Qazaqstan • 13 Mamyr, 2021

Shańyraq – «shaǵyn otanyń»

88 ret kórsetildi

Otan – ortaq úıimiz. Qazaqstan – qara shańyraǵymyz. Sol qara shańyraqqa qaraǵan saıyn kóńilde daq turmaıdy – shapaǵat turady, júrek túbine sher tunbaıdy – mahabbat tunady. Nege? Sebebi sol alyp qara shańyraqtyń ózi otbasy dep atalatyn shaǵyn-shaǵyn shańyraqtardan quralady. Onsyz ortaq úı de, ortaq Otan da bolmaq emes. Otandy ulyqtadyq eken, Otbasy kúnin de umytpaıyq endeshe. Mereıimizdi merekeli kúnder asyrady, shartarapqa shuǵyla bolyp shashylady.

Jeti qat jerdiń astynan búlkildep shyǵatyn aq bulaq, tuma bastaý, qaıyry mol qaınar bolady. Qaıda barady, qaıda quıady sol mólt etken kózdiń jasyndaı móldir sý? Arnasyn boılap adymdaı berseńiz álginde ǵana jylystap jatqan aq bulaq áp-sátte qatpar-qatpar tastardan shapqylap ótip, aıadaı ózenge baryp quıylar edi. Jolaı aıadaı ózenińizge bir emes, birneshe bulaq qosylyp, arnasy keńeıedi, aryny arta túsedi. Gúrildep, dúrildep baryp ol ózenniń ózi úlken ózenge qosylady.

Sonymen támam ba? Joq. О́mir mahabbattan bastalyp, parasatpen túıindeletini sekildi, álgi alyp ózenniń ózi aǵa-aǵa aqqý júzgen aıdynǵa, bolmasa kólemi kókjıekpen shektesken kúmis kólge, túpsiz tereń teńizge baryp quıady. Endi bir ózen ekpindep kelip qurlyqtardy qursap turǵan muhıtqa jalǵasady. Iаǵnı bastaýy joq ózen, ózeni joq muhıt bolmaıdy degen sóz. Otan da osy alyp muhıt, shar basymyzdaǵy shańyraq ispetti. О́zensiz muhıttyń tolmaıtyny sekildi, ýyqsyz shańyraq ta bolmaıdy. Ýyq, ózen dep otyrǵanymyz – otbasy. «Otan – otbasynan bastalady» degen uly uǵymnyń túpki máni, altyn qazyǵy – osy.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev bir sózinde «Otbasy – Qazaqstan qoǵamynyń dińgegi, ekonomıkadaǵy, mádenıettegi, áleýmettik saıasattaǵy barlyq jańa jetistikteriniń negizi. Tabandylyq, eńbeksúıgishtik, týǵan jerdi qasterleý, úlkenge qurmet jáne qonaqjaılylyq sııaqty halqymyzdyń eń jaqsy rýhanı-adamgershilik qundylyqtary berik otbasylyq dástúrler arqyly urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp keledi. «Otbasy kúni» osy ulaǵatty muralarymyzdy nyǵaıtyp, jubaılyq ómirdiń jaýapkershiligi men balalarǵa, aǵa býynǵa udaıy qamqor bolýdyń mańyzdylyǵyn jastardyń jadyna sińire bermek», degen edi.

Elbasy aıtyp otyrǵandaı, halqymyzdyń rýhanı qundylyqtary eń aldymen osy otbasylyq dástúrler arqyly beriledi. Oǵan kúmán joq. Este joq eski zamandardan beri kelin túsirip, qyz uzatyp, úlkenge – izet, kishige – qurmet kórsetip kelgen dana halqymyzdyń ómir salty, otbasylyq ustanymdary ózgere qoıǵan joq. Sol izgi amal, dara dástúrdi baltalasa buzylmaıtyn berik sabaqtastyq, urpaq jalǵastyǵy saqtap keledi. Sondyqtan Uly Dalany meken etken árbir otbasyn eldiń dińi, tarlan tarıhtyń tamyry dese de bolady. Tamyr sýalmasa – diń qýramaıdy.

Tamyrdy sýaltpaý – ár otbasynyń mindeti. Keıingi kezde salt basty, sabaý qamshyly júrý sánge, zaman úrdisine aınalyp bara jatqan sekildi. Otbasyn quryp, shańyraq kóterýge asyǵatyn jastardyń qatary azaıyp bara jatyr. Esesine, súıgenin keziktirmegen súr boıdaq, teńin tappaǵan burymdy kóbeıip ketti. Jahandanýdyń jalpyǵa ortaq qasireti bul. Jaraıdy, «jas óspeı me, jarly baıymaı ma?». Erteń-aq, syńaryn taba jatyr. Endigi másele – bir kezderi «kúıip, súıip qosylǵan» erli-zaıyptylardyń jyldar jyljı kele bir-birinen bezinýi bolyp otyr. «Jubaılar bar áńgimesi taýsylǵan»... (M.Shahanov).

Bar emes, óte kóp. О́tken jyldyń ózinde 22 514 azamat neke buzypty. Iаǵnı elimizde bir jyldyń ózinde 11257 shańyraq shaıqaldy degen sóz!!! Shańyraǵy kóptep shaıqalǵan eldiń keleshegi de kemel bolmaıdy. Demografııa quldyraıdy, berik sabaqtastyq álsireıdi. Otbasyn saqtap qalýǵa baryn salǵan adam – Otanyn saqtap qalýǵa umtylǵan tulǵa degen sóz. Halqymyz osyny uǵynýǵa, oı súzgisinen ótkizip, túısinýge tıis.

Endeshe qýatty, shýaqty el bolam degen memlekettiń eń basty maqsaty – otbasynyń ál-aýqatyn arttyrý bolýǵa tıis. Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine sensek, bıylǵy 1 naýryzda Qazaqstandaǵy halyq sany 18 917 184 adamǵa jetip otyr eken. Qala turǵyndarynyń sany – 11 187 156. Aýyl halqy – 7 730 028. Jer kólemi boıynsha álemdegi toǵyzynshy terrıtorııany meken etip otyrǵan el úshin bul tym az. «Kóp qorqytady, tereń batyrady». Kópti kórgende qorqyp, tereńge kez kelgende batyp ketpeýimiz úshin de sanymyz artsa deımiz ǵoı baıaǵy. О́tken ǵasyrdyń 60-70-jyldaryndaǵydaı 10-13 balany ómirge ákelip jatqan otbasylar joqtyń qasy. Jalǵyz balanyń betine qarap otyrǵandar qanshama. Mundaıda áıgili Dosaı bıdiń «Bir balasy bardyń shyǵar-shyqpas jany bar, eki balasy bardyń bolar bolmas háli bar, úsh balasy bardyń úsh rýly elde maly bar» degen ataly sózi oıǵa oralady. Olqylyqtyń ornyn toltyrý qajet-aq. Áıtpegende, baǵzy babalarymyz «bir bala – bala emes, eki bala – jarty bala, úsh bala – bútin bala» dep ataly sóz aıtar ma edi? Joq. Sonda qaıtpek kerek?

Qabyrǵaly qalamger Muhtar Áýezovtiń «El bolamyn deseń, besigińdi túze» degen bir aýyz sózin búginde ulttyq ustanymǵa aınaldyryp aldyq. Besik emes-aý, besikten beli shyqqan balany sara jolǵa sala alsaq, durys ilim-bilim berip, óz aldyna otaý, úı ete alsaq el irgesi bekemdeldi degen sóz emes pe? Eń aldymen, elimizdegi otbasy, demografııa ınstıtýttarynyń jumysyn júıeli jolǵa qoıa alsaq jón bolar edi. Máselen, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda osy Otbasy jáne bala ınstıtýtyn qoldaý máselesine basa mán berdi.

Ásirese, otbasylardyń áleýmettik áleýetin arttyrýǵa kóp kóńil bólinýi tıis. El Prezıdenti osy másele týraly Joldaýda «Áleýmettik baǵyttarǵa – otbasy bıznesin qurýǵa, eń aldymen, kóp balaly jáne jaǵdaıy tómen otbasylarǵa basa mán bere otyryp, bızneske qoldaý kórsetýdiń jańa tásilderin engizý kerek», degen bolatyn. Osy baǵyttaǵy jumysty áli de jandandyrý, jalǵastyrýymyz kerek. Nege? Sebebi naryq zamanyna eti úırenip, oı-sanasy beıimdele qoımaǵan otandastarymyz úshin bala týý, ony asyrap baǵý máselesi ózektiligin joıǵan joq. Joıǵany bylaı tursyn, jyl sanap osy máseleni alǵa tartatyndar da artyp barady.

«Bir qozy týsa, bir túp jýsan artyq ósedi». Ata-ájemiz kúni búginge deıin osyny aıtyp keledi. Sońynan ergen urpaǵy, nemere-shóberesi kóp bolsa deıdi. «Aǵaıyn tatý bolsa – at kóp, abysyn tatý bolsa – as kóp» ekenin aıtyp, bala-shaǵanyń kóp bolǵany – olardyń ósip-jetile kele bir-birine qamqor, qorǵan bolatynyn sanamyzǵa sińiredi. Asharshylyqta da, saıası qýǵyn-súrginde de, surapyl soǵystarda da qazaq halqyn qurdymǵa quldyratpaı alyp qalǵan osy qundylyq. Otbasy qundylyǵy.

P.S. О́zen tartylsa – teńiz sarqylady. Aral da sarqyldy. Aǵylyp kelgen arnasy keń ózen, quıylyp jatqan sý azaıdy. Otbasy da osy ózen sekildi emes pe? Otbasynyń tamyry tartylǵan saıyn Otan sarqylady. Onsyz da ótken jyly 11257 otbasynyń ornyn sıpap qaldyq. Qara shańyraǵymyz qaljyrap qalmasa jarar edi. Araldyń taǵdyryn Alash qaıtalamaýy tıis. Qazaqstandy qalaı qorǵasaq, otbasy dep atalar shaǵyn Otanymyzdy da solaı qorǵashtaı bileıik!

 

Sońǵy jańalyqtar

Erbosynulyn aýyr synaq kútip tur

Kásipqoı boks • Búgin, 18:55

Bes oblysta qolaısyz aýa raıy kútiledi

Qazaqstan • Búgin, 18:35

Maıdannan 10 uly aman oralǵan ana

Tarıh • Búgin, 17:25

Shymkentte karantın merzimi uzartyldy

Aımaqtar • Búgin, 17:20

Aqmola oblysynda mektep órtendi

Aımaqtar • Búgin, 15:29

Qazaqstanda jańa salyqtar engiziledi

Qazaqstan • Búgin, 15:16

44 zańǵa ózgerister engizilýi múmkin

Parlament • Búgin, 14:58

Mınasıan bas bapker qyzmetinen ketti

Fýtbol • Búgin, 14:53

Oralda 10 jasar qyzdy kólik qaǵyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 14:37

Ekpe saldyrýda belsendilik baıqalady

Koronavırýs • Búgin, 14:10

Qaraǵandyda 107 keli balyq tárkilendi

Aımaqtar • Búgin, 13:41

Charlo shaıqasqa shaqyrýdan sharshamaıdy

Kásipqoı boks • Búgin, 13:27

Almaty «qyzyl» aımaqtan qashan shyǵady?

Koronavırýs • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar