Qoǵam • 19 Sáýir, 2021

«Mal ashýy – jan ashýy» (Ury-qary jurtty qashanǵy basynady?)

379 ret kórsetildi

Qolyndaǵy azyn-aýlaq malyn kúnkóris kózine aınaldyryp otyrǵan aǵaıyndy búginde ury-qary basynyp bitti. Bala-shaǵamnyń ıgiligine, as-aýqatqa jumsaımyn dep, dúnıeqońyzdyqpen emes, jan baǵý qamymen kózińniń qarashyǵyndaı saqtap, qyrýar qarjyǵa jem-shóp satyp alyp, qorańda baǵyp otyrǵan nemese jyl on eki aı dalada qaraýyldap, qaıyrmalap júrgen malyńdy qapyda ury-qary qoldy etse, muny qalaı basynǵandyq, qorlaǵandyq demeısiń?!

Qazaq «Mal ashýy – jan ashýy» deıdi. Kún kórisi tikeleı mal sharýashylyǵyna táýeldi bolǵan keshegi babalarymyzdan qalǵan bul naqyldyń ózeginde ishpeı-jemeı malynan aıyrylǵan adamnyń janaıqaıy jatyr. Janǵa batqannan shyqqan bul sózdiń ózekti órtep, júrekke aýyr salmaq túsiretinin kúnkórisin jalaqymen aıyryp otyrǵan, kópqabatty úılerdi jaıly mekenge aınaldyrǵan aǵaıynnan góri tirshiligin tórt túlik asyrap kúıttep otyrǵan jamaǵat erekshe sezinedi. Sondyqtan da bolar, búginde malynan aıyrylyp, sazǵa otyryp qalǵan otandastarymyzdyń muń-zary búkil qoǵamnyń emes, belgili bir toptyń, dáliregi aýyldarda tórt túligine ıek artyp kún kórip júrgenderdiń ǵana máselesi bolyp, basqalarǵa sonshalyqty áser etpeıtindeı. Muny áli kúnge deıin elimizde mal urlyǵyna laıyqty tosqaýyl qoıylmaı otyrǵanynan kórýge bolady. «Jany ashymastyń qasynda basy aýyrmasyn» degen tirlik.

Beıbit ómirdiń basqynshylary – ury-qarylardan quralǵan qylmystyq toptar elimizdiń barlyq aımaǵynda «kásipterin» jalǵastyrýda. Tas qarańǵy tún ishinde mal ıesi úıiniń esigin syrtynan tirep qoıyp, qorasyndaǵy qoıy men jylqysyn urlap, jurttyń jaıylymda júrgen túligin ózinikindeı  jetektep, ne aıdap áketip erkinsigen urylardyń izi Qazaqstannyń barlyq aımaǵynan tabylady. Olar quqyq qorǵaý organdarynyń qareket­sizdigin, mal ıeleri qolynyń qysqa­lyǵyn, beıqamdyǵyn, kýágerlerdiń «kórdim» degen kóp sóz, «kórmedim» degen bir sóz» dep, qara basynyń qaýipsizdigin oılap buǵyp qalatynyn, sondaı-aq qaı salany bolsyn shyrmap jatqan sybaılas jemqorlyqtyń ózderine bergen múmkindigin paıdalaryna jaratyp, isinip-kebinip, ábden semirip alǵan. Kekirik atyp júr.

Ury-qary degeniń – kórinip turǵan jaý emes. Qyr astynda, qarańǵy tasada sulbasyn kórsetpeı jasyrynyp júretindikten, halyq birlesip «jaý qaıdalaı» almaıdy. Qolǵa túsken keıbireýleri túrmege jabylǵanymen, ondaǵy kúnin «tamasha tártibimen tez ótkerip», kóp uzamaı bostandyqqa shyǵyp, qarq-qarq kúlip, aıaǵyn alshań basyp kóz aldyńda ketip bara jatady.

Mal urlyǵy qylmysyn ashý statıstıkasy «keremet»: Byltyrǵymen salystyrǵanda pálen paıyzǵa azaıdy, pálen bas mal ıesine qaıtaryldy. Biraq bul halyq kóńilin jubata ala ma? Munyń ózi polısııanyń jumysyn asyra kórsetý, kózboıaýshylyq emes pe? Bireýdiń maly tabyldy delik, al maly tabylmaǵandar kózderi bozaryp qala bere me? Olardyń ashqursaq bala-shaǵasyna álgi statıstıkalyq jaǵymdy málimetter azyq bola ma? Endi jeı bergen nanyńdy aýzyńnan julyp áketý (eger ol sońǵy nanyń bolsa she?), aldyńdaǵy asyńdy aýyzǵa endi ala bergende tostaǵyńdy dańǵyr etkize teýip jiberý qandaı basynýshylyq bolsa, mańdaı terińmen ósirgen malyńa suǵanaq qolyn salǵan urylardyń qylyǵy ony on orap ketedi.

Ishki ister mınıstrliginiń deregine qara­ǵanda, sońǵy 5 jylda mal urlaǵan 11 myń qyl­mysker ustalsa, onyń 1,5 myńy uıym­dasqan toptyń quramynda bolǵan eken. Keıbir aqparat kózderinde aıtylyp júrgendeı, byltyr­ǵy 12 aıda mal urlaý isi boıynsha 2 849 zań buzýshylyq deregi tirkelipti. Bul sıfrlardan elimizde mal urlyǵynyń áli de asqynyp turǵanyn, aýyldaǵy aǵaıynnyń qabyrǵasyn urydan kórgen qorlyǵy qaıystyryp turǵanyn anyq ańǵarýǵa bolady.

Ábden ákkilenip alǵan, qamalsa kesilgen merziminen buryn shyǵyp, keıbiri ańqyl­daq aýyldastarynyń keshirimine ıek artyp, «kásipterin» úzilissiz jalǵastyryp jat­qan uıymdasqan urylardyń aldyndaǵy qoǵamy­myzdyń sharasyzdyǵy Úkimettiń bul baǵytta tegeýrindi is-qımylǵa baryp, pármendi sharalar qoldanýy qajettigin anyq ańǵartyp turǵandaı. Mal urlyǵy tyıylsa, eshkimge salmaq artpaı, «óz qotyryn ózi qasyp», azyn-aýlaq malymen kúnkórisin qamdap otyrǵan aǵaıyn bir serpilip qalar edi, «Bárekeldi!» deser edi.

Búginde maly urlanyp shyryldap qalǵan aǵaıynnyń polısııa qyzmetkerlerine degen senimi tómen. Sondyqtan da birinshi kezekte jergilikti polısııa bólimsheleriniń basshylary men qyzmetkerleriniń jaýapkershiligin kúsheıtý, olardyń qyzmetin baǵalaýda mal urlyǵyna qatysty qylmystardy ashý deńgeıin negizgi ólshem retinde alý mańyzdy. Munyń halyq tilegimen ushtasatyny sózsiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Aısberg aqıqaty

Ádebıet • Keshe

Joq kitapty izdeý

Ádebıet • Keshe

Krest-kedergi...

Ádebıet • Keshe

Zaısanda mal qyrylyp jatyr

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar