylyna 63,3 myń tonna sút ónimderin shyǵarsa, bul barlyq qajettiliktiń 20 paıyzyn ǵana óteıdi. Qalǵan 80%-yn óńir shetten – kórshiles oblystar men Reseı Federasııasynan alýǵa májbúr.

– О́ńirdiń azyq-túlik qaýipsizdigin qalyptastyrý úshin keshendi sharalar qolǵa alynǵan. Ásirese mal sharýashylyǵy áleýetin odan ári nyǵaıtatyn 25 jobaǵa 42,5 mlrd teńge quıylyp jatyr. Egin sharýashylyǵy boıynsha 88,7 mlrd teńgege baǵalanǵan 7 joba júzege aspaq. Sút ónimderin óńdeýmen aınalysatyn 3 ınvestısııalyq joba bar. Máselen, UralskTradeCompany sút zaýyty iske qosylǵanda jylyna 47 myń tonna ónim shyǵaratyn bolady. «Aqas» agrofırmasy iske qosýdy josparlap otyrǵan sút fermasynda jylyna 2,5 myń tonna ónim shyǵarylmaq. «Kaverına S.V.» jeke kásipkerligi de óz sharýashylyǵyn keńeıtip, zaýyt qýatyn jylyna 2,5 myń tonna óndirýge jetkizedi, – deıdi Denıs Moldaǵalıuly.

Mamandardyń aıtýynsha, dál búgin Batys Qazaqstan oblysynda azyq-túlik tapshylyǵy bolady degen qaýip joq. 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan turaqtandyrý qoryn jasaý úshin 350 mln teńge bólingen. Buǵan qosa byltyr COVID-19 pandemııasynyń qaýpi tóngen kezde jergilikti bıýdjetten azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý úshin taǵy da 200 mln teńge bólindi. Dál qazir oblystyń turaqtandyrý qory qoımasynda 398 tonna 1 surypty astyq, 65,5 myń lıtr kúnbaǵys maıy, 76,1 tonna sıyr eti, 129 tonna kúrish, 60 tonna makaron, 226 tonna qant, 91,5 tonna qaraqumyq, 8 tonna tuz, 30 tonna taýyq eti bar.

– О́ńirde kókónis baǵasynyń ósýi – ádettegi maýsymdyq qubylys, – deıdi oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrıaldyq-ınnovasııalyq damý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Janna Bekqalıeva. – Azyq-túlik baǵasy yryqsyz ketpeýi úshin jergilikti bılik oryndary jaǵdaıdy tolyq baqylaýda ustap otyr.

Batys Qazaqstan oblysy bıligi usynǵan baǵany tizgindep ustaýdyń bir joly – shekti baǵany qabyldaý. Máselen, 15 naýryzda ótken komıssııa otyrysynda kúnbaǵys maıynyń 1 lıtrin 624 teńgeden asyrmaý jóninde sheshim qabyldanyp, saýda oryndaryna taratylǵan. Sondaı-aq saýda jelileri arasynda sóz baılasýǵa jol bermeý úshin oblystyq básekelestikti qorǵaý jáne retteý departamentimen birlesip, jergilikti atqarýshy organdar monopolııaǵa qarsy zańnamany buzýshylyqtardy anyqtaý úshin saýda jelilerine taldaý júrgizýde. Eger zań buzýshylyq anyqtalsa, tergeý júrgizilip, kináliler jaýapqa tartylmaq.

– Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin oblystaǵy taýar óndirýshilermen, saýda jelilerimen jáne kóterme jetkizýshilermen 157-den astam memorandýmǵa qol qoıdyq. Atap aıtsaq, «Dına», «Vega», «Lıder», «Sýrovskıı» jáne basqa iri jeliler, sondaı-aq «Jelaev NО́K», «Kýbleı», «Jaıyq-Et», «Bereke», «Shans» JShS syndy iri taýar óndirýshiler men kóterme jetkizýshilermen arada memorandýmǵa qol qoıyldy, – deıdi Janna Palatqyzy.

Aıtpaqshy, baǵany turaqtandyrý, aýyldaǵy taýar óndirýshiler men qaladaǵy tutynýshylar arasyn deldalsyz jaqyndatý úshin Oral qalasynda «alańnan sórege deıin» tetigi iske qosyldy. Iаǵnı jergilikti atqarýshy organdar «El yrysy» áleýmettik shaǵyn marketteriniń jobasyn iske asyrýda. Bul shaǵyn marketter tikeleı taýar óndirýshilerge óz ónimderin halyqqa deldalsyz satý úshin usynylady. Búginde Oral qalasynyń ár aýmaǵynda 15 shaǵyn market ornatyldy. J.Bekqalıevanyń aıtýynsha, jyl sońyna deıin aýdany 40 sharshy metr bolatyn taǵy 10 shaǵyn market ornatý josparlanǵan. Aıta keteıik, pandemııa bastalǵaly osy shaǵyn marketterdi jaldaý quny aıyna 75%-ǵa tómendetilip, 17 500 teńge bolypty. Bul marketterde qazir 10 jumyrtqa – 360 teńgeden, joǵary sortty unnyń 5 kılosy – 172 teńgeden, kúnbaǵys maıynyń lıtri – 745 teńgeden, 2 kılo qant 193 teńgeden, 3 kılo kúrish – 220, 2 kılo qaraqumyq 368 teńgeden satylyp jatyr eken.

– Qazir qalada «100 saýda orny» baǵdarlamasy júzege asyp jatyr. Iаǵnı www.gosreestr.kz portaly arqyly kóshe saýdasy nysandaryn ornalastyrý úshin kásipkerlerge 38 jer telimi berildi. Nan-toqash pisiretin óndirýshiler 50-den astam fırmalyq dúkenin ashty. Iаǵnı kásipkerdiń ónimi eshqandaı deldalsyz, ústemesiz tutynýshyǵa tikeleı satylýda, – deıdi J.Bekqalıeva.

Sonymen, jergilikti bılik «baǵanyń negizsiz ósýine jol bermeý jáne turaqtandyrý boıynsha jumys árqashan nazarda bolady» dep otyr. Sońǵy kúnderi benzın baǵasynyń kóterilýi azyq-túlik baǵasyn da ózimen ilestirip áketedi dep boljaýshylar bar. Ony ýaqyt kórsetedi.

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda avtobýs baǵanǵa soǵyldy

Oqıǵa • Búgin, 09:54

Batys Qazaqstanda kıikter ólip jatyr

Aımaqtar • Búgin, 09:44

14 mamyrǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:13

«Barystyń» alǵashqy transferi

Hokkeı • Búgin, 08:50

Gala-baletter: bı kórkemdigi

О́ner • Búgin, 08:44

Ǵasyrlardy toǵystyrǵan ǵajaıyp

О́ner • Búgin, 08:40

Kómir baıytý fabrıkasy iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:38

«Án» be, «ún» be?

Rýhanııat • Búgin, 08:36

Jýrnalıst Qasym

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Sóz soıyl: Ázil-ospaq

Rýhanııat • Búgin, 08:32

Sóz soıyl: Táýbeli maqal-mátel

Tanym • Búgin, 08:27

Dalalyq órkenıet taǵylymy

Tarıh • Búgin, 08:23

Balaǵa meıirin tókken polıseı

Qoǵam • Búgin, 08:21

Balabaqshanyń joǵynan bary jaqsy

Aımaqtar • Búgin, 08:18

Kásipke baýlý – qasıetti borysh

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Aty-jónimizge abaı bolaıyq

Qoǵam • Búgin, 08:14

Úı ishindegi úılesim

Pikir • Búgin, 08:06

Qoı baqqan ozar...

Aımaqtar • Búgin, 08:03

Halyqaralyq qujattar qabyldandy

Qazaqstan • Búgin, 07:58

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Qaıyrymdylyq– qaıyrly is

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar