Qazaqty qurtqan «Kárijut»
Osydan bes jyl buryn qyzylordalyq ólketanýshy Saǵat Júsiptiń «Asharshylyq aqıqaty» jınaǵynyń birinshi kitaby jaryq kórdi. Almatydaǵy Ulttyq kitaphanada, elordadaǵy Ulttyq mýzeıde tanystyrylymy ótken jınaqtyń ekinshisi byltyr baspa júzin kórdi. О́z betinshe izdenip, derekter jınaǵan avtor muraǵattarda áli de bul taqyrypqa qatysty kóptegen málimet qozǵaýsyz jatqanyn aıtady.
– Bul taqyrypqa qyzyǵýshylyǵym 90-jyldardyń ortasynan bastaldy. Birde qazir ómirden ótip ketken tarıhshy Mádı Kereev aqsaqalmen suhbattastyq. Áńgime sońynda aqsaqal maǵan bir qoljazba usyndy. «Poslednıı pohod» dep atalatyn «tarıhı povest» avtory Iosıf Gerjod eken. Perovsk sovdepi tóraǵasy kezinde qazaqty qynadaı qyrǵan, Syr óńiri halqynyń ashtyqqa ushyraýyna birden-bir sebepker Gerjod 1967 jylǵa deıin tiri bolyp kelipti. Sol jyldary Kıevte turyp jatqan ol Qyzylordaǵa, Tashkentke kelip, ózi jazǵan osy «shyǵarmanyń» qoljazbasyn qaldyrǵan kórinedi, – deıdi ol.
Osydan keıin ólketanýshy túrli arhıvterdi aqtara bastaıdy. Sonda baıqaǵany, keńes zamanynyń alǵashqy kezeńderi týraly málimetterdiń arhıvterde ashyq jatqany. «Lenın desek – partııa degenimiz, partııa desek – Lenın degenimiz» dep baıaǵy Maıakovskıı aıtpaqshy, Iosıf Gerjodtyń esimine Syr boıyndaǵy asharshylyq pen indettiń ere júretinine kózi jetti. Jer-jerden túsken derekterde adamdardyń ashtyqtan qyrylyp qalǵany, keıbiriniń aptalap kómilmeı jatqany haqynda qujattar kezdesti.
Biz kóbinese asharshylyq áńgimesin aıtqanda, ony 1931-33 jyldarmen, 20-jyldardyń aıaǵynda júrgizilgen kámpeskeleý, zorlap otyryqshylandyrý men ujymdastyrýmen baılanystyramyz. Shyn máninde, asharshylyq qazaq dalasyna bolshevıkterdiń bılik basyna kelýimen bastaldy.
О́lketanýshy dereginshe, 1919 jyldyń 11 naýryzynda Túrkistan Respýblıkasyndaǵy ashtyqpen kúres komıssııasynyń jumysy týraly habarlamada Perovsk ýezinde 47 myń, Qazaly ýezinde 29 myń adamnyń ashtyqtyń aranyna túskendigi aıtylǵan.
Perovsk sovdepi osydan keıin ǵana ashtyq máselesin sheshýge kirisken syńaı tanytady. Arnaıy azyq-túlik komıssarıaty, ashtyqpen kúresý komıtetteri qurylyp, Tashkenttegi úkimetke qaıta-qaıta jedelhat, ótinishter men qatynastar jazyp, qarajat surap, baılar men aýqatty kisilerge salyqty ústemeleı salyp, jantalasty. Biraq bolshevıkterdiń bul áreketiniń rahatyn jergilikti halyq emes, ýezdegi azdaǵan eýropalyqtar, Perovsk qalasynda ornalasqan №3 Sibir polkynyń áskerleri, temirjol, poshta, mılısııa, komıssarıat qyzmetkerleri men olardyń otbasy músheleri kórdi.
Perovsk azyq-túlik komıssary Sapojnıkov Túrkistan ólkesiniń Halyq komıssarlarynyń azyq-túlik bólimine jazǵan №3179 hatynda bylaı depti: «V dopolnenıe k predstavlenııý Komıssara prodovolstvııa Perovskogo ýezda ot 22 sego ııýnıa za №1922 na ımıa Kraevogo prodovolstvennogo otdela, donoshý, chto deıstvıtelno naselenıe kak goroda Perovska tak ı ego ýezda, za polnym ıstoshenıem prodovolstvennyh prodýktov, sıstematıcheskı golodaet, a potomý hodataıstvýıý o razreshenıı Perovskomý prodovolstvennomý otdelý, hotıa by chastıchnoı no samostoıatelnoı zagotovkı hleba dlıa Perovskogo ýezda.
Kraevomý prodovolstvennomý otdelý
Kopııa: Syr-Darınskomý oblastnomý prodovolstvennomý otdelý 22 ııýnıa 1918 g. №1922.
Ýezdiń astyq komıssary Chervıakov Perovsk sovdepine jazǵan hatynda: «.....vıdım smertnye slýchaı ot goloda. V ýezde rıadom s nımı bogatye baı ı spekýlıanty, kotorye ımeıýt hleb ı zaryvaıýt takovoı, ıa nahojý eto prestýplenıem. Vse ımeıýshıesıa krýpnye zapasy doljny srochnym porıadkom otobrany ý vladelsev ı peredany v prodovolstvennyı otdel dlıa raspredelenııa po komıtetam bednoty. Eslı je Ispolkom ne prımet v dannyı tıajelyı moment nıkakıh mer, to ıa schıtaıý eto prestýplenıem. Poetomý ıa predlagaıý seıchas je poslat neskolko chelovek v predely Djýlekskoı volostı ı ves ımeıýshıısıa tam hleb vzıat na ýchet. Dalshe tak jıt nelzıa. Vıdım smertnye slýchaı, s drýgoı storony razvıvaem spekýlıasııý, pooshrıaem spekýlıantov ı bogacheı - eto nedopýstımo...» dep jazǵan.
Aıtpaqshy, Gerjodty qazaqtar «Kárijut» dep ataǵan eken. El arasyn alashapqyn qylǵan qandyqoldyń Perovskiden ótken poıyzdardan azyq-túlik vagondaryn zorlyqpen aǵytyp alyp qalǵan kezderi de kóp bolǵan desedi. Poshta salasyndaǵy qarapaıym qyzmetkerden tutas bir óńirdi jýsatyp-órgizgen tıranǵa aınalyp shyǵa kelgen ol 1919 jyldyń sońynda tutqyndalyp, Tashkentke jóneltiledi. Áýelgide atý jazasyna kesilgenmen keıinnen ol 10 jylǵa aýystyrylyp, sońynan tipti sútten aq, sýdan taza bolyp aqtalyp shyǵady. El asharshylyq aranyna jutylyp jatqanda seıfin aqsha men altynǵa toltyrǵan azǵyn keshegi ǵasyrdyń jetpisinshi jyldaryna deıin jer basyp júripti.
Tarıhqa jaltaqtyq júrmeıdi
Qyzylorda oblystyq memlekettik arhıvinde otyrmyz.
21 qor, 7 iste qaladaǵy ashtyq zardaptaryn joıý jónindegi komıssııanyń 1922 jyldyń 16 mamyry men 31 jeltoqsany aralyǵynda atqarǵan jumystarynyń esebi tigilipti. Eki puttan tary berilgender tiziminde orys ultynyń ókilderi kóp kezdesedi. Perovsk ýezdik-qalalyq atqarý komıteti keńesiniń ózge de qujattarynyń keıbirinde jıyrmasynshy jylǵy ashtyq pen ózegi talǵandar taǵdyry týraly derekter bar.
Jalpy, bul arhıvte 20-jyldardaǵy ashtyq týraly málimet onsha kóp emes. Biraq barynyń ózin izdegen ǵalymsanaýly. Oblysta osy kezeńdi zerttegen bir de bir tarıhshy joq.
– Osy jerde aıta keter bir másele, bizde ashtyq týraly aıtsaq, orys ultyna, Reseıge jaqpaı qalamyz degen bir jaltaqtyq bar, – deıdi ólketanýshy. – Biraq bul qasiret ulttyń emes, bolshevıkter partııasynyń qolymen jasalǵan ǵoı. Qazaq dalasyndaǵy qyrǵynnyń qunykeri – shovınıstik pıǵyldaǵy sol bolshevıkter. Sondyqtan ár nárseni óz atymen ataǵanymyz jón. Mysaly, sol tusta ashyqqan qazaqtarǵa kómek bergen ózge ult ókilderi de joq emes. Jaqynda qala irgesindegi Talsýat aýylynyń tarıhyn zerttedim. 1886 jyly qarashekpendiler qonystana bastaǵan aýylda keıinnen úlken kolhoz qurylypty. Tóraǵasy Alekseı Revın degen orys azamaty ashtyqta talaı qandasymyzdy aman alyp qalǵan eken. Otyzynshy jyldardyń sońynda jazyqsyz sottalyp, keshegi elýinshi jyldardyń sońyna deıin aman jetken. Jergilikti ákimdikke osy azamattyń atyn este qaldyrý týraly usynys aıttyq.
Mamandar ashtyq pen jazyqsyz qýdalaýdan keıin ulttyń genetıkalyq qory ózgeriske ushyraǵanyn aıtady. Keıin alasapyranda syrt aýǵan qandastarymyz qatarǵa qosylyp, kóp joǵymyz tabylǵandaı boldy.
Ult tarıhyndaǵy qaraly kezeń múldem aıtylmaı jatqan joq. 1991 jyly 11 qarashada Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń 1920-30 jyldardaǵy asharshylyq jáne jappaı qýǵyn-súrgin sebepterin zertteý jónindegi arnaıy komıssııasy quryldy. Tarıhshylar qolyndaǵy ashtyq týraly búkil materıaldy jınaqtaǵan komıssııa bir jyl boıy zertteý júrgizip «Qazaqstan 1930-jyldary bastan keshken asharshylyq genosıdtik sıpatta boldy» degen qorytyndyǵa keldi. Bul tujyrym tarıhshylar tarapynan ashyq aıtylyp, búkil elge jarııalandy.
Áli de muraǵattarda shań basyp jatqan derek kóp. Endi jas ǵalymdar osyǵan nazar aýdarǵany jón. Bul ashtyqty este joq eski zamandaǵy ańyzǵa balap júrgen qazirgi urpaqtyń tarıhı sanasyn qalyptastyrý úshin qajet.
QYZYLORDA
